Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 29. jaanuar 2014, Tallinn 2-13-10245 A. V. (pankrotis) pankrotihalduri O. E. hagi OÜ Saare Arendusbüroo Grupp ja OÜ ACG Int vastu nõude tunnustamiseks MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus A. V. (pankrotis) pankrotihalduri O. E. apellatsioonkaebus 3500 eurot Hageja A. V. (pankrotis; isikukood XXXXXX) pankrotihaldur O. E. , lepinguline esindaja adv Tarmo Repp Kostja I OÜ Saare Arendusbüroo Grupp (registrikood 10404902, asukoht XXXXXX)
Istungi toimumise aeg
Kostja II OÜ ACG Int (registrikood 10979551, asukoht
Kostjate lepinguline esindaja adv Andrus Kattel 9. jaanuar 2014
Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, kuid otsuse põhjenduste osas arvestada ka käesolevas otsuses sisalduvat. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue A. V. (pankrotis) pankrotihaldur esitas 01.03.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Saare Arendusbüroo Grupp ja OÜ ACG Int vastu nõude tunnustamiseks MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) pankrotimenetluses. 05.01.2007 sõlmisid OÜ ACG International (kedas esindas juhatuse liige A. V.) ja MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid laenulepingu 2007/003 (tl 12-15), mille kohaselt andis osaühing erakonnale laenu 38 347 eurot. Hageja on nimetatud laenulepingut käendanud, vastav märge („laenu käendan isikliku varaga“) laenulepingul. Harju Maakohtu 17.09.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15959 kuulutati välja A. V. pankrot. Harju Maakohtu 11.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-7083 kuulutati välja MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (võlgnik) pankrot. 11.12.2012 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses avalduse nõude 49 403, 50 eurot tingimuslikuks tunnustamiseks. Võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise 30.01.2013 koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu. Hageja väitel ei ole tema nõudele vastuväidete esitamine põhjendatud, mistõttu palus ta võlgniku pankrotimenetluses tunnustada oma nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel tingimusliku nõudena summas 49 403, 50 eurot. Kuna hageja käendas võlgniku ja OÜ ACG International vahel 05.01.2007 sõlmitud laenulepingut summas 38 347 eurot, võib tal käendajana tekkida tulevikus nõue võlgniku vastu, mida hageja saab hetkel esitada tingimuslikuna võlgniku pankrotimenetluses. Lepingust tuleneva intressi suurus on perioodi 05.01.2007 - 11.10.2012 eest 11 056, 50 eurot. Seega on nõude suuruseks kokku 49 403, 50 eurot. 05.06.2013 esitatud vastuväidetes kostjate seisukohtadele leidis hageja muuhulgas, et hageja loobumine võlgniku vastu tagasinõude õiguse teostamisest ei ole kehtiv, sest 30.03.2012 kinnituskiri on PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt tagasivõidetav ega oma PankrS § 119 lg-te 1 ja 11 järgi õiguslikke tagajärgi. Kostjate vastuväited Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Ka sisuliselt vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu - kõigepealt seetõttu, et hageja loobus 30.03.2012 avaldusega käendaja tagasinõudest võlgniku vastu. Samuti ei ole hageja nõuet käendajana täitnud, kusjuures võlgiku pankrotimenetluses on sama nõue võlausladaja poolt juba esitatud ja tunnustatud. Hagejal tekiks regressinõue vaid pärast võlausaldaja nõude rahuldamist, kuid sel juhul asenduks üks võlausaldaja teisega. Ühte nõuet ei saa pankrotimenetluses esitada mitu korda. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohu jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Hageja on esitanud MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 49 403, 50 eurot. 30.01.2013 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu. Hagi on esitatud 01.03.2013. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Maakohus nõustus hagejaga, et PankrS § 106 lg 1 märgitud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid
menetlustähtaeg. Seetõttu ei ole ka põhjust rääkida aegumisest. Hageja on väitnud, et esitas hagi tähtaegselt, s.o 28.02.2013, kuid kohtute serveri vea tõttu ei läinud hageja e-kiri läbi. Hageja on esitanud sellekohase e-kirja saatmise veateate. Seega on hageja piisavalt põhistanud serveririkke olemasolu 28.02.2013 ning hageja oli õigustatud esitama hagi 01.03.2013. Vaidlust ei ole selles, et 05.01.2007 on OÜ ACG International ja võlgnik sõlminud laenulepingu nr 2007/003 summas 600 000 krooni. Hageja on laenu käendanud oma isikliku varaga. Hageja nõue tugineb asjaolule, et ta on käendanud võlgniku laenukohustust võlausaldaja ees. Võlg on tasumata ning hageja ei ole ka käendajana võlga tasunud. Hagejal tekiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 alusel regressinõue võlgniku vastu, kui ta käendajana tasuks võlgniku võla. Praegu on selle nõude omanik aga laenuandja. Korraga ei saa ühest võlaõiguslikust nõudest tekkida pankrotimenetluses mitu nõuet. Kui hageja täidaks võlausaldaja nõude, astuks tema pankrotimenetluses endise võlausaldaja asemele. Praegusel juhul hagejal nõue puudub, mistõttu hagi nõude tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on kinnitanud MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) haldurile 30.03.2012 e-kirjaga (tl 100), et hageja on loobunud regressiõiguse teostamisest juhul, kui tema vara arvelt peaksid saama kohustused võlausaldajate ees täidetud. MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur aruandes seda ka märkinud. Sellega on hageja üheselt avaldanud, et on regressiõigusest loobunud. Hageja väidet, et tal on regressiõigus või 30.03.2012 kinnituskiri tagasivõidetav, tuleb pidada vastuoluliseks ning hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi. Hea usu põhimõtte vastane käitumine tähendab seda, et isik kaotab oma õiguse realiseerimise võimaluse. Kuivõrd hageja on selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt loobunud regressiõiguse teostamisest võlgniku vastu, siis hagejal regressiõigust ei ole ning hagi tuleks ka sellel põhjusel jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tunnustada hageja nõuet MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) pankrotimenetluses 49 403, 50 euro ulatuses tingimusliku nõudena, määrata hageja nõude rahuldamisjärk PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust järgmiste asjaolude osas: hageja esitas hagi tähtaegselt 28.02.2013, kuid kohtute serveri vea tõttu ei läinud hageja e-kiri koheselt läbi; 05.01.2007 on OÜ ACG International ja võlgnik sõlminud laenulepingu nr 2007/003 summas 600 000 krooni, mida hageja on käendanud oma isikliku varaga. Maakohus on kohaldanud pankrotimenetluses tingimuslike nõuete tunnustamise materiaalõiguse norme ebaõigesti ning rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), sh on maakohus hinnanud ebaõigesti menetluses esitatud tõendeid. VÕS § 152 lg 1 viimase lause kohaselt tuleks tagasinõude aegumise välistamiseks tagasinõue eraldi esitada, mida hageja on võlgniku pankrotimenetluses ka teinud. Hageja ei saa jääda lootma, et kostjad ei võta pankrotimenetluses esitatud põhinõuet tagasi ega välista muul viisil hageja poolt tagasinõude teostamist. Seetõttu saab hageja esitada hagis toodud nõude PankrS § 98 kohaselt tingimuslikuna ja hageja nõuet tuleks pankrotimenetluses tunnustada. Kostjate vastuväited hageja tingimuslikule nõudele on arusaamatud. Tingimuslikult esitatud hageja nõuded ei kahjusta kuidagi kostjate huve, sest tingimuslikud nõuded rahuldatakse alles siis, kui vastavad tingimused peaksid saabuma, s.o hageja poolt pärast kostjate nõuete rahuldamist (PankrS § 152) ehk hageja regressiõiguse tekkimise korral.
Maakohus on jätnud hindamata hageja väited regressiõigusest loobumise tagasivõidetavuse aspektist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on väidetavalt loobunud 30.03.2012 kinnistuskirjaga laenulepingu käendamisest tuleneva regressiõiguse teostamisest olukorras, kus vastav loobumine on tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt ega oma PankrS § 119 lg-te 1 ja 11 kohaselt õiguslikke tagajärgi. Arvestades, et PankrS § 118 lg 1 kohaselt esitab tagasivõitmise nõudeid hageja pankrotihaldur ja ühtlasi kuulub PankrS § 35 lg 1 p-i 2 kohaselt hageja pankrotihaldurile õigus hageja pankrotivara valitseda ning sellega seotud hagisid esitada, siis ei ole mingit takistust lahendada 30.03.2012 kinnistuskirja tagasivõidetavuse küsimus käesoleva tsiviilasja raames, mida ei ole maakohus ekslikult teinud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb otsuse põhjendusi muuta. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei ole praegusel juhul nõuet pankrotivõlgniku vastu. PankrS § 8 lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Hagejal sellist nõuet pankrotivõlgniku vastu ei ole. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal kui käendajal tekiks võlausaldaja nõude täitmise korral VÕS § 152 lg 1 alusel regressinõue võlgniku vastu ning ta astuks võlgniku pankrotimenetluses endise võlausaldaja asemele (põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu). Kuna võlausaldaja vastav nõue on MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, ei vaja hageja hüpoteetiline nõue täiendavat tunnustamist. Tegemist ei ole nõudega PankrS § 98 tähenduses. Nimetatud sättest tulenevalt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud, kusjuures selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. Viidatud sättest tulenevat nõuet arvestatakse jaotusettepanekus ning vastav summa hoiustatakse, kui tingimuse saabumine on piisavalt tõenäoline (PankrS § 152). Kuna võlausaldaja nõuet on põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustatud, ei tõusetu küsimust hageja võimaliku nõude esitamata jätmisest põhivõlgniku vastu. Maakohus tugines siinkohal õigesti VÕS § 152 lg-le 1. Samas ei ole õige maakohtu hinnang hageja regressiõigusest loobumisele, millest tulenevalt oleks hageja nõue ka sel põhjusel alusetu. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu käsitlus, mille kohaselt on hageja ühemõtteliselt loobunud regressiõiguse kasutamisest, kui ta käendajana võlgniku laenulepingujärgse kohustuse täidab, ei ole õige. Maakohtu hinnangul puudub hagejal õigus 30.03.2012 kinnituskirjas antud lubadust rikkuda (tegemist oleks hea usu põhimõtte vastase käitumisega TsÜS § 138 lg 1 mõttes), jättes seejuures arvestamata, kinnituskiri on antud enne hageja kui käendaja pankroti väljakuulutamist. Kuna tegemist on tehinguga, mille kehtivust on hageja pankrotihalduril võimalik vaidlustada (PankrS § 110 alusel tagasi võita), siis ei ole õige ka maakohtu sellekohane järeldus. Küll ei vaja kinnituskirja tagasivõitmise küsimus käesoleva vaidluse raames lahendamist, sest varemmärgitud põhjendusel ei ole hagi võimalik rahuldada. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.