Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-42312
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
32 039,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, 90503, Haapsalu, elektronpost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimunise aeg
17.12.2013
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Harju Maakohtule 12.09.2013 esitatud hagis palub hageja XXXOÜ mõista kostjalt XXXhageja kasuks välja põhivõla 22 369,08 eurot, Intressi 603,97 eurot, 12.09.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6 616,77 eurot ja alates 13.09.2013 viivise 0,03% päevas põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja ja kostja sõlmisid 08.07.2010 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 350 000 krooni ehk 22369,08 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 31.12.2010 ja tasuma lepingu punkt 5 kohaselt laenu kasutamise eest intressi 0,03% tagastamata laenusummalt päevas iga kuu 15. päevaks. Seetõttu moodustas laenu kasutamise eest makstav intress rahas 105 krooni päevas. Kogu laenutähtaja jooksul 08.07.2010 - 31.12.2010 tasumisele kuuluv intress moodustas kokku 18 480,00 krooni ehk 1 181,09 eurot. Hageja andis laenusumma kostjale üle 08.07.2010. Kuna vastavalt laenulepingule tuli intressid tasuda kuni laenutähtaja möödumiseni iga järgneva kuu 15. päevaks ning laenu tagastamise nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks, siis luges hageja kõik laenutähtaja jooksul kostjalt laekunud summad intressikohustuse täitmiseks alates ajaliselt varem sissenõutavaks muutunud intressimaksest VÕS § 88 lg 6 p 1 sätetel. Kokku tasus XXX enne laenutähtaja möödumist intressi 8 820 krooni: 16.08.2010 juulikuu eest 2 415 krooni, 16.09.2010 augustikuu eest 3 255 krooni ning 18.10.2010 septembrikuu eest 3 150 krooni. Laenutähtaja viimase kolme kuu eest: oktoober, november ja detsember 2010.a eest kostja intressi ei tasunud ning intressivõlg kolme kuu eest moodustab 9450 krooni (3x3159) ehk 603,97 eurot. Nimetatud intressivõlg on tänaseni tasumata. Kostja põhivõlg laenulepingu järgi moodustab 22 369,08 eurot.
Kuna laenulepingu punktis 5 on kokkulepitud intress 0,03% päevas ehk 10,95% aastas, nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel vastavalt lepinguga kokku lepitud intressimäärale. Ajavahemikus 01.01.2011 - 12.09.2013 on 986 päeva ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised selle ajavahemiku eest moodustavad kokku 6616,77 eurot (22369,08 x 0,03% x 986). Hageja taotleb kohtult nimetatud viiviste kostjalt välja mõistmist. Kostja viiviste võlg suureneb iga päev 6,71 eurot (22369,08 x 0,03%) võrra. Hageja taotleb kohtult TsMS § 367 alusel ka viivise, mis ei ole hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud, kostjalt sissenõudmist. Seda arvestades palub hageja mõista kostja XXX välja viivised määras 0,03% põhivõlalt (22369,08 eurot) päevas alates 13.09.2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostja poolt. Kostja seisukohad Kostja on teadlik kohustustest, mis talle lepingust tulenesid ning mis muutusid täies ulatuses sissenõutavateks juba 01.01.2011. Nimetatud kohustusteks oli laenusumma tagastamine hagejale ja intressi tasumine igakuiselt kogu laenutähtaja vältel (08.07.2010 kuni 31.12.2010).
Kostja palub kohtul vähendada väljamõistetavat viivist, kuivõrd võlgnevus hageja ees ei ole tekkinud kostja poolsest õiguste kuritarvitamisest või pahausksest käitumisest. Kostja kinnitab, et ta täitis lepingust tulenevaid kohustusi lepingu kehtivuse kolmel esimesel kuul tasudes hagejale laenusummalt lepingus sätestatud määras intressi. Alates 2010. aasta novembrist puudusid kostjal rahalised vahendid 2010. aasta oktoobri, novembri ja detsembri intressimaksete tasumiseks. Kostja lepingujärgsete intressimaksete tasumise kohustuse maksumus moodustab kostja hinnangul, erinevalt hageja poolt 12.09.2013 hagis märgitust (603,97), kokku 617,41 eurot. Kostja majandusliku olukorra kirjeldamise juures on oluline juhtida tähelepanu lepingu punktile 2, mille kohaselt oli hageja poolt kostjale antud laen sihtotstarbeline ning selleks oli AS HANSEATIC investeerimisportfelli asutamine. 2010. aasta novembriks selgus, et äriline eesmärk, milleks kostja oli hagejalt laenulepingu alusel laenu võtnud, ei realiseeru ning kostjal ei jäänud üle muud, kui rikkuda lepingut ning jätta hagejale tasumata nii järgmised intressimaksed kui ka laenusumma. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.07.2010 laenulepingu, millest tulenevalt hageja laenas kostjale samal päeval 2 2369,08 eurot ja kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 31.12.2010 ning tasuma lepingu punkt 5 kohaselt laenu kasutamise eest intressi 0,03% tagastamata laenusummalt päevas iga kuu 15. päevaks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja jättis laenu põhiosa tagastamata ja tasus intressimakseid 16.08.2010 juulikuu eest 2415 krooni, 16.09.2010 augustikuu eest 3255 krooni ning 18.10.2010 septembrikuu eest 3150 krooni, kokku 8820 krooni, s.o 568,70 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 01.01.2011 on hagejal õigus nõuda tagastamata laenu võlgnevuse põhiosalt viivist 0,03% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid kostja taotleb viivise vähendamist, sest võlgnevus hageja ees ei ole tekkinud kostja poolsest õiguste kuritarvitamisest või pahausksest käitumisest. Asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja ja kostja vaheline võlasuhe 08.07.2010 poolte sõlmitud laenulepingust. Kõigepealt hindab kohus, kas kostjal on tekkinud hageja ees laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumise kohustus. Hageja nõuab põhivõla 22 369,08 eurot kostjalt väljamõistmist. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nimetatud sätetest tulenevalt on võlgnik kohustatud täitma rahalise kohustuse vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ja võlausaldajal on võlgniku poolsel lepingu rikkumisel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Laenulepingu p 1 kohaselt kohustus hageja andma kostjale laenu 350 000 krooni (22369,08 eurot). Lepingu p 3 kohustas kostjat tagastama laenu ühes osas hageja kontole kandmisega hiljemalt 31.12.2010 (tl 5). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd vaidlustamata asjakohaselt rikkus kostja laenulepingut, tagastamata laenu lepingus kokkulepitud tähtajaks 31.12.2010, muutus laenulepingust tulenev põhivõlg 22369,08 eurot sissenõutavaks alates 01.01.2011 ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
Järgmiseks hindab kohus hageja intressinõude suurust. Hageja nõuab intressivõla 603,97 eurot kostjalt väljamõistmist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu p-s 5 kokkuleppinud, et kostja tasub hagejale laenu intressi iga kuu 15ndaks kuupäevaks arvestusega 0,03% võlguolevalt summalt päevas igakuise intressisumma kandmisega hageja arvelduskontole. Seega on hagejal õigus nõuda vastavalt kokkulepitud lepingutingimustele intressi laenulepingu tähtaja (08.07.2010 kuni 31.12.2010) jooksul 0,03% põhivõlalt. Kuna lepingu tähtaeg hõlmas 176 kalendripäeva, kohustus kostja tasuma hagejale intressi 0,03*176=5,28% 22369,08 eurolt ehk 1181,09 eurot. Kuivõrd kostja tasus vaidlustamata asjaoluna intressi kokku 8820 krooni ehk 563,70 eurot, jättis kostja intressi tasumise täitmata 1181,09-563,70=617,39 euro ulatuses. Kuivõrd hageja nõuab intressi tasumist väiksemas ulatuses, tuleb hageja nõue intressi osas rahuldada 603,97 euro ulatuses. Viimasena analüüsib kohus hageja viivise nõuet ja lahendab kostja taotluse viivise vähendamiseks. Hageja nõuab 12.09.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6 616,77 eurot ja alates 13.09.2013 viivise 0,03% päevas põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostjalt väljamõistmist. Kostja ei vaidlusta viivise arvestust, kuid taotleb viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et viivisemäära 0,03% päevas ehk 10,95% aastas ei saa pidada ebamõistlikult suureks ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu jätab kohus viivise vähendamise taotluse rahuldamata ja mõistab kostjalt hagejale viivised VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel välja. Kohus ei pea asjakohaseks kostja viivise vähendamise taotluse põhjendust, mille kohaselt viivist tuleb vähendada kuivõrd võlgnevus hageja ees ei ole tekkinud kostja poolsest õiguste kuritarvitamisest või pahausksest käitumisest. Hagi esitamise ajast 12.09.2013 kuni 30.01.2014 on hageja sissenõutavaks muutunud viivis suurenenud põhivõlgnevuselt 140 päeva eest (0,03*140)% 22 369,08 euroltt ehk 939,50 eurot. 12.09.2013 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summaks 6 616,77 eurot. Seega
juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni summas 7556,27 ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea kostja väiteid laenu sihtotstarbe ja kostja ärilise eesmärgi osas asjasse puutuvateks ja jätab seetõttu nimetatud väited tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.