Kohtulahend

MAAKOHTU SEISUKOHT

põhjalikult tsiviilasjade liitmise eeldusi. Maakohus oli seisukohal, et kostja taotluse analüüsimiseks ning sellele õiguslikult veenva ja põhjaliku vastuse koostamiseks on ajakulu 3,25 tundi põhjendatud. 14.03.2012. a nõupidamisele kliendiga ja kliendi esitatud tõendite analüüsile kulus 1 tund; 15.03.2012. a vastuse koostamisele kostja 27.02.2012. a vastusele 5,35 tundi; 25.03.2012. a kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund; 26.03.2012. a kohtuistungil osalemisele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas 5 tundi (sh kohtuistung 1 tund ja 50 minutit); 30.03.2012. a tutvumisele kohtuistungi protokolliga ja sellesse paranduste tegemise taotluse koostamisele 0,75 tundi (arve nr 2012037). Kliendiga nõupidamise osas jäi maakohus eelnevalt toodud seisukoha juurde ega arvestanud ajakulu 1 tunni ulatuses. Asja materjalide kohaselt on kostja 27.02.2012. a esitanud 6-leheküljelise vastuse hagiavaldusele. Kohus on edastanud vastuse hagejale ning andnud tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohtu nõuet täites on hageja 15.03.2012. a esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kostja vastuse ja taotluste osas (I kd tl 69-85). Seisukoht on sisuliselt 8-l lehel ja lisaks on lisatud kostja 2010. a. majandusaasta aruande ärakiri. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt vastust nõudvate dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt esitatud dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegu õiguslikult keeruka nõudega (tegemist oli tsiviilkohtumenetluses tavapärase võlaõigusliku nõudega), arvestas maakohus 40 minutit ehk 0,6666 tundi ühe lehekülje kohta, seega on põhjendatud ajakulu 5,35 tundi. Maakohtu hinnangul kulub ilmselgelt aega ka kohtuistungiks ettevalmistamisele ja seda peaasjalikult selleks, et üle vaadata vaidluse asjaolud ja menetluse senine käik eeldusel, et käesolevas kohtumenetlus esindatav ei ole esindaja ainus klient. Küll aga pidas maakohus põhjendatuks ajakuluks käesolevas tsiviilasjas kohtuistungi ettevalmistamisel 0,5 tundi, kuna hageja esindaja on osalenud menetluses algusest peale ja seega sai aega kuluda üksnes vaidluse asjaolude meeldetuletamiseks. Toimiku materjalide kohaselt toimus kohtuistung Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas 26.03.2012. a ja protokolli kohaselt algas kell 10.00 ja lõppes 11.47 (II kd tl 15-21). Seega kestis istung 1 tund ja 47 minutit. Põhjendatud on hageja esindaja ajakulu istungil osalemise eest 1 tund ja 50 minutit ehk 1,8333 tundi. Ülejäänud aeg märgitud 5-st tunnist on eelduslikult seotud istungile ja tagasi sõiduga. Transpordiks kulunud aja osas märkis maakohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 (p 17) asunud seisukohale, et TsMS §-d 174 ja 175 ning § 144 p 1 ja korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Ringkonnakohtu põhjendus, et kostjate esindaja sõidule kulunud aja hüvitamiseks annab aluse AdvS § 62 lg 1 ning kostjate ja nende esindaja vaheline kliendileping, ei ole asjakohane. Kliendilepingus lepitakse AdvS § 55 lg 1 kohaselt kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 62 lg 1 kohaselt hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud. Asjaolu, et kostjate ja nende esindaja sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostjad hüvitavad esindaja sõidule kulunud aja 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt

poolelt väljamõistmist. Lähtudes Riigikohtu osundatud seisukohast jättis maakohus transpordiks kulunud aja menetluskuluna arvestamata. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindaja on 30.03.2012. a esitanud kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks (II kd tl 24-27). Kuna aga kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohus jättis käesoleva kulukirje (0,75 tundi) arvestamata. Käesoleva arve alusel on põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 7,6833 tundi (kirjaliku seisukoha koostamiseks 5,35 tundi + istungi ettevalmistamiseks 0,5 tundi + istungil osalemisel 1,8333 tundi). 17.04.2012. a tutvumisele Viru Maakohtu otsusega, kohtuotsuse vigade parandamise määrusega ja kokkuvõtte tegemisele kliendile kulus 0,5 tundi (arve nr 2012051). Viru Maakohtu 13.04.2012. a otsusega rahuldas kohus hagi. Seega oli maakohtu otsus tehtud hageja kasuks ja puudus vajadus Viru Maakohtu 13.04.2012. a otsuse põhjalikumaks analüüsiks ja edasikaebe perspektiivikuse väljaselgitamiseks ning seda olukorras, kus kohtuotsuse põhjendused on sisuliselt 2-l lehel. Maakohtu 17.04.2012. a vigade parandamise määrus ei muutnud kohtuotsuse sisu ja määrus oli sisuliselt 0,5-l lehel. Maakohus luges kohtuotsusega ja vigade parandamise määrusega tutvumisel põhjendatud ajakuluks kokku 15 minutit ehk 0,25 tundi. Kliendile kokkuvõtte tegemiseks ajakulu maakohus menetluskuluna ei arvestanud, kuna TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Käesoleva arve alusel on põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 0,25 tundi. 21.06.2012. a tutvumisele apellatsioonkaebusega ja nõupidamisele kliendiga kulus 1,5 tundi; 29.06.2012. a vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele 4,25 tundi. Kliendiga nõupidamise osas jäi maakohus arve nr 2012027 analüüsis toodud seisukoha juurde ega arvestanud seda ajakulu. Asja materjalide kohaselt on kostja 16.05.2012. a esitanud apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 13.04.2012. a otsusele. Kaebus on sisuliselt 6-l lehel. Tartu Ringkonnakohus on 19.06.2012. a võtnud kaebuse menetlusse ning kohustanud hagejat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele. Hageja on kohtu nõuet täites 02.07.2012. a esitanud kohtule kirjaliku vastuse, mis on sisuliselt 6-l lehel. Arve nr 2012037 analüüsis asus maakohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ajakulu menetlusdokumendi koostamisel 0,6666 tundi ühe lehekülje kohta (mis sisaldab ka vastust nõudva dokumendi analüüsi). Maakohus jäi oma seisukoha juurde ja arvestas põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisel ja sellele vastuse koostamisel 4 tundi (6 x 0,6666). Kokku on Advokaadibüroo Bacmann & Partnerid advokaat Robert Sarv poolt teostatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 18,6833 tundi. Tunnihinnaks on tööaruandes märgitud 83,33 eurot (ilma käibemaksuta), seega on hageja lepingulisele esindajale Advokaadibüroost Bacmann & Partnerid tehtud kulutused kokku 1556,88 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotles kostjalt hüvitist ka Rein Pärtelile tasutud õigusabikulude katteks. Kulud on kokku 150 eurot. Rein Pärteli ja hageja vahel on 05.09.2012. a sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt tasub hageja R. Pärtelile ringkonnakohtu istungil hageja esindamise eest 150 eurot (netoarvestuses), kusjuures tasumine toimub töövõtulepingu alusel ilma eraldi asjakohast arvet väljastamata. Töövõtulepingust selgub, et nimetatud 150 eurot sisaldab asja materjalidega tutvumist, dokumentide koostamist ning transpordi-, side- ja muid asjaajamiskulusid.

Kõigepealt märkis maakohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks sõidukuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu ja otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu lahend 3-2-1-64-13). Käesoleval juhul on bussipileti või autokütuse maksumus tõendamata ning transpordikulusid ei ole võimalik eraldada kohtuistungil hageja esindamise tasust. Iseenesest on õige, et teenuse eest tasumine tükitöö alusel on lubatav. See aga ei tähenda, et tükitöö korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole aga võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Käesoleval juhul ei ole aga võimalik õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata, kuna õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aeg on teadmata ning tasumine on toimunud tükitöö alusel. Maakohus jättis Rein Pärtelile tasutud õigusabikulud hageja kohtuväliste kuludena arvestamata. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 (08.12.2009. a) punktis 14 väljendanud selgelt seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Maakohus oli seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt, hagiavaldus esitati 09.01.2012. a). Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“, mille järgi hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 1098 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas jäävad hageja põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 1556,88 eurot lubatud piirmäära ning on kohased kahe läbitud kohtuastme kohta. Ekslik on hageja väide, et kohtuotsuses hagi hinnaks märgitud 1098 eurot ei sisalda kõiki kõrvalnõudeid ja arvestada tuleb ka kohtuotsuse täitmiseni väljamõistetud viiviste summaga, mis ületab VV määrusega märgitud tsiviilasja hinda 3200 eurot. Maakohus märkis, et pooled peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud tsiviilasja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui menetlusosaline kohtulahendis märgitud tsiviilasja hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses. Käesoleval juhul on hageja ise hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 1098 eurot ega ole vaidlustanud Viru Maakohtu 13.04.2012. a otsuses märgitud tsiviilasja hinda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 175 lõiget 1. Maakohus on määruses asunud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas oli tegemist tavapärase võlaõigusliku nõudega, millise seisukohaga määruskaebuse esitaja iseenesest nõustub, kuid on sellest hoolimata mõistnud määruskaebuse esitajalt vastustaja lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tsiviilasja hind, jättes täiesti põhjendamata, millistel kaalutlustel ning asjaoludel selline lahend põhineb; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga osas, milles kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hageja 07.02.2012. a vastuse koostamisele kulunud aja 3.25 tundi. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole selline ajakulu põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu 15.10.2009. a kohtumääruse kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleb viidatud põhimõtet rakendada ka antud juhul. Kui menetlusosaline esitab kohtule 1 leheküljelise taotluse, ei saa isik ette näha, et vastaspoole lepinguline esindaja kulutab sellele taotlusele vastamiseks 3.25 tundi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et 07.02.2012. a menetlusdokumendi koostamisele ei ole põhjendatud ega vajalik kulutada rohkem kui 1.5 tundi; 4) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga osas, milles kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hageja 15.03.2012. a vastuse koostamisele kulunud aja 5.35 tundi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et sisuline analüüs ja vastus sisaldub vaid 5-l leheküljel, arvestades taaskord vastustaja lepingulise esindaja mõtete ja seisukohtade koondamatust, ühe ja sama argumendi erinevas sõnastuses kordamist ning dokumendi vormistuse iseärasusi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et 15.03.2012. a menetlusdokumendi koostamisele ei ole põhjendatud ega vajalik kulutada rohkem kui 3.5 tundi; 5) on põhjendamatu mõista välja toimingu, mille sisuks on olnud „17.04.2012. a tutvumine Viru Maakohtu otsusega, kohtuotsuse vigade parandamise määrusega ja kokkuvõtte tegemine kliendile 0.5 tundi“, tegemise kulud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on antud toimingu näol tegemist kobarkirjega, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju aega kulus konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale ning õigusabikulude kindlaksmääramine on sel juhul raskendatud. Maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest leides, et otsusega tutvumisele võis vastustajal kuluda 0.25 tundi. Vastustaja ei ole toonud välja, kui palju aega tal kohtuotsusega tutvumiseks kulus, mistõttu ei saa kohus selles osas ka seisukohta võtta; 6) märkis maakohus, et põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisel ja sellele vastuse koostamisel tuleb lugeda 4 tundi. Määruskaebuse esitaja märgib, et nimetatud toimingud on esitatud erinevate kirjetena, mistõttu oleks kohus pidanud mõlema osas eraldi seisukoha võtma. Samuti ei ole võimalik eristada toimingute tegemiseks kulunud aega, mistõttu ei oleks pidanud kohus apellatsioonkaebusega tutvumise eest menetluskulusid välja mõistma.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

põhistusi ja missugust õiguskeelt seejuures kasutades. Vaadeldaval juhul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ja kaebuse esitaja ei ole esitanud ka ühtegi tõsiseltvõetavalt asjaolu, millest nähtuks eelviidatud piiride rikkumine. Riigikohus on leidnud, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega; 2) ei ole määruskaebuse esitaja esitanud omapoolset menetluskulude nimekirja, millest nähtuks, et tema esindaja sarnaste dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli oluliselt väiksem võrreldes hageja esindaja ajakuluga; 3) on tegemist dokumentaalselt mahuka kohtuasjaga, mis kindlasti ei ole sisult ega mahult lihtne tsiviilasi; 4) ei ole asjakohased kaebuse esitaja väited õigusabi põhjendamatuse ja mittevajalikkuse kohta. Arusaamatud ja ebakohased on seejuures kaebaja viited nn kobarkirjetele, millest iga mõtte, liigutuse, kirje jms ajakulu tulnuks kaebaja arvates fikseerida ja rahaliselt määratleda. Mõistetavalt koosneb ükskõik milline toiming, sh dokumendi koostamine, paljudest erinevatest selle toiminguga seotud ja seejuures otseselt või kaudselt hõlmatud üksiktoimingutest; 5) on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et menetlusdokumendi 1 lehekülje koostamisele kulub reeglina aega 40 minutit. Selline väide ei arvesta asjaoluga, et menetlusdokumendid on erineva sisu ja keerukusega, mistõttu sellise õiguslikult keerulise teksti koostamine eeldab ka selle ülekontrollimist, parandamist, redigeerimist, teksti jms ümbertõstmist jne; 6) on põhjendamatu kaebaja arutelu, et kui kostja on esitanud kohtule 1-leheküljelise taotluse, siis hageja ei peaks koostama vastust sellele 5,5-l leheküljel, st et dokumentide vahetus peaks olema ka lehekülgede arvult võrdne või proportsionaalne; 7) ei sõltu asja keerukus ja lahendamise mahukus reeglina hagi hinnast. Seetõttu ei saanud hageja lepinguline esindaja koostada poole või veerandi lühemas ulatuses õigusdokumente, teha seda tavapärasest kiiremini või pealiskaudsemalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

määr on käesoleval juhul 1600 eurot). Menetluskulude suurus sõltub tsiviilasjas tehtud toimingutest ja ajakulust. Samuti tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi mõista lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et läbitud on kaks kohtuastet, on põhjendatud määrata hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 1556,88 eurot. Maakohus on õigesti märkinud, et pooled peavad algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-11 tehtud kohtumääruse p-s 12 märkinud, et pooled peavad menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.