3500 eurot Hageja: Osaühing XXX (registrikood XXX; asukoht
XXX);
Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post:
XXX);
Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post
XXXX).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Eelistung 06.12.2013 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX OÜ (registrikood XXX) hageja osaühingu XXX (registrikood XXX) kasuks võlgnevus summas 3091,20 (kolm tuhat üheksakümmend üks eurot ja 20 senti) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud 88/100 osas kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
2-13-21862 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.08.05.2013 esitas osaühing XXX (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtule avalduse XXX OÜ (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluses 6400 euro nõudes. 15.05.2013 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite 30.05.2013. Pärnu Maakohus andis 19.06.2013 määrusega avalduse üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 21.06.2013 Harju Maakohus jätkas Osaühing XXX poolt XXX OÜ vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. 12.07.2013 esitas hageja kostja vastu Harju Maakohtusse hagiavalduse 3500 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.09.2013. 06.12.2013 viis kohus asjas läbi eelistungi, millel pooled andsid nõusoleku menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses (tl 98-100). Hagi asjaolud ja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 17.06.2010 lõppkasutaja litsentsilepingu majandustarkvara kasutamiseks. Vastavalt lepingu punktile 10.2 kohustus kostja tasuma igal aastal järgneva aastase perioodi eest selle perioodi alguseks. Kostja rikkus sõlmitud lepingut, jättes kokkulepitud maksed õigeaegselt tasumata. Kostja pidi tasuma perioodi 18.02.2012 – 17.02.2013 eest, mille kohta esitas hageja kostjale 07.02.2012 arve nr 955 summas 3091,20 eurot. Kostja ületas arve maksmise tähtaega. Kostja kasutas programmi ka endaga seotud firmade majandusarvestuseks ja soovis, et hageja esitaks selle perioodi ülejäänud tasumisele kuuluva osa arved otse nendele firmadele. 07.02.2012 esitas hageja XXXOÜ-le arve nr 956 summas 144 eurot ja 01.03.2012 XXX AS-le arve nr 1054 summas 144 eurot. Nimetatud arved on tasumata. 07.02.2013 esitas hageja kostjale arve 1805 summas 3307,20 eurot, mille kostja jättis samuti tasumata. Kokku moodustab kostja poolt tasumata arvete summa 3595,20 eurot. Kostja seaduslik esindaja lubas võlad tasuda, soovides maksete ajatamist kuni juulini 2013.a. Hageja saatis 02.04.2013 kostjale arve nr 1805 maksegraafikuga ning palus selle allkirjastada, kuid kostja seda ei ole teinud. Vastavalt 29.04.2010 sõlmitud lepingule kohustus kostja tasuma viivist 0,75% päevas. Seisuga 15.07.2013 on viiviste summa 7875,94 eurot. Hageja vähendab nõude summat ning palub kostjalt välja mõista 3500 eurot (tl 26-27).
3.Hageja märgib oma 07.11.2013 seisukohas kostja vastusele, et perioodi 18.02.2013 kuni 17.02.2014 osas kasutas kostja lepinguga ettenähtud teenuseid edasi. Vastavalt lepingule oli kostjal õigus kasutada programmi mitme ettevõtte raamatupidamise tegemiseks. Nende hulgas olid ka XXX AS ja XXXOÜ. Mõlema ettevõtte juhatuse ainus liige on kostja juhatuse liige XXX. Kostja soovis, et osa tasumisele kuuluva summa kohta esitaks hageja arved otse teistele firmadele. Vastavalt sellele esitas hageja arve nr 955 ridadel 13 ja 14 kostjale tasumiseks vähendatud summa, kokku 3091,20 eurot, mille kostja viivitusega tasus. Ülejäänud tasumisele kuuluva osa kohta esitas hageja teistele ettevõtetele otse arved, nende hulgas olid ka XXX AS ja XXXOÜ. Vastavalt lepingule lasub tasumise kohustus kostjal ning seetõttu esitas hageja tasunõude kostjale. Kostja on oma vastuväites ekslikult märkinud nagu annaks arvel nr 955 rida 12 miinusega näitamine talle õiguse programmi tasuta kasutada. Sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Rida 12 on kasutatud hinnakirjajärgse maksumuse arvutuse näitamiseks, kuna maksumus jagunes mitme arve vahel. Tasumine on kokku lepitud lepingus ning arve nr 955 ridadel 13 ja 14 on kasutamise ja tugede teenused selgelt välja toodud (tl 54-56).
Kostja vastuväited
2-13-21862
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostjale on arusaamatu hageja nõue seoses OÜ-le XXX(kustutatud) ja AS-le XXX (likvideerimisel) esitatud arvetega. Kostjal puudub nimetatud äriühingutega juriidiline seos, samuti puuduvad kostjal mistahes sõlmitud kokkulepped hagejaga nimetatud kohustuste täitmiseks mainitud äriühingute ees. Kostja sõlmis hagejaga 17.06.2010 lepingu, mille alusel omandas kostja hagejalt raamatupidamistarkvara litsentsiõigused lepingus fikseeritud moodulitele 4 firma ja 14 programmi kasutaja töökoha õigusega. Lepinguliseks maksumuseks oli sõlmitud lepingus märgitud 58 436,05 krooni, millise summa kostja hagejale tasus. Ebaõige on hageja väide, et vastavalt 17.06.2010 sõlmitud litsentsi-lepingule oli hageja õigustatud esitama kostjale litsentsi aastase kasutamise eest arvet summas 3307,20 eurot. Litsentsileping ei sätesta üheski punktis litsentsi maksumuse iga-aastast tasumise kohustust ega fikseeri sellise kohustuse suurust. Samuti ei ole litsentsitasu suurust iga aastase maksumusena ära toodud hageja avalikus hinnakirjas, millele viiteid poolte vaheline leping sisaldab. Hageja avalikus hinnakirjas on raamatupidamise tarkvara moodulite litsentsi hind nii hinnakirjas kui lepingus määratletud ühekordse litsentsi tasuna. Kostja sõlmis litsentsilepingu 4 firma ja 14 töökoha programmi kasutamiseks, millele hiljem lisandus müüdud ühe lisafirma moodul, kuid aastaks 2013 kasutas kostja programmi platvormi ainult kahe ettevõtte raamatu-pidamise korraldamiseks koos kolme töökoha juurdepääsuga. Selle eest hageja poolt väidetavas mahus tasu maksmine oleks kostjale majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas ning kordades kallim samalaadseid programmlahendusi pakkuvatest alternatiivsetest tarkvarakeskkondade pakkujatest. Hageja poolt 07.02.2012 esitatud arvest nr 955 nähtub, et litsentsi maksumus, millelt arvestatakse kaugtoe ja programmiuuenduste saamise õiguse tasu, on arvel näidatud real 12 negatiivsena ehk litsentsi kasutamise eest iga aastase tasu maksmist poolte vahelise lepingu alusel hageja 2012 ei nõudnud. Hageja sulges aprillis 2013 kostja juurdepääsu raamatupidamise tarkvara serverile ning nõuab esitatud hagiavalduses tasu maksmist teenuse osutamise eest perioodil märts 2013 – veebruar 2014, samas kui teenust hageja kostjale ei osuta. Täiendavalt nõuab hageja viiviste tasumist tasunõudelt, mis on esitatud teenuse eest, mille osutamise on hageja kostjale peatanud. Pooltevaheliste erimeelsuste põhjus tuleneb sellest, et kostja soovis kulude vähendamise eesmärgil loobuda kaugtoe ja programmi uuenduste teenusest, mille peale hageja hakkas kasutama välja-pressimise taktikat, sulgedes kostja juurdepääsu majandustarkvarale ning takistades sellega kostja igapäevase majandustegevuse toimimist. Kostja soovis ebakvaliteetsest programmi uuenduste ja kaugtoe teenustest loobuda juba aastal 2012, mille peale sulges hageja tookord kostja juurdepääsu raamatupidamise tarkvarale. Kuivõrd toona oli kostja majandustegevus aktiivne ja töökohtadel sõlmitavad tehingud toimisid üle Eesti online süsteemis, ei olnud kostjal teist võimalust, kui alluda hageja väljapressimise taktikale ning sõlmida kokkulepe nõutava tasu maksmise osas osade kaupa, mispeale hageja taastas kostja juurdepääsu tarkvara kasutamiseks. Kostjal on olnud pidevalt probleeme tarkvara toimimisega, sest hageja ei suutnud adekvaatselt lahendada Eesti kroonilt euro arveldustele üleminekuga tekkinud laoartiklite omahinna arvestuse toimumist, mistõttu oli kostjal pidevalt probleeme täpse raamatupidamisaruandluse saamisega. Hageja paigaldas ilma kostja tellimuseta kostja serverisse programmi uuendused ning kostjal ei olnud võimalik vältida nende aktiveerimist raamatupidamisprogrammi kasutama asudes. Kostjal ei olnud programmi uuendusi tarvis ja tarkvara sai kasutada raamatupidamise korraldamiseks ka ilma nendeta (tl 42-45).
5.Kostja jäi oma 29.11.2013 täiendavas vastuses varasemate seisukohtade juurde, väites, et ei ole perioodi 18.02.2013 -17.02.2014 osas lisateenuseid (kaugtugi ja programmi arendused) hagejalt tellinud (tl 94-96).
Kohtuotsuse põhjendused
2-13-21862
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära eelistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe, millest tulenev kostja kohustus on jäänud viimase poolt täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud.
8.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et: − hageja ja kostja vahel on 17.06.2010 sõlmitud lõppkasutaja litsentsileping majandustarkvara kasutamiseks; p 6 esimese lause kohaselt, kui punktis 1.1 on X-ga märgitud toe saamise õigus, on litsentsiaadil õigus kasutada Eeva Majandustarkvara kaugtuge; p 7 kohaselt, kui punktis 1.1 on X-ga märgitud uuenduste saamise õigus ja litsentsiaadil valmivad Eeva Majandustarkvara litsentsiaadi poolt ostetud moodulite täiendused, omandab litsentsiaat automaatselt nende kasutamisõiguse (tl 30-32); − hageja esitas kostjale 07.02.2012 kostjale arve-saatelehe 955, mille p 13 ja 14 kohaselt on „Eeva“ kasutamise uuenduste ja toe õigus 18.2.2012-17.2.2013 kogusummas 2576 eurot (2 x 1288), millele lisandub käibemaks, kokku 3091,20 eurot (tl 33). Arve on kostja poolt tasutud (tl 37); − 07.02.2012 esitas hageja XXXOÜ-le arve-saatelehe 956 selgitusega Eeva Majandustarkvara lisatöökoha kasutamise uuenduste ja toe õigus 18.2.12.-17.2.13. summas 120 eurot (2 x 60), millele lisandub käibemaks (tl 34). Arve on tasumata; − 01.03.2012 esitas hageja XXX AS-le arve-saatelehe 1054 selgitusega Eeva Majandustarkvara lisatöökoha kasutamise uuenduste ja toe õigus 18.2.12.-17.2.13. summas 120 eurot (2 x 60), millele lisandub käibemaks (tl 34). Arve on tasumata; − 07.02.2013 esitas hageja kostjale arve-saatelehe 1805 selgitusega „Eeva“ kasutamise uuenduste ja toe õigus 18.2.12.-17.2.13. summas 2756 eurot (2 x 1378), millele lisandub käibemaks, kokku 3307,20 eurot (tl 36). Arve on tasumata. − Hageja poolt koostatud „Eeva Majandustarkvara“ hinnakirja kohaselt moodustab kaugtugi 50 % ja arendustugi 50 % programmi tasust (tl 47-49);
9.VÕS § 368 tulenevalt litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal kui litsentsisaajal oli vastavalt lepingule kohustus tasuda lisaks ühekordsele litsentsitasule 3734,74 eurot (58436,05 EEK) ka täiendavalt 50 % majandustarkvara litsentsi maksumusest iga-aastase majandustarkvara uuenduste ja kasutajatoe saamise õiguse eest. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal lepingust tulenevalt vastava tasu maksmisel küll uuenduste ja kasutajatoe saamise õigus, kuid mitte kohustus ning kuna ta ei soovinud perioodil 18.02.2013 – 17.02.2014 enam nimetatud lisateenuseid, st programmi uuendusi ja kasutajatuge enam kasutada, siis ta jättis hageja poolt esitatud arve-saatelehe 1805 järgi tasumata.
10.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et pooltevahelist lepingut tuleks tõlgendada sarnaselt kostjaga nii, et kostja oleks pidanud majandustarkvara uuenduste ja kasutajatoe eest tasuma ainult juhul, kui ta oleks esitanud hagejale selle kohta iga järgneva aasta kohta vastava tellimuse. Kohtu hinnangul järeldub pooltevahelise lepingu punktidest 1.1., 6, 7, 10.1 ja 10.2 selgelt, et kostja kui
2-13-21862 litsentsisaaja on leppinud kokku hagejaga lisaks majandustarkvara Eeva osade - pearaamat, dokumendid, palk, personal, ladu, põhivara, kassasüsteem (6 tk), telehansa lisamoodul, Eeva interneti server litsentsidele - ka kaugtoe ja uuenduste saamise õiguste osas, mis vastavalt hageja hinnakirjale on tasustatavad igaaastaselt 50 % ulatuses programmi tellitud osade maksumusest. Lepingu p 10.1 teise lause kohaselt pikeneb leping iga aasta automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki pooltest pole 3 kuud enne lepingu lõppu teatanud tähitud kirjaga lepingus toodud aadressil lepingu lõpetamisest; p 10.2 kohaselt lepingu pikenemisel tasutakse kord aastas vastavalt litsentsiaari kehtivale hinnakirjale, järgneva aastase perioodi eest selle perioodi alguseks. Kuivõrd pooled lepingu ülesütlemisest teisele poolele ei teatanud, pikenes leping p 1.1. ettenähtud mahus (sh toe ja uuenduste saamise õigustega) ka perioodiks 18.2.2013-17.02.2014, mistõttu hagejal oli vastavalt lepingule ka selle perioodi osas õigus arve esitamiseks, ilma et ta oleks pidanud ära ootama kostja eraldi sellekohast tellimust. Et kostja on sellest lepingutingimusest tegelikult ka ise nii aru saanud, nähtub kohtu hinnangul ka asjaolust, et kostja on vastavalt hageja arvele nr 955 eelneva aasta eest majandustarkvara uuenduste ja toe saamise õiguse eest ka tasunud. Kostja vastuväiteid, et kostjal polnud arve mittetasumiseks muud väljapääsu, kuna hageja sulges muidu juurdepääsu tarkvarale, loeb kohus paljasõnaliseks. Samuti nähtub poolte töötajate vahelisest ekirjavahetusest, et kostja töötajad kasutasid hageja kaugtuge ka 18.2.13-17.02.14 lepingu kehtivusaastal (tl 69-71).
11.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et litsentsilepingu tingimused, mis sätestavad kaugtoe ja uuenduste saamise õiguste tasustamist, oleksid käsitletavad teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavate, st tühiste tüüptingimustena (VÕS § 42 lg 1). Kohus ei jaga kostja arvamust, et nende tingimustega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi või on kokku lepitud, et tingimuse kasutajal on õigus määrata vallasasja või teenuse hind kindlaks vallasasja üleandmise või teenuse osutamise ajal või sel ajal hinda suurendada, ilma et teisel lepingupoolel oleks sel juhul õigust lepingut lõpetada (VÕS § 42 lg 3 p 14 ja 15). Majandustarkvara kaugtoe ja uuenduste õiguse tellimine on olnud vastavalt pooltevahelisele lepingule kostja kui litsentsisaaja valik, st tal oli õigus majandustarkvara koostisosade paketist valida, kas tellida vastav litsents/ teenus või mitte. Kostja otsustas tellida ka toe ja uuenduste saamise õiguse, kuid näiteks ei omandanud õigust tootmise lisamoodulile, e-tellimiskeskusele jne, mis samuti kuuluvad osistena majandustarkvara /programmi paketti. Kohtu hinnangul tuleneb lepingu punktist 10.2. ühemõtteliselt ja selgelt, et lepingu pikenemisel toimub tasumine vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja hinnakirjast nähtub, et kaugtoe ja uuenduste maksumus moodustab aastas 50 % muude programmi koostisosade maksumusest aastas. Seega pidi hagejal juba lepingu sõlmimisel olema mõistlikult arusaadav, mille alusel ja milliseks kujuneb kaugtoe ja uuenduste iga-aastane maksumus.
12.Eeltoodust nähtuvalt pidi kostja kohtu hinnangul kaugtoe ja uuenduste saamise õiguse eest lepingu kehtivuse ajal iga-aastaselt tasuma. Samas kohus nõustub kostja vastuväidetega, et kostja kohustamine tasuda hageja poolt OÜ-le XXXja AS-le XXX esitatud arveid ei ole kooskõlas pooltevahelise litsentsilepinguga ja samuti hageja pole tõendanud, et kostja oleks sõlminud hagejaga kokkulepped nimetatud kolmandate isikute eest arvete tasumiseks. Samuti kohus leiab, et hageja pole põhistanud ega tõendanud, miks perioodi 18.2.2013-17.02.2014 osas uuenduste ja toe kasutamise õiguse kohta esitatud arve nr 1805 kogusummas 3307,20 (sisaldab käibemaksu 551,20 eurot) eurot erineb varasema perioodi analoogilisest arvest 3091,20 eurot (sisaldab käibemaksu 515,20 eurot). Hageja poolt esitatud arve nr 1805 ridade 1 ja 2 hinnakalkulatsioon 16.12.2013 seda kohtu hinnangul ei tõenda (tl 105-106). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele samas summas nagu perioodi 18.2.2012-17.2.2013 eest, so summas 3091,20 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
Menetluskulude jaotus
2-13-21862
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (3091,20 / 3500).
14.Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.