Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2013.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-10245
Tsiviilasi
XXX(pankrotis, isikukood XXX, pankrotihaldur Oliver Ennok, asukoht Estonia pst 1 TALLINN) hagi OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) ja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu nõude tunnustamiseks XXX(pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
05. juuni 2013.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
isikud
pankrotimenetluses. Lepingust tuleneva intressi suurus on perioodi 05.01.2007-11.10.2012 eest 11 056,50 eurot ja kogunõue seega 49 403,50 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmisega. Kostjad taotlevad aegumise kohaldamist. Hageja loobus 30.03.2012 avaldusega käendaja tagasinõudest pankrotivõlgniku vastu. Hageja ei ole oma nõuet käendajana täitnud. Hagejal tekiks regressinõue pärast nõude rahuldamist hageja poolt, kuid sellisel juhul asenduks üks võlausaldaja teisega. Ühte nõuet ei saa pankrotimenetluses esitada mitu korda. Hageja nõue kuulub praegu kostjale XXXOÜ. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Hageja on esitanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 49 403,50 eurot (t lk 10-11). 30.01.2013 nõuete kaitsmise koosolekul on hageja nõudele vastu vaielnud kostjad (t lk 22-23, 110-121). PankrS § 106 lg 1 kohaselt „kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.“ Hagi on kohtule esitatud 01.03.2013. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmisega. Kostjad taotlevad aegumise kohaldamist. Kohus nõustub hagejaga, et PankrS § 106 lg 1 märgitud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg. Seetõttu ei ole põhjust rääkida aegumisest. Hageja on väitnud, et esitas hagi tähtaegselt, s.o 28.02.2013, kuid kohtute serveri vea tõttu ei läinud hageja e-kiri läbi. Hageja on esitanud sellekohase e-kirja saatmise veateate (t lk 109). Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud serveririkke olemasolu 28.02.2013 ning seetõttu oli hageja õigustatud esitama käesoleva hagi 01.03.2013. Kohus peab hagi esitamist 01.03.2013 lubatavaks ning menetleb hagi. 05.01.2007 on XXXja võlgnik sõlminud laenulepingu nr 2007/003 summas 600 000 krooni. Laenu on käendanud isikliku varaga hageja (t lk 12-21). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb selle tuvastatuks. Hageja nõue tuleneb sellest, et on käendanud pankrotivõlgniku laenu võlausaldaja ees. Võlg on tasumata ning hageja ei ole ka käendajana pankrotivõlgniku võlga tasunud. Kohus nõustub kostjatega, et käesoleval hetkel puudub hagejal nõudeõigus. Hagejal tekiks võlaõigusseaduse § 152 lg 1 alusel regressinõue võlgniku vastu, kui käendaja tasuks võlgniku võla. Praegu on selle nõude omanik aga laenuandja. Kohus nõustub kostjatega, et korraga ei saa ühest võlaõiguslikust nõudest tekkida pankrotimenetluses mitu nõuet. Kui hageja täidaks pankrotivõlgniku nõude, astuks tema pankrotimenetluses endise võlausaldaja asemele. Praegu hagejal nõue puudub ning hagi nõude tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus, et hageja on kinnitanud XXX(pankrotis) pankrotihaldurile 30.03.2012 e-kirjaga, et hageja on loobunud regressiõiguse teostamisest juhul kui tema vara arvelt peaksid saama kohustused võlausaldajate ees täidetud. Seda on pankrotihaldur
märkinud ka oma aruandes kohtule XXX(pankrotis) pankrotimenetluses (t lk 95-100). Sellega on hageja üheselt avaldanud, et on regressiõigusest loobunud. Hageja enda väidet hiljem, s.o käesolevas hagis, et tal on regressiõigus või 30.03.2012 kinnituskiri on tagasivõidetav, tuleb pidada vastuoluliseks käitumiseks, mida kohtupraktika on võlasuhtes pidanud hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi. Hea usu põhimõtte vastane käitumine tähendab seda, et isik kaotab oma õiguse realiseerimise võimaluse. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on selgesõnaliselt ja ühemõttelieslt loobunud regressiõiguse teostamisest võlgniku vastu, hagejal regressiõigust ei ole ning hagi tuleks ka sellel põhjusel jätta rahuldamata.
Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.