2-13-29316/28 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud 23.08.2013 kohtumäärusega kuulutati välja XXX pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper on 10.01.2014 esitanud kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Peeter Sepper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihalduri tasu summas 624 eurot, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 156,83 eurot, määrata võlgnikule pankrotimenetluste kulutuste hüvitamiseks tagastamatut menetlusabi 397 eurot ulatuses ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne. Pankrotimenetluses esitati viis teise rahuldamisjärgu nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes kogusummas 2 849,13 eurot. Neli nõuet rajanesid jõustunud kohtulahenditel. Esimene nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.12.2013.a. Asjaolul, et Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu esitas peale nõuete kaitsmise koosolekut veel ühe nõude, viis haldur 06.01.2014.a. läbi teise nõuete kaitsmise koosoleku. Esitatud nõue rajanes jõustunud kohtulahendil, mistõttu see loeti tunnustatuks kaitsmisele panemata. Esimese nõuete kaitsmise koosoleku päevakorras oli pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine, menetluse vajalike kulutuste kinnitamise otsustamine ja usaldusisiku nimetamine. Asjaolul, et võlausaldajad nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud, pankrotimenetluse lõpetamisega seotud otsuseid vastu ei võetud. Halduri ettepanekul esitasid võlausaldajad oma kirjalikud seisukohad pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste ja halduri tasu ning usaldusisiku nimetamise suhtes. Pankrotivõlgnik esitas haldurile kirjaliku taotluse tema enda usaldusisikuks nimetamiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Võõrandatavat vara pankrotimenetluses ei olnud.

Pankrotivarasse laekus töötasu 284,45 eurot. Enne pankroti väljakuulutamist oli konto jääk 30,05 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused (eurodes): Bürooteenus 156,83 Massikohustused kokku 156,83 eurot. Pankrotimenetluse kulud (eurodes): Ajutise pankrotihalduri tasu 600 Ajutise pankrotihalduri kulude hüvitust kohus välja ei mõistnud. Pankrotihalduri taotletav tasu 624. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotivaras pandivara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: Pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine). Nõudeavaldustega tutvumine, kahe nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine) Pangas allkirjaõiguste ja internetipanga vormistamine. Pankrotivõlgniku avaldustega tutvumine ja vastuste koostamine. Kirjavahetus Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Justiitsministeeriumiga seoses vanglakontol olevate vahendite kasutamise õiguslike aluste kindlakstegemisega. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine. Taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud Jrk. Võlausaldaja Nõude laekumise Nõue Raha ei ole nr. kuupäev saanud

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused. Menetluskulusid ei olnud. Halduri poolt tehtud vajalikud kulutused Bürooteenus pankrotimenetluses 156,83 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Alalise maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo toimepanemine, mille eest mõisteti vabadusekaotuslik karistus. Toimepandud kuritegu ei olnud pankrotikuritegu. Pankrotimenetluse lõpetamise õiguslik alus. Käesolevas taotluses toodud asjaoludel on kohtul alus lõpetada pankrotivõlgnik XXXpankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kuude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Juhul, kui kohus määrab pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtudeposiidi, moodustavad massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku 2 100 eurot. Pankrotihaldurile tasu määramisest. Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Pankrotivarasse on laekunud 284,45 eurot, pankrotimenetluse massikohustused moodustavad 156,83 eurot. Pankrotihaldurile tasu määramise õiguslikud alused on sätestatud PankrS § 65 lg-s 1 ja 2 ning tasumäärad osundatud seaduse § 65.1 lg-s 1 ja 2. Esimese lõike kohaselt moodustab halduri tasu pankrotivaralt kuni 6 400 eurot 20 %, antud juhul siis 56,89 eurot koos maksudega. Võrreldes pankrotimenetluse töömahuga ning analoogiast ajutise halduri tasuga, on nimetatud tasu suurus ilmselgelt ebaõiglane, mistõttu taotleb allakirjutanu tagastamatu menetlusabi andmist pankrotivõlgnik XXXpankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 7,8 tundi ning lähtub analoogia alusel ajutise halduri tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 624 eurot. Pankrotihaldur ja teda teenindav büroo on katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 156,83 eurot. Taotlus pankrotivõlgnik XXXmenetlusabi andmiseks. Eeltoodust tuleneval taotleb pankrotihaldur tasu määramist summas 624 eurot. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgniku pankrot oli välja kuulutatud PankrS § 171 lg 1.1 alusel ja menetluse jooksul laekus pankrotivarasse 284,45 eurot, taotleb allakirjutanu halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § 65 lg 11 alusel pankrotivõlgnik XXXtagastamatu menetlusabi andmist summas 397 eurot. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusabi, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 10.01.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 15.01.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 100 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud viie võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Jaotusettepanekut koostatud ei ole ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: AS SEB Pank 1 132,91eurot; Swedbank AS 497,90 eurot, Swedbank Liising Aktsiaselts 551,76, Kohtutäitur Kaire Põlts 167,36 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus 499,20 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskus 8 459,74 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd käesolevas pankrotimenetluses on vara 271,65 eurot ulatuses, millest on võimalik vaid osaliselt katta ajutise halduri tasu siis on pankrotihaldur tasu arvestamisel lähtunud PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 624 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnik ega võlausaldajad halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 624 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 624 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused summas 156,83 eurot, milleks on bürookulud. Kohus on seisukohal, et halduri XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kinnitab need summas 156,83 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXon oma pankrotiavalduses esitanud ka taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele