2-12-1091/36 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

9.jaanuarist 2012 viivis 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Teenus poolt. Menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Otsuse põhjendustes nõustus kohus pooltega, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, kus töö tulemuseks oli 2010. majandusaasta aruande koostamine ja selle esitamine äriregistrile. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leidis, et 27. juuni 2011 raamatupidamisteenuste osutamise lepingu esemeks (töö tulemuseks) oli tulenevalt lepingu p-st 2, lisast 1, hinnapakkumise selgitusest (1. lõik) ja hinnapakkumise alalõigust „Hind sisaldab: ...“ kostja 2010 majandusaasta aruande koostamine ja selle esitamine äriregistrile. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esitas kostja 2010 majandusaasta aruande äriregistrile ja see võeti äriregistris vastu. Ei nähtu, et äriregistrist oleks esitatud pretensioone 2010 majandusaasta aruande puuduste osas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kostja vastuväited, et hageja ei ole tõendanud töö teostamist korrektselt Lepingu I tingimustel ja vastavalt kehtivatele nõuetele, hageja ei ole koostanud ega esitanud kostja 2010 majandusaasta aruannet, Leping I on hageja poolt täitmata. Kohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et tegelikult tegi 27. juuni 2011 raamatupidamisteenuste osutamise lepingus kokkulepitud töö ära kostja raamatupidaja K. Salujõe. Kostja on ise eelpool nimetatud lepingus hinnanud oma raamatupidaja kutseoskusi ebapiisavaks ja tellis selleks hagejalt raamatupidaja koolitamise. Asjaolu, et raamatupidaja koolituse käigus võis raamatupidaja tegeleda hageja esindaja juhendamisel kostja raamatupidamisdokumentide vormistamisega jms ülesannete täitmisega, ei anna alust lugeda, et hageja jättis lepingus kokkulepitud töö täitmata. Hageja oli töö tulemuse eest vastutavaks isikuks. Hageja on töö teostamist tõendanud kohtule esitatud tõenditega. Kohtule on esitatud 2010. aasta majandusaasta aruanne, mille viimaselt lehelt nähtub, et majandusaasta aruandes on tehtud 530 kannet. Kohus nõustus hageja selgitusega, et raamatupidamise spetsiifikast tulenevalt hinnapakkumises pakutud kannete arv võib erineda tegelikult teostatud kannete arvust kostja poolt esitatud ebapiisavate algdokumentide tõttu ja tegelik kannete arv selgubki töö lõpetamisel kui on tutvutud kõigi raamatupidamise dokumentide ja vajalike andmetega. Asjakohane ei ole kostja viide 5. septembril 2011 sõlmitud kokkuleppele 2011. aasta raamatupidamise korraldamisest. Selle perioodi eest hageja kostjalt tasu ei nõua. Lepingust I ja selle lisast 1 (Hinnapakkumine) tuleneb selgelt, et pooled leppisid kokku järgmistes tingimustes: 1) ühe kande maksumus oli 0, 5 eurot (141,25:282,5=0,5); 2) kuu püsitasu oli 45 eurot (540: 45=12 kuud); 3) majandusaastaaruande koostamine 110 eurot. Seega on kostja vastuväited, et hageja on jätnud tasu arvestuse põhimõtted selgitamata ja tõendamata, alusetud. Kohus on leidis, et hagi on tõendatud, hageja nõue on sissenõutavaks muutunud ja hagi kuulub tervikuna rahuldamisele.

1) on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata OÜ Teenus taotluse tunnistajate Kaidi Salujõe ja Madis Nõmmiku ülekuulamiseks. Tunnistajate ütluste alusel oleks olnud võimalik välja selgitada, mida OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo lepingu täitmiselt tegelikult ära tegi ning seejärel oleks kohus saanud hinnata, kas OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo poolt tehtuga on võimalik lugeda Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises loetletud kohustused täidetuks; 2) ei ole kohtumäärusega lahendanud OÜ Teenus poolt 26. märtsi 2012 kohtuistungil TsMS § 333 lg 1 alusel esitatud vastuväidet kohtu tegevusele. Vastuväide esitati seetõttu, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata OÜ Teenus 27. veebruari 2012 taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Vastuväite lahendamata jätmisega on kohus rikkunud menetlusõiguse normi; 3) ei ole kohus OÜ Teenus poolt esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud, miks ta väidetega ei nõustunud. Nii ei ole otsuses põhjendatud, miks kohus ei ole nõustunud väitega, et päevaraamatu väljatrükkimine ei saa tõendada, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on teinud Lepingule I vastava töö täielikult iseseisvalt ja lepingule vastavalt; 4) ei ole kohtuotsuse resolutsioon selgelt arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu OÜ-lt Teenus OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks välja mõistetud põhinõude summa, millelt pärast kohtuotsuse hagiavalduse esitamise päeva arvestada viivist; 5) on maakohus otsuse p-s 6 ebaõigesti järeldanud, et pooled on lugenud sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtava töö tulemuseks ainult 2010 majandusaasta aruande koostamise ja selle esitamise äriregistrile. Tegelikult oli see vaid üks Lepingust I tulenev kohustus. Lepingu I punkti 2.1.1 kohaselt pidi OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo osutama OÜ-le Teenus Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises loetletud teenuseid. Kohtuotsuses on analüüsitud üksnes 2010 majandusaasta aruande koostamist ja esitamist äriregistrile, kuid muude kohustuste täitmise tõendatust ei ole maakohus analüüsinud. Samuti ei nähtu majandusaasta aruandest kannete arv 530; 6) ei ole võimalik järeldada, et OÜ-l Teguri Raamatupidamisbüroo oli Lepingu I alusel õigus nõuda OÜ-lt Teenus tasu hinnapakkumises näidatut ületavas mahus. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud, et Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises on mahud arvestanud OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ise ning enne hinnapakkumise koostamist oli võimalik tutvuda OÜ Teenus raamatupidamisdokumentidega. Samuti ei ole hageja teenuse osutamise käigus kostjat teavitanud, et maht muutub niivõrd olulisel määral; 7) jääb selgusetuks, kuidas on maakohus leidnud, et arvel nr 1020 näidatud kuu püsitasud on arvestatud õigesti ja põhjendatult. Vastustaja ei ole osutanud teenuseid 12 kuu vältel, mis annaks aluse nõuda kuutasusid kokku summas 540 eurot; 8) on apellant taotlenud viiviste vähendamist. Kohtuotsuses ei ole seda taotlust lahendatud ega vastavaid põhjendusi analüüsitud. Hagiavalduse esitamise hetkel ei ületanud viivisenõue küll põhinõude summat, kuid kohtuotsuse jõustumise ajaks, kui menetlus läbib kolm kohtuastet ning kõrgemad kohtuastmed võivad saata asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks, võib viivisenõue kasvada üle põhinõude summa, kuna viiviseid on nõutud kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

menetlusnormi oluline rikkumine TsMS § 631 lg 1 ja lg 2 tähenduses, mille tõttu oleks maakohus saanud või pidanud tegema siinsest teistsuguse otsuse; 3) on apellant valesti mõistnud töö vastuvõtmise järgset tõendamiskoormist vastustaja tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et vastustaja on kogu töö üle andnud ning apellant on selle vastu võtnud ega ole pretensioone esitanud ja seega on vastustaja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Apellant ei ole tõendanud mitte ühtegi oma väidet selle kohta, et vastustaja tehtud töö on puudustega. Majandusaasta aruanne on raamatupidamisteenuse osutamise lõpptulem ehk kui võetakse vastu majandusaasta aruanne, võetakse vastu kogu teenuse osutamise käigus tehtud töö. Vastustaja on tõendanud, et ta on tehtud töö apellandile üle andnud ja apellant on töö vastu võtnud. Apellant ei ole esitanud ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi või tööde mahu kohta (nõudnud parandamist vms) ning tehtud töö on esitatud äriregistrile (apellant on töö heaks kiitnud). VÕS § 76 lg 4 kohaselt lähtutakse eelduslikult sellest, et täitmine oli nõuetekohane; 4) omab apellandi poolt tööd üle vaadanud M. Nõmmik vastavat eriharidust, ning oleks viivitamata avastanud võimalikud puudused. Kui vastustaja ei oleks lepingut kohaselt täitnud, oleks apellant pidanud esitama kohustuse täitmise nõude viivitamata pärast lepingurikkumisest teadasaamist. Isegi kui apellant peaks suutma praegusel juhul tõendada vastustaja lepingurikkumist (mida ei esine), on apellant VÕS § 644 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda nendele puudustele. Apellandile on töö üle antud 8. detsembril 2011, tänaseni ei ole esitatud ühtegi seaduse nõuetele vastavat pretensiooni. Kuna apellant on esitanud vastustaja koostatud 2010. a majandusaasta aruande ilma muudatusteta äriregistrile, siis on ilmne, et apellant on kiitnud heaks vastustaja tehtud töö; 5) on maakohus põhjendanud, miks ta nõustub vastustaja tasunõude kujunemisega ning otsuse p-s 9 selgesõnaliselt märkinud kaalutlused, mis alusel loeb ta vastustaja tasunõude suuruse kujunemise põhjendatuks; 6) ei ole maakohus viivisenõude rahuldamisel oluliselt eksinud. Maksimaalne võimalik tulem apellandile on see, kui ringkonnakohus määrab viivise ulatuse ülempiiri, mille järgi viivised ei tohi ületada põhinõude summat. Ringkonnakohus saab väidetavad puudused maakohtu otsuses iseseisvalt kõrvalda ning puudub vajadus asja maakohtusse tagasi saatmiseks.

26.märtsi 2012 kohtuistungil (II kd lk 20) põhjendusega, et dokumentaalseid tõendeid ei saa suuliste tõenditega ümber lükata. Kostja esitas seejärel vastuväite kohtu tegevusele tunnistajate ülekuulamata jätmise osas, leides, et hageja kirjalikud tõendid ei tõenda seda, mida hageja väidab neid tõendavat, mistõttu on kostjal võimalik omapoolseid seisukohti tõendada üksnes tunnistajate ütlustega. Väär on apellandi seisukoht, et maakohus ei ole seejärel kostja vastuväidet määrusega lahendanud (TsMS § 333 lg 1). Maakohus on kostja vastuväitele kohtuistungi protokolli kohaselt vastanud, et „lepingu üle vaidlust ei ole, pole vaidlust, et hageja esitas Maksuametile 2010 aasta majandusaruande, vaidlus on jäänud selle peale, kas hageja oli õigustatud tegema tööd suuremas mahus, kui lisa 1 ette nägi. Mis puudutab viiteid tunnistaja Kaidi Saluveel (õige nimi Kaidi Salujõe), siis see nagu kinnitaks hageja väiteid, et ta on seda tööd teinud.” (II kd lk 20). Maakohtu viidatud seisukoha viimane lause ei ole küll ringkonnakohtule lõpuni arusaadav, kuid pooled ei ole taotlenud maakohtult protokolli selles osas parandamist. Vaatamata keelelisele mittekorrektsusele saab nimetatud maakohtu seisukohta käsitleda TsMS § 333 lg 1 sätestatud vastuväite lahendamise määrusena. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata põhjendatult. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kuna asjas oli lepingu täitmise kohta esitatud piisavalt dokumentaalseid tõendeid (sh hageja koostatud ja äriregistrile esitatud kostja juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kostja 2010. aasta majandusaasta aruanne), siis ei olnud kostja poolt esitatud põhjendustel tunnistajate ülekuulamine vajalik. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust mh siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole viinud maakohut väära otsuseni. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja oli tunnistaja M. Nõmmiku ülekuulamise osas esitanud ka TsMS § 330 lg-le 1 tuginedes vastuväite. Kostja ei põhjendanud, miks ta ei saanud tunnistaja M. Nõmmiku ülekuulamise taotlust esitada kohtule varem. Tunnistaja ülekuulamiseks oleks tulnud kohtuistung ka edasi lükata.