2-13-55187
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2014. a. Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-55187
Tsiviilasi
XXX OÜ avaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgnik (avaldaja): OÜ XXX (endine ärinimi XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX) juhatuse liige XXX (IK XXX elukoht XXX); juhatuse liige kuni 18.11.2013. a XXX(IK XXX elukoht XXX) Võlgniku lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post [email protected]) Ajutine haldur: vandeadvokaat Mari Männiko (Advokaadibüroo LEXTAL Rävala pst 4 10143 Tallinn epost [email protected]). 15. jaanuar 2014.a.
Resolutsioon
(pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank’is).
Mari Männikole (arveldusarve XXXXXXXXXXXXXXX Nordea pank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 21.11.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul vara ning rahalised vahendid puuduvad, kohustused moodustavad kokku 31 487.01 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
06.12.2013.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Mari Männiko. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (33 028 eurot) ei ole varadega tagatud. Võlgnikul puudub vara. Võlgnikul on kohustused töötajate ees summas 13 131,86 eurot ja Maksu- ja Tolliameti ees summas 19 896,26 eurot. 2013. Aastal võõrandas võlgnik kogu oma vara ning äriühing muutus varatuks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks XXX OY poolt tööde eest mitte tasumine. Ajutisele haldurile esitatud informatsiooni alusel ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2012. aasta lõpuks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Pankrotiavalduse esitamise asemel, võõrandas võlgniku juhatuse liige 2013. aastal või kandis maha kogu äriühingu vara, vahetas 18.11.2013. a äriühingu nime ning juhatuse liikme. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 21.11.2013. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks 2(4)
võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige XXX on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 921 eurot ja kulutuste hüvitiseks 50 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 ning ÄS § 187 lg 4 ja lg 5 alusel kuulub võlgnikult ja endiselt juhatuse liikmelt Heili Kallilt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 747 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Mari Männikole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Heili Kallile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.