Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2014 oli see 0,25 %, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus, menetluse käik 02.09.2013. a esitas Intrum Justitia Debt Finance AG Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sten Kask vastu võla nõudes. 30.09.2013. a tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnik esitas 29.11.2013 vastuväite. 04.12.2013 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti tsiviilasi üle lahendamiseks hagimenetluse korras. 05.12.2013. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 17.12.2013. a esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 20.08.2011. a kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu summas 190 eurot maksetähtajaga 07.09.2011 ning kostjal oli kohustus laen koos laenu käsitlustasuga summas 35 eurot tähtaegselt tagasi maksta. Ferratum Estonia OÜ on 21.11.2012 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude Intrum Justitia Debt Finance AG-le ning selle kohta on kostjale saadetud ka teade. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegselt tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu 10 eurot kirja eest. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 10.2 on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise korral trahvi 35 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt lisaks tagastamata laenule ka meeldetuletuskirjade tasu ja trahvi kogusummas 55 eurot. Kuivõrd kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, siis lisandub mainitud võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt on kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis 8% aastas. Viivis on arvutatud laenu summalt 190 eurot alates laenu tagasimakse tähtajale järgnevast päevast kokku summas 34,65 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt laenulepingu järgset võlgnevust kogusummas 280 eurot ja viivist summas 34,65 eurot ning jooksvat viivist alates 18.12.2013 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta kõik menetluskulud (sh. maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot ja hagimenetluse riigilõiv 15) kostja kanda ning välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 31.12.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule oma seisukoht esitatud hagiavalduse osas /tlk 46-48/. Kostja seisukoht 06.01.2014. a saabus kohtusse kostja seisukoht, mille kohaselt kostja ei ole ühtegi lepingut sõlminud Ferratum Estonia OÜ-ga 2011.a ja sai sellest nõudest teada alles 2013. a novembris ning pole jõudnud asjale ametliku käiku anda, kuna viibib vahi all. Seega leiab kostja, et menetlus tuleb lõpetada kuni asi saab prefektuuri poolt ametliku käigu ning uuritakse välja isikud, kes on kostjale teadmata lisakohustusi põhjustanud.

Hageja seisukoht Hageja esitas 10.01.2014. a kohtule seisukohta kostja 06.01.2014. a vastusele, milles hageja leiab, et üksnes asjaolu, et kostja vastu on sooritatud identiteedivargus, millest sai teada alles 2013. a novembris, ei anna alust antud tsiviilasja lõpetamiseks. Nimetatud väide on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et kostja isikuandmeid oleks kuritarvitatud. Hagi lisast nr 2 nähtud, et hageja on kostjale antud laenusumma üle kantud, millega on hageja tõendanud, et kostja on laenu saanud. Kui kostja nägi, et tema kontole laekus vaidlusalune summa ilma, et ta oleks seda taotlenud, oleks pidanud kostja selle hagejale tagastama. Hageja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 ja lg 1 p 3 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 405 lg 3 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 314,65 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 190 eurot, laenu käsitlustasu 35 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise tasu 20 eurot, lepingu rikkumise trahv 35 eurot ja viivis 34,65 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina, s.o 8% aastas, põhinõudelt (190 eurot) alates 18.12.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud – kohtule on esitatud 20.08.2011. a kostja laenutaotlus nr 310390 (tlk 21), mille kohaselt on kostja taotlenud laenu summas 190 eurot, laenu käsitlustasu 35 eurot. Välja on toodud ka kostja arveldusarve nr, kuhu laen tasuda. Ferratum Estonia OÜ maksekorralduse kohaselt /tlk 22/ on Ferratum Estonia OÜ tasunud 22.08.2011. a Sten Kask arveldusarvele 190 eurot. Ferratum Estonia OÜ on 15.05.2013. a kinnitanud, et Ferratum Estonia OÜ on 21.11.2012. a loovutanud lepingust nr 310390 tuleneva Sten Kask vastu suunatud nõude koos kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le /tlk 31-32/. Eeltoodu kohta on edastatud kostjale teade 04.03.2013. a /tlk 33/. Laenulepingu üldtingimuste p 8.3 /tlk 27/ kohaselt laenu või käsitluskulude mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade eest. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot. Käesolevas asjas on hageja esindaja saatnus kostjale kaks võlateatist vastavalt 31.01.2012. a ja 20.02.2012. a /tlk 29-30/. Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 /tlk 27/ kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 35 eurot, mille tasumist hageja taotleb.

Laenulepingu üldtingimuste p 8.2 kohaselt on viivise määraks 8% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi /tlk 27/. Kostja on 06.01.2014. a esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole kostja ühtegi lepingut sõlminud Ferratum Estonia OÜ-ga 2011. a ja sai sellest nõudest teada alles 2013. a novembris ning pole jõudnud asjale ametliku käiku anda, kuna viibib vahi all. Seega leiab kostja, et menetlus tuleb lõpetada kuni asi saab prefektuuri poolt ametliku käigu ning uuritakse välja isikud, kes on kostjale teadmata lisakohustusi põhjustanud. Kohus leiab, et kostja esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud konto väljavõte, mille kohaselt on 22.08.2011. a tasutud kostja Sten Kask kontole 190 eurot Ferratum Estonia OÜ poolt /tlk 22/. Hageja esindaja on vähemalt kahel korral saatnud kostja aadressile võlateatise ja hoiatuse hagiavalduses esitatud võlgnevuse kohta 31.01.2012. a /tlk 29/ ja 20.02.2012. a /tlk 30/ ning ühtlasi ka teate nõude loovutamisest 04.03.2013. a /tlk 33/. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja aadress, kuhu eelnimetatud teatised on edastatud, on kehtiv alates 14.07.2011. a /tlk 11/. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 18.12. 2013. a. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Sten Kask hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks välja mõista võlgnevus summas 314,65 eurot, millest põhivõlgnevus 190 eurot, laenu käsitlustasu 35 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise tasu 20 eurot, lepingu rikkumise trahv 35 eurot ja viivis 34,65 eurot. Samuti tuleb kostjalt Sten Kask hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks mõista välja viivis protsendina, s.o 8% aastas, põhinõudelt (190 eurot) alates 18.12.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus kohustas 14.01.2014. a kirjaga menetlusosalisi esitama kohtule käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista tasutud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 45 eurot, hagimenetluses tasutud täiendava riigilõivu summas 15 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud summas 20 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 60 eurot, mille tasumist on kohus kontrollinud 17.12.2013 /tlk 43-44/. Hageja on lisaks taotlenud maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt summas 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest tulnud üle hagimenetlusesse, mistõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 9 viimases lauses sätestatu. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu vastavalt TsMS § 144 p 1. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses siis jäävad kostja kanda kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel sh ka esindaja kulud summas 20 eurot.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 60 eurot ja avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.