Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.01.2014, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-12-30001
Tsiviilasi
AS Swedbank hagi Woland SFW OÜ ja V K ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 142,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Swedbank, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, Harjumaa, esindaja Indrek Kumm esindajad Kostja 1: Woland SFW OÜ (endine ärinimi OÜ Riko Tex), rk 10631534, tegelik asukoht teadmata
Kohtuistungi aeg
Kostja 2: V K, ik xxxx, elukoht xxxx 09.01.2014
1) Rahuldada hagiavaldus. 2) Välja mõista Woland SFW OÜ-lt ja V K ́ilt solidaarselt AS Swedbank kasuks põhivõlgnevus summas 6 571,75 eurot ja viivis summas 6 571,75 eurot, kokku 13 143,50 / kolmteist tuhat ükssada nelikümmend kolm 50/ eurot. 3) Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ei nõustu kostja 2 seisukohaga, et ta oleks pidanud pöörduma tagatise realiseerimiseks AS KredEx ́i poole. SA KredEx ́i käendus on üksnes täiendav tagatis, mille realiseerimise eeltingimuseks on muude tagatiste realiseerimine. Hageja kustutas riigilõivu võlgnevuse arvestusest sellepärast, et riigilõiv kui menetluskulu ei kuulu enne kohtumenetluse lõppu otseselt kostjate võlgnevuse hulka. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 6 571,75 eurot ja viivis summas 6 751,75 eurot, kokku 13 143,50 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista neilt solidaarselt enda kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras.
kostja 2 kohustus vastutama hageja ees Woland SFW OÜ laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuseks lepitu kokku 1 160 000 krooni ehk 74 137,51 eurot (I kd, lk 16). Kostjale 1 antud laenu tagamiseks seati ka hüpoteek Woland SFW OÜ-le kuulunud kinnistule (I kd, lk 22, 30, 37) ja SA KredEx tagas kostja 1 kohustuste täitmise 75% ulatuses laenu põhisumma tasumata osast. Kostja 1 rikkus laenulepingut jättes laenumakseid tähtaegselt tasumata ja hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles (I kd, lk 44, 46, 48, 50). Woland SFW OÜ ei ole hagile vastanud ega kohtuistungitele ilmunud. V. K tunnistas 09.01.2014 istungil hagi täies ulatuses.
Hageja poolt esitatud laenulepingu nr 03-247039-JI alusel toimunud laekumiste väljavõttega on tõendatud, et Woland SFW OÜ rikkus oma lepingulist kohustust jättes igakuised laenumakseid ja intressi maksmata (I kd, lk 52). Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral öelda leping üles (p 4) ja nõuda kahju hüvitamist (p 3). Sama sätte lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. Laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused laenuandja poolt sätestab VÕS § 399. VÕS § 399 lg 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (p 1); laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi (p 2). Hageja õiguse öelda laenuleping ennetähtaegselt üles kostja 1 laenu tagastamise kohustuse rikkumise korral sätestab ka laenulepingu p 14.1.2 (I kd, lk 13). Kestvuslepingu ülesütlemise kord on sätestatud VÕS §-s 196. VÕS § 196 lg-st 2 nähtub, et kui mõjuv põhus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja esitatud laenulepingu alusel toimunud laekumiste väljavõttega on tõendatud, et kostja 1 on olnud viivituses enam kui kahe laenumakse tagastamisega ja ei tasunud intressi. Seega olid täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused VÕS § 399 lg 1 p-de 1 ja 2 ning laenulepingu p 14.1.2 järgi. Hageja andis kostjale 1 saadetud kirjas täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, s.t laenulepingu järgse põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete tasumiseks (I kd, lk 44). Kuna kostja 1 ei ole võlgnevust likvideerinud, luges hageja laenulepingu ülesöelduks. Seega toimis hageja kooskõlas VÕS § 196 lg-ga 2 ja § 399 lg 1 p-dega 1 ja 2 ning ütles laenulepingu kehtivalt üles. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist, mis vastab kostja 1 poolt laenulepingu alusel tagastamata laenusumma suurusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lgst 3 nähtuvalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 kohaselt olla varaline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Seega on hageja kahju hüvitamise nõue kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1. Samas pidi kostja 1 laenulepingu sõlmimisel ette nägema, et laenulepingu rikkumisel võib hageja nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kostja 1 poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel esineb ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Arvestades eeltoodut on hageja põhinõue kostja 1 vastu tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Hageja nõuab ka viivist. VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenuandja õiguse nõuda viivist laenumaksete tasumise viivitamise korral sätestab ka laenulepingu p 10.2 (I kd, lk 11). Laenulepingu p-s 2.7 leppisid pooled kokku viivisemääras, milleks on 6 kuu EURIBOR + 4%. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni ja nõuab viivist summas 6 571,75 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, selle suurus on mõistlik ning ei ületa põhinõuet, mistõttu ei saa seda pidada ebamõistlikult kõrgeks ja hageja viivisenõue tuleb rahuldada.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.