Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

ebatõenäoline. Sõidukiirus oli väike, millele viitavad nii sõiduki vigastused, ja kinnitavad hageja antud ütlused. Sündmuskohal fikseeritud jäljed ja sõiduki esirataste asend viitavad asjaolule, et sõidukijuht ei reageerinud avariiohtlikule olukorrale ja ei püüdnud sõidukit sõiduteele tagasi suunata. Lähtudes asjaolust, et avariikoht asub ca 200 meetrit peale ristmikku, kus juht oleks pidanud sooritama 90-kraadise pöörde ning seejärel kiirendama, ei ole tõenäoline, et juht oleks võinud ka uinuda. Juhi kogemusi ja staaži arvesse võttes ei ole samuti tõenäoline, et ta ei oleks reageerinud ebaadekvaatsele juhtimisvõttele ja oleks sõitnud otse teelt välja vastu puud ilma üritamata sõiduvigu korrigeerida. Hageja varjas uurimise algul Corvette päritolu ning asjaolu, et tema või tema sõbrad on Corvette endiste omanikega ammused tuttavad, kes on seotud nii äriliste kui perekondlike või sõbrasuhetega. Hageja, kuigi tema pidi olema reaalselt käsitlevate sõidukite vahetustehinguga seotud, ei mäleta Corvette müügihinda, mis oli tema väidetavalt eduka vahetustehingu aluseks ja eksib ligikaudu 10-15 tuhande euroga enda kahjuks, hinnates tehingu väärtuseks 35 000-40 000, mis oli tema arvates 2010 Porsche Cayenne reaalne turuhind. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 31.12.2013 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks (Ikd, tlk 32) põhjendusel, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur algatas kriminaalmenetluse KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo alusel (kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomine kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil). Kriminaalasi lõpetati 28.02.2013 prokuratuuri loal KrMS § 199 ja 200 alusel. Harju Maakohtu 27.03.2013 määrusega jättis kohus menetluse peatamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugines hagis sellele, et 30.08.2011 sõitis ta autoga vastu puud seetõttu, et vastu tuli koer, mil tegi järsu manöövri paremale ja sõitis vastu puud. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Hagi on esitatud kindlustusandja vastu kindlustushüvitise nõudes, seega peab hageja tõendama kindlustusjuhtumi esinemise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja peab tõendama kindlustusjuhtumi aset leidmist, selle asjaolud, kahju tekkimise põhjuse, sõiduki seisundi ja kahju suuruse. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vastavalt VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusjuhtum on poolte vahel kokkulepitult (üldtingimuste p 8) kindlustusvõtjale ootamatu ja ettenägematu kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus.

Hageja ja kostja vahel oli 03.12.2010 sõlmitud kaskokindlustuse leping, kindlustuse objektiks (kindlustatud ese) on hagejale kuuluv sõiduauto Chevrolet Corvette, registreerimismärgiga XXXX, lepingulise suhte olemuse üle pooled ei vaidle. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate XXXXAS Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 61 (Ikd, tlk 12-15) kohaselt on kahjujuhtumi korral kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 73 kohaselt, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutusnõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest ning kui vabaneb, siis millises ulatuses. Kindlustusandja kindlustuslepingu põhikohustus on VÕS § 422 lg 1 järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama kindlustusandja. Pooltevahelise kindlustuslepingu, tüüptingimuste punktid 61 ja 73, määratlevad hüvitise mitte maksmise või vähendamise alused. Selleks, et tuvastada, kas kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmisest, tuleb kohtul hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi viisil, mis oluliselt suurendas kindlustusriski, ning kas kindlustusvõtja rikkumine on aluseks kindlustusandja hüvitamiskohustusest vabanemiseks. Vaidluse all ei ole, et 30.08.2011 kell 13.10 toimus kindlustatud sõidukiga Läänemaal, Nõva vallas Tusari külla Peraküla suunduval teel teelt väljasõit, autot juhtis XXXX ning vastu puud sõites sai auto kahjustusi. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja keeldus hagejale kindlustushüvitist välja maksmast põhjusel, et hageja oli esitanud liiklusõnnetuse asjaolude kohta teadlikult valeandmeid (Ikd, tlk 10). Kostja on seisukohal, et hageja on loonud avarii osas tegelikkusele mittevastava ettekujutuse nii avarii põhjuste, tekkemehhanismi, sõiduki omandamise, tehnilise seisukorra ja auto hinna osas. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Hagile lisatud teade (Ikd tlk 10) kahju registreerimisest kajastab sündmuse lühikirjeldusena teelt väljasõitu Perakülla suunduva tee esimesel kilomeetril. Teade on registreeritud 30.08.2011 ja pooltel puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat liiklusõnnetuse toimumisest tähtaja jooksul. Hagi asjaoludes on kirjeldatud, et hageja juhitud sõidukile jooksis ette loom, mille tõttu sõidetigi autoga teelt välja vastu puud. Kahjuteates nr XXXX, mis on edastatud 30.08.2011, kell 17.34, on hageja juhtumi kirjeldusena (Ikd, tlk 71) märkinud: ``teele hüppas koer, tegin väikese liigutuse paremale ja kuna tee oli kitsas oli puule otsasõit vältimatu``. Täiendavalt 30.08.2011 edastatud esmasele kahjuteatele on hageja kirjutanud 07.09.2011 seletuse (Ikd, tlk 88) kindlustusandjale, milles kirjeldab sündmust: ``tee peal oli koer ja ma keerasin kokkupõrke vältimiseks kohe nõksu paremale ja sattusin tee äärele. Seal on kõrge teeserv ja rattad läksid ilmselt üle ääre, kus auto esirattad keerasid risti ja auto liikus rattad ristis otse edasi lihtsalt. Koer oli tee ääres, kui seda märkasin. Koer oli puust suure tee poole umbes paarkümmend meetrit.`` Kohtuistungil 21.11.2013 vande all ütlusi andes selgitas hageja, et vasakult poolt tee servast jooksis tee peale must koer (IIkd, tlk 115). Vastuseks kohtu küsimusele, mis hetkel ta koera märkas, vastas hageja: ``koer tuli kurvi tagant ning kõndis tema poole rahulikult, ei jooksnud. Koer oli suurem ja musta värvi, koera tõugu ei tea. Must koer kõndis tee ääres, pärast avariid läks ära.`` Uurijale antud seletusest sündmuse kohta ilmneb, et hageja avastas järsku enda nina eest

mingi suure koera (Ikd, tlk 193). Kohtu hinnangul ei saa sündmuse tehiolusid neljal erineval viisil kirjeldada, (kahjuteade, kirjeldus kahjukäsitlejale, uurijale, ütlus kohtus), need saavad olla siiski nii nagu juhtum tegelikkuses oli. Tõeste andmete sisu ei saa ajaliselt ega erinevatele isikutele antud seletustes muutuda. Hagejal oli koera iseloomustamiseks läbivalt kaks sõna (suur ja must), kuid puudub usutav ja muutumatu kirjeldus koera kui avarii põhjustaja, teele sattumise kohta. Sama teelõiku igapäevaselt läbiv tunnistaja XXXXütluste järgi koeri ei ole ta teel näinud (IIkd, tlk 121). Kriminaalmenetluse raames andis ütlusi XXXX, kellele hageja oli samuti väitnud, et koer või mingi loom oli ees, manöövrit tehes sattus teepervel olevale kruusale ja kurvis inertsist viskas vastu puud (Ikd, tlk 199). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on loonud avarii osas tegelikkusele mittevastava ettekujutuse avarii põhjuse, koera tee ääres või teele ootamatu sattumise, osas. Hagejal on TsMS §-st 5 lg 1 ja 199 lg 1 p 5 tulenevalt võrdne õigus kostjaga tõendeid esitada, ning kindlustusjuhtumi tõendamine on hageja tõendamiskoormus. Hageja andis vande all ütlusi ja kinnitas, et tee, sh avarii toimumise koha kurv, oli talle teada, igapäevaselt sõidetav ja ta oskas kohast kiirust valida. Hageja ei mäletanud, kas ta koera märgates pidurdas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Seega hagejal lasub kohustus tõendada juhtumi põhjuseks oleva koera autoteele sattumine, mis omakorda põhjustas vastu puud sõidu. Hageja antud erinevad ütlused seda aga järeldada ei võimalda. Teiseks on ebaselge ja eksitav kohtu hinnangul hageja antud teave õnnetusele eelnenud aja ja sündmusele järgnenu kohta. Seletuses kirjeldab hageja, et avariihommikul alustas sõitu just vaidlusaluse autoga Gabriela motellist, seejärel Rooslepa Piirivalvekordonisse pesumajja ja Nõva poodi ning seejärel kodu poole Perakülla (Ikd, tlk 89). Avarii juhtus veidi peale kella ühte, kell

hageja sellekohaseid selgitusi, on need vastukäivad. Kohus juhib tähelepanu, et hageja, teades kostja vastuväiteid, ei ole neid menetluse käigus ümber lükanud. Kohus leiab, et hageja kirjeldatud viisil avarii paigale jõudmine ei ole tõendatud ja sündmuskohalt lahkumine on selgitatud vastuoluliste ütlustega. Olukorras, kus hageja annab vastukäivaid ütlusi, on kohtul alus kahelda ka tema poolt kindlustusandjale antud seletuses ja seab kahtluse alla selle usaldusväärsuse, eriti seetõttu, et ta on otseselt huvitatud asja lahendusest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-07 punktis 13 märkinud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning tema poolt esitatud andmed kindlustusandjale ei olnud tõesed. Hageja väited ja kirjeldused on vastuolulised ja asjas teised kogutud tõendid kogumis ei kinnita tema väiteid. Hageja esitatud väidete usaldusväärsust ei kinnita ükski tõend ja kohtu hinnangul on välistatud sündmuse toimumine hageja kirjeldatud põhjusel. Kahtlusi kinnitavaks on ka asjaolu, et hageja, XXXX, XXXXon isikud, kes lävivad nii perekondlikult kui ärilistel eesmärkidel, kriminaalasja uurimisel ilmnes, et nende ütlused oli kooskõlastatud. Hageja on ise märkinud (Ikd, tlk 91), et selle autoga sõitis XXXX. Hageja ütlused oleksid juhtumit kinnitavad juhul, kui tema väiteid toetaksid muud usaldusväärsed tõendid ning tema antud kirjelduses ei oleks alust kahelda. Liiklusõnnetusele on omane toimumise juhuslikkus ja sõltuvalt situatsioonist juhi püüd õnnetust vältida. Selleks võib olla veenev põhistus, mis kattub avariipaiga olustikuga. Asja sisulise arutamise käigus ei ole hageja tõendanud, et tegemist oli ettenägematu liiklusriski realiseerimisega. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on andnud mittetõeseid selgitusi enne liiklusõnnetuse toimumist olnud asjaolude kohta ja see mõjutab otseselt antud juhtumit. Kohtu hinnangul oli tee hagejale tuttav, ilmaolud normaalsed ja hageja kirjeldas kohtus, et juhina ilmutas ta suurt tähelepanelikkust konkreetsel teelõigul seoses kurviga. Seega, tema kui juhi jaoks ootamatu sündmuse kirjeldus pidanuks olema ühene, veenev ning ajaliselt mitte muutuv. Hageja on küll väitnud, et ta oli avariijärgselt šokis, kuid kirjalikke tõendeid tema tervisliku olukorra kohta ei ole esitatud. Pooltel puudub vaidlus liiklusõnnetuse ajas, kohas ja vaidlusalusele sõidukile tekkinud kahju suuruse osas. Lähtuvalt hüvitise väljamaksmata jätmise põhjendusest ja hagi vastuväidetest kuulub käesolevas asjas tuvastamisele, kas kindlustusvõtja on rikkunud lepingu punkti 61 või vastupidiselt andnud õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude kohta. Kindlustusuurimise üksuse poolt teostati 05.09.2011 vaatlus sündmuskohast (Ikd, tlk 144) ja kajastati, et sündmuskoht on piiratud metsa ja võsaga, tegemist on sirge teelõiguga, kus esimeses vaskkurvis on näha paremale poole teelt välja sõitnud sõiduki jäljed ning pidurdusjälgi ega järsule juhtimismanöövrile omaseid jälgi teel näha ei ole. Sündmuskohal ei fikseeritud hageja kirjeldatud järsku manöövrit, vastupidiselt tegemist oli sujuva sirgjoonelise kaldumisega teepeenrale ligi 18 meetrit enne puud. Sündmuskohal ei täheldatud ohuolukorrale omaseid jälgi, mis viitaksid sõiduki roolimanöövrile sõiduki tagasisuunamiseks sõiduteele. Hageja on 07.09.2011 seletuses kirjeldanud: ``keerasin rattad vastu ja hakkasin pidurit vajutama``, samas ei täheldatud sündmuskohal pidurdusjälgi (Ikd tlk 88). Sündmuskohal avariilisest sõidukist tehtud fotode järgi on tuvastatud, et auto rattad olid välja keeramata ning sõiduk oli otse sõitnud vastu puud. Kahjujuhtumit uurides märkas XXXX(Ikd, tlk 118) vastuolu sündmuskoha ja hageja ütluste vahel, ning pidurdus või järsu manöövri jälgi ei märganud samal päeval teel sõitnud

XXXX(IIkd, tlk 121). Võimalik on järeldada, et selles osas ei kattu hageja ütlus sündmuskoha tegeliku olukorraga. Hageja etteheited kostjale, et fotod ei kinnita avariijälgi, ning liiklusekspertiisi ei ole taotletud, ei ole asjakohased (IIkd, tlk 85). Hageja ei ole vaidlustanud, et autot ära viies tegi puksiirijuht fotod (Ikd, tlk 89), mis on vaid ca kolm tundi pärast avariid. Kriminaalasja raames on koostatud vaatlusprotokoll fotode osas, mis tehti kostja koostööpartneri Falck Autoabi puksiirijuhi XXXXpoolt vahetult enne sõiduki teisaldamist. Vaatlusprotokollist ilmneb, et rataste pidurdusjälgi teelt ei paista, enne sõidukit on teepervel sirgjoonelised lohisemisjäljed (IIkd, tlk 4, 7). Sündmuskohal puuduvad pidurdamisele või hageja enda kirjeldatud järsule juhtimismanöövrile viitavad jäljed ning sõiduauto Chevrolet Corvette on teelt välja sõitnud sirgjooneliselt. Hageja ei ole omapoolseid fotosid sündmuskohast esitanud. Hageja väitel sõitis avarii paigast juhuslikult mööda naabrimees XXXX(Ikd, tlk 89), kes talle helistas, kui oli tema avariilist autot näinud. XXXXoli ka koos hagejaga sündmuskohal, kui puksiirjuht saabus. Hagejal oli võimalik sündmuskoha osas ümberlükkavaid tõendeid esitada näiteks esitada taotlus omapoolsete tunnistajate ülekuulamiseks. Kohtu arvates tõeste andmete sisu ei saa esitatud kirjeldustel ajaliselt muutuda nagu seda on esitanud hageja kahjukäsitlejale, uurijale ja kohtule antud seletustes. Kohtu hinnangul on hageja kirjeldatud avariijuhtum ebatõenäoline ja seda ei kinnita asjas esitatud tõendid. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalmenetluses saab isikut karistada üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil ning tõendid on lubatud. Tsiviilasjades isiku karistamist õiguslikus tähenduses ei toimu ja seetõttu on asjas tähtsate faktiliste asjaolude tõendamine lubatav TsMS § 229 lg 1 kohaselt igasuguse teabega, mis on seaduses sätestatud protsessivormis. Protsessivorm tsiviilkohtumenetluse jaoks on erinev aga tõendi usaldusväärsus asjade menetlemisel sarnane. Eeltoodust tuleneb, et ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetati, võib sealne teave kajastada tegelikke ja tsiviilasja lahendamisel kaalukaid asjaolusid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu nõudel ja kostja taotluse alusel on asja juurde esitatud PPA Lääne Prefektuuri kriminaalmenetluse kriminaalasja nr 11250102046 materjalid, sh kriminaalbüroo kriminaalteabetalituse eriasjade uurija Kalju Mõis poolt läbiviidud menetlusdokumendid ja määrus (Ikd, tlk 157). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kriminaalasja materjal ei saa tsiviilasjas tõendiks olla. Kriminaalasja raames ja menetluses kogutud tõendid, ütlused ja vaatlusprotokoll on tsiviilasjas dokumentaalseteks tõenditeks, seda kinnitab Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-21-10-09 punkt 5. Riigikohus märkis, et kohtueelses menetluses tunnistajate poolt öeldu ei ole TsMS § 251 lg 2 ja § 272 kohaselt tsiviilasja lahendamisel kasutatav tunnistajate ütlustena, kuid kohtueelses menetluses kogutud menetlusdokumendid võivad kuuluda dokumentaalsete tõenditena siiski tsiviilkohtumenetluses tõendite kogumisse ja olla seeläbi hinnatavad. Hageja seisukoht, et kriminaalmenetluse raames kogutud tõendite alusel ei leidnud tõendamist kostja väide tahtliku kahjujuhtumi tekitamise kohta, ei välista kohtu pädevust hinnata esitatud vastuväiteid, tingimuste p 61 ja 73, lähtudes esitatud tõenditealusel ja võtta tsiviilasja juurde sealses menetluses kogutud tõendeid. Hageja seisukoht kriminaalmenetluses kogutud tõendite osas ei ole järjepidev, tõendite väljanõudmise osas esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele (IIkd, tlk 42) olles läbivalt seisukohal, et kriminaalmenetluses kogutud materjal ei ole asjas tõendiks (IIkd, tlk 112), kuid samas soovib tugineda asjaolule, et kriminaalmenetluses süü jäi tuvastamata.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tuvastatud hageja vastuolulisus antud seletustes liiklusõnnetuse tegelike asjaolude kohta. Väited liiklusõnnetuse toimumisest koera teele sattumise tõttu ei ole tõendatud, esitatud asjaolud, sündmuskoha olustik ja tõendid kogumis tõendavad, et hageja põhjustas kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja on ise andnud vastuolulisi ütlusi. Kindlustusvõtja on eksitanud kindlustusandjat väites, et vastu puud sõitmine oli tingitud koera ootamatust teele ilmumisest ja äkilisest pöördest. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu. Tsiviilasjas kogutud tõendid ei võimalda hageja ütlusi liiklusõnnetuse kohta tõestena käsitleda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 452 lg 2 p 3 ja 4 kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult või, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Käesoleva vaidluse sisulisel lahendamisel ei ole hageja hagis esile toodud väited tõendamist leidnud ning kostja kindlustusandjana on õigustatult jätnud kahju hüvitamata. Kuivõrd hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, puudub alus viivise väljamõistmiseks. Kohus jätab tähelepanuta sõidukite Porsche Cayenne ja Chevrolet Corvette vahetustehinguga seonduva, kohtu hinnangul ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli vaidlusaluse sõiduki osas kindlustusvõtja ja tal oli kohustus anda õiget ja täieliku informatsiooni kahjujuhtumi kohta. Samuti ei oma tähtust XXXX, XXXX ja XXXXkriminaalmenetluse käigus kogutud sellekohased ütlused. Tõendil ei ole TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt tähtsust, kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kostja kahju suurust ei vaidlustanud (IIkd, tlk 29), seega hagi rahuldamise korral lähtunuks kohus sellest seisukohast, arvestades seejuures omavastutuse määra. Kohus ei hinda kahju suurust puudutavaid tõendeid, kuid juhib tähelepanu võimalikule juhtumiga seotud asjaolule. Hageja seletusest ilmnes, et sõiduk ei olnud igapäevaselt tema kasutuses sõiduvahendina. Kriminaalmenetluse raames viidi läbi sõiduki osas vaatlus, mida kajastab 04.11.2011 vaatlusprotokoll. Auto Chevrolet Corvette kütusepaagis oli kütuse jääk 2% ehk 60 liitrisel kütusepaagil 1,2 liitrit, on ilmselge, et see ei võimalda pikemat sõitu.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.