2-12-15959/64 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 17.09.2012. a kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.10.2012. a, kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Oliver Ennok. Esimene nõuete kaitsmise koosolek toimus 01.02.2013. a, kus vaadati läbi 16 võlanõuet kogusummas 3 113 053,96 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustati kokku 12 võlausaldaja nõuded. Peale nõuete tunnustamise vaidlusi ja nõuete tunnustamiseks hagi esitamise tähtaja möödumist tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul läbi vaadatud nõuetest 4 võlanõuet. Teine nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.10.2014.a, kus vaadati läbi Danske Bank A/S Eesti filiaali võlanõue, millest 47 294,62 eurot I järgu nõue ja 56 794,61 eurot II järgu nõue, kokku summas 104 089,23 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaali nõue summas 47 294,62 eurot tulenes hüpoteegist (asjaõiguslik nõue) korteromandile XXX, millest võlgnikule kuulunud 1⁄2 kaasomandi osa müüdi enampakkumisel hinnaga 18 700 eurot. Kuna nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks oli antud kinnistu juba müüdud ning ka kinnistu eest laekunud 18 700 eurot, tegi pankrotihaldur Danske Bank A/S Eesti filiaalile ettepaneku tunnustada I järgu nõuet summas 18 700 eurot. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal nõustus, et I järgus kaitsmisele kuuluv tingimuslik nõue on 18 700 eurot. Kolmas nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.03.2015.a., kus vaadati läbi 1 võlanõue summas 90,40 eurot. Nõudele vastu ei vaieldud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud kokku 6 võlausaldaja nõuded kogusummas 1 831 443,57 eurot. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, taganud vara säilimise, valitsenud ja võõrandanud enampakkumise tulemusena võlgniku vara, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotihaldur on käesolevaks hetkeks võõrandanud kogu võlgnikule kuulunud vara, maakleriteenuseid kasutamata. Pankrotihaldur on Võlgniku vara müünud enampakkumistel kokku 62 korda järgmiselt: Vara nimetus

10.2.Pankrotihaldur ei kavatse rohkem hagisid esitada. XI Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud on kokku 3 796,59 eurot. Ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on välja toodud lõpparuande punktis 4. XII Maksejõuetuse põhjus Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib pidada hooletut finantskäitumist. Maksejõuetuse väljakujunemise ajaks on ilmselt juuli 2011.a., mil võlausaldaja XXX esitas võlgniku suhtes laenu tagastamise nõude. Samas jättis võlgnik pankrotimenetluses haldurile olulise teabe esitamata, mistõttu oli raskendatud nii pankrotimenetluse läbiviimine, kui maksejõuetuse põhjuste ja aja tuvastamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud lõpparuande 18.12.2015 ning esitanud kohtule kinnitamiseks 23.12.2015. Lähtuvalt PankrS § 163 lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 18.12.2015 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande

kinnitamata jätmisele. XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, milleks võib pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: XXX 521 026,17 eurot, Swedbank AS 1 563,45 eurot, XXXOÜ 965 850.67 eurot, XXXOÜ 137 552,33 eurot, Nordea Bank Pls Eesti filiaal 90,40 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal 59 381,66 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud summast 174 853,56 eurot ning palub PankrS § 651 lg-s 1 sätestatu alusel määrata halduri tasu summas 15 500,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub endale määrata alammäärast suurem tasu seoses antud pankrotimenetluse keskmisest suurema töömahuga. Vastavalt PankrS § 56 lg 5 p 1 on põhjendatud haldurile alammäärast suurema tasu määramine, kui arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, ei ole alammäära kohaldamine õiglane, sama lõike punkt 2 kohaselt on alammäärast suurem tasu põhjendatud, kui haldur osaleb võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavat õigusabi. Tasu taotlusest tuleneb, et haldur ei kasutanud kohtuasjades täiendavat õigusabi ning esindas ise võlgnikku tsiviilasjades 2-12-7352, 2-13-12386, 2-1310245, 2-13-10113 ja 2-13-10114. Pankrotihaldur on esitanud kohtule võlgniku esindajana lisaks seisukohti tsiviilasjades 2-11-58264 ja 2-12-8729. Pankrotihaldur on käesolevaks hetkeks võõrandanud kogu võlgnikule kuulunud vara, maakleriteenuseid kasutamata. Pankrotihaldur on võlgniku vara müügiks korraldanud kokku 62 enampakkumist. Võlausaldajate 16.12.2015 üldkoosolek on halduri tasu määramise summas 15 500,00 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 5 115,00 eurot, kokku 20 615,00 eurot) heaks kiitnud. Vastavalt PankrS § 651 lg-tele 1 ja 2 on käesolevas menetluses tasu alammäär 13 973,84 eurot ning ülemmäär 16 286,10 eurot, millele mõlemale lisandub sotsiaalmaks. Tuginedes Riigikohtulahendile 3-2-1-48-13 punktile 17, siis PankrS § 65 lg 5 kohaselt võib määrata haldurile alammäärast suurema tasu üksnes põhjendatud juhul. Ka lahendis 3-2-1-34-15 kordab Riigikohus oma varasemat seisukohta, et PankrS § 65 lg-st 2 tulenev nõue arvestada tasu määramisel halduri töö mahtu, pankrotimenetluse keerukust ning halduri kutseoskust, võib sõltuda esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Võttes eelnevat arvesse, leiab kohus, et pankrotihalduri nõutud tasu summas 15 500,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 5 115,00 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning vastab PankrS § 651 lõikele 1. Haldur on vara võõrandamiseks korraldanud kokku 62 enampakkumist ning selle tulemusel võõrandanud kogu võlgniku vara. Vara võõrandamisest saadud tulu moodustab kogu pankrotivara suuruse, milleks on 174 853,56 eurot. Lisaks ei kasutanud haldur täiendavat õigusabi, esindades võlgnikku ise ka mitmetes kohtumenetlustes. Sellest lähtuvalt määrab