Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ EIGHTYSECOND juhatuse liige Rain Leova esitas kohtule 04.12.2013 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt asutati ettevõte 28.12.2011 eesmärgiga teostada Eestis ja välismaal ehitustöid. 2012.a jaanuaris alustati tööde Rootsi ehitusettevõttele FCAB (Furniture Consulting Jarfal LA AB) tähtajaga 2 aastat, kuid koostöö lõpetati 2013.a suvel Rootsi partneri poolt ennetähtaegselt ja tasu maksmata. Võlgnikul tekkisid makseraskused hankijaile ja maksuvõlad, samuti oli vaja välja maksta töötasud 30 töötajale. Uusi objekte on otsitud, kuid usaldusväärseid koostööpartnereid leitud ei ole. Äriühingu majandustegevus ei ole enam jätkusuutlik, see on lõppenud ega ole taastatav. Vara ettevõttel ei ole, võlad ületavad 7000 eurot, millest enamuse moodustavad maksuvõlad. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 09.12.2013 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil selgitas pankroti avalduse esitanud võlgniku juhatuse liige, et algselt tundus leping Rootsi partneriga hea, kuid ajapikku selgus, et kokkulepitud tasud on liiga väikesed. Lisaraha küsimine halvendas omavahelisi suhteid. Avalduse esitaja on ainus juhatuse liige, töötajatega ei ole tänaseks mingeid vaidlusi. Avaldaja on läbi uurinud võlgniku ja Rootsi partneri vahelise inglisekeelse lepingu, kuid kuivõrd see ei sisalda konkreetseid summasid, ei saa selle alusel ka nõudeid esitada vaatamata sellele, et võlgniku hinnangul ütles lepingu teine pool selle üles põhjuseta. Tegevuse taastamiseks (töid tehti väljaspool Eestit) võlgnik enam võimalust ei näe. R. Leova on nõus jääma dokumentide hoidjaks menetluse lõppedes. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kaks võlakohustust – Maksu- ja Tolliametile seisuga 05.01.2014 7032.58 EUR ja kohtutäituritele väljamaksmata töötasudelt kinnipeetud 490 EUR. Võlgnikul puudub igasugune vara, tegevus on lõpetatud. Kuigi aruande kohaselt oli 2012.aasta müügitulu üle 300 000 EUR, tekkis kahjum 9299 EUR ja negatiivne omakapital seoses ettenägematute kuludega ettevõtte käivitamisel (transpordikulud, reklaamikulud, lepingupartnerite otsimine). Ettevõttes oli tööl kuni 30 töötajat tähtajatute lepingutega. Vara ei ole võlgnikul sisuliselt olnud, soetatud väikevahendid müüdi edasi Rootsi partnerile. Haldur kinnitab aruandes, et pärast lepingu ülesütlemist üritas võlgnik leida uusi partnereid ja tööd Eestis või välismaal ning selle ebaõnnestumisel lõpetas tegevuse augustis 2013. FCAB-lt oli viimane laekumine 23.09.2013. Töölepingud lõpetati septembri lõpuks, esimesed maksuvõlad nähtuvad oktoobris 2013. Pärast kõigi lepingute lõpetamist (veel 02.12.2013 laekus ettevõttele raha) otsustati esitada pankrotiavaldus. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole haldur tuvastanud, samuti puuduvad võimalused tagasivõitmiseks või ettevõtte tervendamiseks. 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-70144 Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu halduri hinnangul võlgniku juhatuse tegevuses ei ole, tegemist maksejõuetuse tekkimisega (november 2013) muudel asjaoludel. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks 397 eurot riigi vahenditest. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 08.01.2014 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 22.01.2014 tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Esitatud aruandest ja võlgniku ainsa juhatuse liikme selgitusest nähtuvalt on ettevõte oma tegevuse makseraskuste ilmnemisel lõpetanud kiiresti ja mõistlikult, tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei nähtu. Ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Juhatuse liikme selgitusel on Maksu- ja Tolliamet temaga ühendust võtnud, kuid maksunõudeid ei ole täitmisele pööratud. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 7000 euro, varad aga puuduvad. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on lepingupartneri poolt lepingu (millega kindlustati võlgniku ettevõttele tööd välisriikides) ootamatu ülesütlemine 2013.a suvel, pärast mida ei õnnestunud leida uusi töid. Ülesütlemise vaidlustamine ei ole ilmselt välisriigis perspektiivikas, pealegi ei ole sellise protsessi läbiviimiseks vahendeid. Majandustegevust taastada või ettevõtet tervendada ei ole võimalik, sisuline tegevus on tänaseks lõppenud. Töötajaid võlgnikul ei ole, töölepingud on lõpetatud ja töötajail ei ole ka nõudeid töötasude osas. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Rain Leova tema nõusolekul.

Pankrotimenetluse kulud

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-70144 Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise 397 euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks riigilt just nimetatud summas. Haldur küll märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (11 tundi a 64 eurot, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud) oleks tema õigeks tasuks 704 eurot, kuid palub võlgnikul vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks 397 eurot. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks 96 eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.