Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-35385
Tsiviilasi
Anastasia Tselikova kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1800
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht: Tartu Jakobi 23) Vastustaja (puudutatud isik): Anastasia Tselikova (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Gunnar Leht
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta Anastasia Tselikova kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1800 läbi vaatamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Jäta asjas tasutud riigilõiv Anastasia Tselikova kanda, ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja
kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Anastasia Tselikova esitas 30. juulil 2013. a Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1800. Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 5. juunil 2013. a kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille järgi on täitedokumendiks Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt täiteasjades nr 084/2009/4700, 084/2011/1870, 084/2010/1359. Võlgnikena on teates nimetatud Argo Põder, Eha Põder, Oskar Põder, Anastasia Tselikova ja Natalia Tselikova. 5. juuni 2013. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nõuti Anastasia Tselikovalt ka kohtutäituri tasude tasumist. Anastasia Tselikova esitas 18. juunil 2013. a kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale. Anastasia Tselikova leidis, et täituri poolt tema suhtes alustatud kinnisasja väljaandmise täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingud on ebaseaduslikud, kuna tema nimi ei sisaldu võlgnikuna täitedokumendiks olevas kordusenampakkumise aktis. Nimetatud aktis on võlgnikuna nimetatud vaid Argo Põder. Sellest tulenevalt on muuhulgas tühine ka Anastasia Tselikova suhtes koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, sest selles tuginetakse nimetatud kordusenampakkumise aktile. Kohtutäitur leidis 15. juuli 2013. a otsuses, et täitemenetluse alustamine Anastasia Tselikova suhtes kinnisasja väljanõudmiseks on põhjendatud. Kaebuse esitaja sai kohtutäituri otsuse kätte 17. juulil 2013. a. Kaebuse esitaja ei nõustunud kaevatava otsusega.
2.Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15. juuli 2013. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 084/2013/1800 on algatatud kehtiva ja sundtäidetava täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p-st 15 koostoimes TMS § 2 lg-ga 3 järeldub, et üldreeglina võib TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia iga kinnisasja valdaja suhtes, kelle õigus kinnisasja vallata on lõppenud või lõpetatud sundtäitmise (kinnisasja enampakkumisel müügi) tõttu. 4. juuni 2012. a määruse nr 3-2-1-85-12 punktis 10 asus Riigikohus seisukohale, et kuna (sundenampakkumise akti näol, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse) tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit. Kolleegium märkis, et kohtulahendit on vaja üksnes TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul. Kaebuse esitaja suhtes oleks täitemenetluse läbiviimine keelatud vaid TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul. Kaebuse esitaja 18. juunil 2013. a kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud sellele, et tal oleks kehtiv õigus kinnisasja registriosa nr XXX vallata ehk tema õigus kinnisasja vallata ei ole kinnisasja enampakkumisel müügiga lõppenud.
Kaebuse esitaja suhtes sundtäitemeetmete kohaldamine ehk sundtäitmise läbiviimine on lubatud ka TMS § 180 lg 2 p-st 2 tulenevalt. Kohtutäitur oli seisukohal, et väljatõstmine on võimalik üksnes koos kõikide võlgnikule seadusega tagatud õiguste säilitamisega. Kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse algatamine ja seega kaebuse esitajale võlgniku staatuse omistamine tagab kaebuse esitajale tõhusama juurdepääsu täitemenetluse seadustikuga võlgnikule tagatud õigustele ja informatsioonile täitemenetluse läbiviimise kohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. novembri 2013. a määrusega Anastasia Tselikova kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1800 ja tühistas kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsuse täiteasjas nr 084/2013/1800. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks kinnisasja valduse väljanõudmisel muuhulgas ka sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Anastasia Tselikova on vaidlustanud kohtutäituri 15. juuli 2013. a otsuse täiteasjas nr 084/2013/1800, mille algatamise aluseks on sissenõudja J. J. esitatud täitmisavaldus ja täitedokument – 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt täiteasjades nr 084/2009/4700, 084/2011/1870, 084/2010/1359. Anastasia Tselikova leidis, et tema suhtes alustatud kinnisasja väljaandmise täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingud on ebaseaduslikud, kuna tema nimi ei sisaldu võlgnikuna täitedokumendiks olevas kordusenampakkumise aktis. Pärast õnnestunud kordusenampakkumist on J. J. kantud kinnistusraamatusse sisse kinnisasja asukohaga XXX uue omanikuna. Võlgnik, kinnistu eelmine omanik Argo Põder, kohustus kinnisasja välja andma uuele omanikule. Võlgnik ei andnud kinnisasja välja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. TMS § 180 lg 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse ning väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. TMS § 5 lg 1 kohaselt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Antud juhul oli võlgnikuks Argo Põder. Kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel täitemenetluses toimus Argo Põdra võlgnevuse katteks Versobank AS-i, AS-i SEB Pank ja OÜ Arumäe Maja ees. Seega oli põhjendatud märkida enampakkumise aktis võlgnikuna üksnes Argo Põder. TMS § 180 lg 3 võimaldab välja tõsta kõik ruumis olevad isikud ja igaühe nimelist täitedokumendis märgituse nõuet seadus enam ei sisalda (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura Tallinn 2010, lk 154). Seega ainuüksi asjaolu, et Anastasia Tselikova ei olnud märgitud täitedokumendis, ei anna alust lugeda täitetoimingud ebaseaduslikeks. Siiski oli kohus seisukohal, et eraldi täitemenetluse algatamine Anastasia Tselikova väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TMS § 180 lg 2 p 2 täpsustab, et väljatõstetavad isikud on võlgnikuga koosolevad isikud. Seadusandja on lihtsustanud kohtutäituril ja sissenõudjal toimingute tegemist läbi selle, et ruumi omanikul ei ole kohustust tuvastada ja hageda kõiki isikuid, kes ruumi kasutavad, ning kohtutäituril ei ole vajadust hinnata ruumis viibimise õigustatust (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura Tallinn 2010, lk 150). Seega kuulusid antud juhul väljatõstmisele kõik võlgnik Argo Põdraga koosolevad isikud ja esemed. Kohus oli eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kuna kohtutäituril puudus vajadus hinnata isikute ruumis viibimise õigustatust, puudus täituril ka vajadus teha kindlaks need isikud, kes võlgnikuga koos kinnistut kasutavad ja algatada iga isiku suhtes eraldi menetlus tema väljatõstmiseks. Siinkohal tuleb arvestada kehtiva seaduse sõnastust, mis ei ole suunatud mitte isikule (enne 01.01.2006 TMS § 70) ja vajadusele kohtulahendi olemasolu järele iga isiku suhtes tema väljatõstmiseks, vaid kinnistule kui asjale, mis tuleb vabastada (TMS § 180).
Kuna kinnisasja väljaandmise kohustus on võlgnikul, s.o Argo Põdral, siis tema suhtes kordusenampakkumise akti alusel toimuv täitemenetlus hõlmab temaga koosolevaid isikuid ja esemeid, mis vastavalt TMS § 180 lg-le 3 kuuluvad väljatõstmisele. Olukorras, kus seadus võimaldab esemeid ja isikuid välja tõsta koos võlgnikuga, on väljatõstetavate isikute suhtes ka ebaõiglane igalt isikult väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine. Ülaltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ja kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsus täiteasjas nr 084/2013/1800 tühistada. Kaebuse rahuldamist arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 7. detsembril 2013. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta Anastasia Tselikova kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaõigesti TMS § 2 lg 1 p-i 15 koostoimes TMS § 23 lg-ga 1 ja TMS § 7 lg-ga 1 asudes seisukohale, et täitemenetluse algatamine Anastasia Tselikova väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. Määruskaebuse esitaja hinnangul pidi maakohus esmalt otsustama, kas 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendiks Anastasia Tselikova suhtes. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et sundenampakkumise aktist tulenev sissenõudja nõue (kinnisasja valduse üleandmise nõue) on asjakeskne, mitte isikukeskne nõue. Kinnisasja väljaandmine on suunatud kindla ruumi või ala vabastamisele, mitte konkreetse (täitedokumendis nimetatud) isiku väljatõstmisele. TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt esitatakse nõue täitmisele isiku (ehk võlgniku) vastu. Võlgniku suhtes algatatakse sellisel juhul sissenõudja tahteavalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetlus. Sundenampakkumise aktist tulenev sissenõudja nõue ja täitedokumendi mõttes kohustatud isikute (võlgnike) ring tuleneb TMS § 2 lg 1 p 15 ja TMS § 2 lg 3 koosmõjust. Kohtutäitur on seisukohal, et sundenampakkumise akt kehtib TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja valdaja suhtes, kelleks võib aga ei pea olema kinnisasja endine omanik. Ka juhul, kui kinnisasja endine omanik on üheks kinnisasja valdajatest, on sundenampakkumise akt täitedokumendiks ka kõigi teiste kinnisasja kaasvaldajate suhtes, arvestades siiski TMS § 2 lg-s 3 sätestatud piiranguid koos nende realiseerimise korraga. Eespool esitatud seisukohta kinnitab ka TMS § 2 lg 3, mille kohaselt ei või TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS § 2 lg 3 täpsustab, millisel juhul kehtib sundenampakkumise akt TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja valdaja suhtes – see kehtib siis, kui valdaja valdus muutub ebaseaduslikuks eelneva kinnisasja omaniku suhtes toimunud sundtäitmise tulemusena. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et vastustaja (Anastasia Tselikova) on kinnisasja asukohaga XXX kaasvaldaja. Samuti puudub vaidlus ka selles, et vastustaja õigus nimetatud kinnisasi vallata lõppes eelneva (kinnisasja endise omaniku suhtes) toimunud sundtäitmise tulemusena. Ülatoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendiks Anastasia Tselikova suhtes, mistõttu TMS § 23 lg 1 ja TMS § 7 lg 1 kohaselt pidi kohtutäitur nimetatud akti ja sissenõudja J. J. vastavasisulise avalduse alusel algatama vastustaja suhtes täitemenetluse;
2) käsitles maakohus vastustajat kinnisasja endise omanikuga koosoleva isikuna. Määruskaebuse esitaja soovib esmalt märkida, et kinnisasja kaasvaldajate ja väljatõstmise juures võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga) koosolevate isikute (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) võrdsustamine ei ole kohtutäituri arvates põhjendatud. Kohtutäituri arvates mõistet „võlgnikuga koosolevad isikud“ tuleb tõlgendada võimalikult kitsendavalt. Kohtutäitur märgib, et kohtupraktikas (näiteks 13. jaanuari 2009. a Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-76400) on leitud, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt. Kohtutäituri hinnangul on võlgnikuga koosolevateks isikuteks võimalik siiski pidada nn valduse teenijaid (ehk näiteks koduabilisi). Võlgnikuga koosolevateks isikuteks TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes ei saa pidada kinnisasja kaasvaldajaid. Eelistada tuleb olukorda, kus igale väljatõstmisele kuuluvale isikule on tagatud võlgniku menetluslik positsioon (sh täitemenetluse seadustikus võlgnikule ettenähtud õigused). TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on võlgnikuks täitemenetluses isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (st isik, kelle suhtes on täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetlus). TMS § 180 lg-st 2 tulenevalt toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Eespooltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud teavitama kinnisasja üleandmise kohustuse täitmise vajadusest (sh toimetama kätte vastavasisulise täitmisteate koos nõude aluseks oleva täitedokumendi ärakirjaga) ja kavandatavast väljatõstmisest üksnes võlgnikku, mitte aga võlgnikuga koosolevaid isikuid (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses). Selleks, et kinnisasja kaasvaldajale, kelleks on antud juhul ka vastustaja, oleks tagatud juurdepääs kohtule tema suhtes kavandatava väljatõstmise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks (sh TMS § 2 lg-s 3 nimetatud hagi esitamiseks), peab ta õigeaegselt omama täieliku informatsiooni väljatõstmise korralduse kohta. TMS § 24, TMS § 180 lg-te 1 ja 2 kohaselt on väljatõstmise korralduse kohta täieliku informatsiooni saamise õigus tagatud üksnes võlgnikule. Määruskaebuse esitaja soovib märkida veel ka seda, et TMS §-s 45 sätestatud avalduse esitamise õigus on üksnes võlgnikul. Ülaltoodust tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et kinnisasja kaasvaldajate käsitamine võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga) koosolevate isikutena (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) ei ole põhjendatud ega lubatud; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga selles, et ebaõiglane on vastustajalt nõuda täitemenetluse kulusid. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. KTS § 32 lg-st 2 tulenevalt muutub kohtutäituri põhitasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega ehk tasu sissenõutavaks muutmine on seotud sellega, et nõude täitmiseks on kohtutäitur täitetoiminguid teinud. Kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) nõude sundtäitmisel sõltub täitetoimingute arv otseselt muuhulgas ka väljatõstmisele kuuluvate isikute arvust. Iga väljatõstmisele kuuluva isikuga suureneb ka väljatõstmisele kuuluvate asjade arv. Kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmisel tuleks kohtutäituril teha toiminguid, mille tegemise vajadus on vahetus põhjuslikus seoses sellega, et vastustaja on kinnisasja kaasvaldaja; 4) tugineb maakohus vaidlustatavas lahendis asjaoludele, mida kohus ei ole tuvastanud. Maakohus käsitas võlgnikuna kinnisasja endist omanikku. TMS § 180 lg 3 ja TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes on võlgnikuks isik kelle vastu on täitmisele esitatud kinnisasja valduse väljanõudmise nõue. Maakohus ei ole tuvastanud, et Argo Põdra suhtes on kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus algatatud või vähemalt ei nähtu vaidlustatavast lahendist, et
eelnimetatud asjaolu on maakohtu poolt tuvastatud. Kohtutäitur möönab, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akti ja sissenõudja J. J. avalduse alusel on Argo Põdra suhtes tõepoolest alustatud täitemenetlus kinnisasja valduse väljanõudmiseks täiteasjas nr 084/2013/1797. Samas nimetab maakohus Argo Põtra võlgnikuks ekslikult tuginedes sellele, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on koostatud Argo Põdra kui võlgniku suhtes eelnevalt toimunud täitemenetluses (täiteasjades 084/2009/4700, 084/2011/1870 ja 084/2010/1359); 5) ei ole maakohus võtnud seisukohta kõigi kohtutäituri vastuväidete kohta. Kohtutäitur esitas 02.09.2013. a ühe alternatiivse taotlusena taotluse 30.07.2013. a kaebuse läbivaatamata jätmiseks, sest kaebus on esitatud 30.07.2013. a ehk mittetähtaegselt.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Anastasia Tselikova vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt puudus kohtutäituril vajadus hinnata isikute ruumis viibimise õigustatust. Kohtutäituril puudus ka vajadus teha kindlaks need isikud, kes võlgnikuga koos kinnistut kasutavad ja algatada iga isiku suhtes eraldi menetlus tema väljatõstmiseks. Väljatõstetavate isikute suhtes on ebaõiglane igalt isikult täitekulude nõudmine. Seda olukorras, kus väljatõstetavateks isikuteks on piiratud teovõimega alaealised lapsed.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Anastasia Tselikova kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1800 läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et maakohus on ebaõigesti jätnud seisukoha võtmata määruskaebuse esitaja taotlusele Anastasia Tselikova kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kohtutäitur esitas 02.09.2013. a alternatiivse taotluse 30.07.2013. a esitatud kaebuse läbivaatamata jätmiseks, sest kaebus on esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tsiviilasjas nr 2-13-35385 kohtule esitatud kaebuses kinnitab Anastasia Tselikova esindaja, et kaebuse esitaja sai kohtutäituri 15.07.2013. a otsuse kätte 17.07.2013. a. Anastasia Tselikova on alaealine isik. PKS § 120 lg 1 kohaselt on lapse seaduslik esindaja lapse vanem. Lapse ema Natalia Tselikova on tsiviilasjas nr 2-13-35386 kinnitanud, et ta sai kohtutäituri 15.07.2013. a otsuse kätte 17.07.2013. a. TMS 218 lg 1 kohaselt oli maakohtule kaebuse esitamise tähtajaks kohtutäituri 15.07.2013. a otsuse peale 29.07.2013. a. Kohtute infosüsteemi kohaselt on Anastasia Tselikova kaebus saabunud maakohtusse e-toimiku kaudu 30.07.2013. a ehk tähtaega rikkudes. Kaebuse esitanud Anastasia Tselikova esindaja Gunnar Leht ei ole vaielnud vastu kohtutäituri väitele selles, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. TsMS 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
Kuna Anastasia Tselikova kaebus on esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, siis tuleb kaebus jätta TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.
8.Kohtute infosüsteemi kohaselt on Anastasia Tselikova, Natalia Tselikova, Oskar Põdra ja Eha Põdra esindaja kaebuste esitamisel kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.07.2013. a otsuse peale Gunnar Leht. Natalia Tselikova, Oskar Põdra ja Eha Põdra kaebus on esitatud maakohtule 29.07.2013. a ehk TMS 218 lg 1 kohaselt tähtaegselt. Anastasia Tselikova kaebus on saabunud maakohtusse 30.07.2013. a (kaebus on laetud e-toimikusse ülesse kell 11:41) mittetähtaegselt. Anastasia Tselikova kaebus on esitatud maakohtule mittetähtaegselt tema esindajast tingitud asjaoludest. Ringkonnakohus märgib, et G. Leht on käesolevas asjas käsundisaaja (käsundi andja on Anastasia Tselikova). VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega tuleneb eelnimetatud sätetest esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides. Kui esindaja on oma kohustusi rikkunud, on esindataval võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, käesoleval juhul saab selleks kahjuks olla eelkõige A. Tselikovalt väljamõistetud täitemenetluse kulud.
9.Ringkonnakohus jätab tasutud riigilõivu A. Tselikova kanda TsMS § 172 lg 10 alusel, ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.