Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.01.2014, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-12-30001
Tsiviilasi
AS Swedbank hagi Woland SFW OÜ ja V K ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 142,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Swedbank, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, Harjumaa, esindaja Indrek Kumm esindajad Kostja 1: Woland SFW OÜ (endine ärinimi OÜ Riko Tex), rk 10631534, tegelik asukoht teadmata
Kohtuistungi aeg
Kostja 2: V K, ik xxxx, elukoht xxxx 09.01.2014
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada hagiavaldus. 2) Välja mõista Woland SFW OÜ-lt ja V K ́ilt solidaarselt AS Swedbank kasuks põhivõlgnevus summas 6 571,75 eurot ja viivis summas 6 571,75 eurot, kokku 13 143,50 / kolmteist tuhat ükssada nelikümmend kolm 50/ eurot. 3) Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.28.12.2011 esitas AS Swedbank maksekäsu kiirmenetluse avalduse Woland SFW OÜ (endine ärinimi OÜ Riko Tex) ja V K ́i vastu võlgnevuse summas 6 400 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus jättis 18.02.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjatele kätte toimetada (I kd, lk 61). 1.2.01.08.2012 esitas AS Swedbank hagiavalduse Woland SFW OÜ (kostja 1) ja V. K ́i (kostja 2) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (I kd, lk 2). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank ja Woland SFW OÜ 19.11.2003 laenulepingu nr 03-247039-JI, millega hageja võimaldas kostjale 1 laenulimiiti summas 63 911,65 eurot. 21.12.2005 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu Lisa 1, millega muudeti laenulimiidi suurust, laenusumma kasutusse võtmise ja tagastamise kuupäevad ning intressimaksete alguskuupäeva. 19.11.2003 sõlmisid AS Swedbank ja V. K käenduslepingu nr 03-247039-KÄ, millega kostja 2 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt Woland SFW OÜ-ga laenulepingust nr 03247039-JI tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Kostja 2 vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingus kokku 1 160 000 krooni ehk 74 137,51 eurot. Laenulepingu tagamiseks seati muuhulgas hüpoteek summas 1 000 000 krooni kostjale 1 kuuluvale kinnistule asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ja Sihtasutus KredEx (SA KredEx) tagas kostjale 1 antud laenu 75% ulatuses laenu põhisumma tasumata osast. Woland SFW OÜ rikkus laenulepingut seeläbi, et jättis laenumakseid tähtaegselt tasumata. AS Swedbank saatis Woland SFW OÜ-le ja V. K ́ile 06.01.2009 teatised laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.11.2009 ja teatas, et võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja laenulepingu ennetähtaegselt ülesöelduks. Kuivõrd kostjad ei likvideerinud võlgnevust, luges hageja laenulepingu ülesöelduks 25.11.2009. Vastusena V. K ́i vastuväidetele märkis hageja (I kd, lk 85), et hagejale laenu tagamiseks seatud hüpoteek oli realiseeritud ja kuna peale vaidlusoleva laenulepingu oli hüpoteegiga tagatud hageja nõuded kostja 1 vastu, mis tulenevad hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingutest nr 07-201979-JK ja 04-478185-JI, kandis hageja hüpoteegi realiseerimisest saadu eelnimetatud lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjatel säilis võlgnes hageja ees ainult vaidlusoleva laenulepingu järgi.
Hageja ei nõustu kostja 2 seisukohaga, et ta oleks pidanud pöörduma tagatise realiseerimiseks AS KredEx ́i poole. SA KredEx ́i käendus on üksnes täiendav tagatis, mille realiseerimise eeltingimuseks on muude tagatiste realiseerimine. Hageja kustutas riigilõivu võlgnevuse arvestusest sellepärast, et riigilõiv kui menetluskulu ei kuulu enne kohtumenetluse lõppu otseselt kostjate võlgnevuse hulka. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 6 571,75 eurot ja viivis summas 6 751,75 eurot, kokku 13 143,50 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista neilt solidaarselt enda kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
2.Woland SFW OÜ-le toimetati hagiavaldus avalikult kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaaned (I kt, lk 149). Kostja 1 ei ole hagiavaldusele vastanud.
3.V. K vaidles hagile vastu (I kd, 78). Vastuse kohaselt jääb arusaamatuks hageja põhivõlgnevuse ja viivisearvestuse kujunemine. V. K ́i teada realiseeriti laenu tagamiseks Woland SFW OÜ kinnistule seatud hüpoteek ning on ebaselge, kui suur summa saadi hüpoteegi realiseerimisest ja kuidas selle arvelt on vähendatud võlgnevust. Laenusaaja kohustuse täitmist on taganud ka SA KredEx ning hagiavaldusest ei selgu, kas hageja on pöördunud tagatise realiseerimiseks SA KredEx poole ning kas ja kui suures ulatuses on viimane tagatise täitnud. Vajab selgitamist riigilõivu kustutamine võlgnevuse kujunemise arvestusest.
4.09.01.2014 toimunud kohtuistungil tunnistas V. K hageja nõuet täies ulatuses. Woland SFW OÜ ei ole kohtuistungile ilmunud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud, et AS Swedbank ja Woland SFW OÜ sõlmisid 19.11.2003 laenulepingu nr 03-247039-JI, millega hageja võimaldas kostjale 1 laenulimiidi summas 63 911,65 eurot kasutamist (I kd, lk 7). Märgitud laenulepingut muudeti 21.12.2005 sõlmitud Lisaga 1 (I kd, lk 15). AS Swedbank ja V. K sõlmisid 19.11.2003 käenduslepingu, millega
kostja 2 kohustus vastutama hageja ees Woland SFW OÜ laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuseks lepitu kokku 1 160 000 krooni ehk 74 137,51 eurot (I kd, lk 16). Kostjale 1 antud laenu tagamiseks seati ka hüpoteek Woland SFW OÜ-le kuulunud kinnistule (I kd, lk 22, 30, 37) ja SA KredEx tagas kostja 1 kohustuste täitmise 75% ulatuses laenu põhisumma tasumata osast. Kostja 1 rikkus laenulepingut jättes laenumakseid tähtaegselt tasumata ja hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles (I kd, lk 44, 46, 48, 50). Woland SFW OÜ ei ole hagile vastanud ega kohtuistungitele ilmunud. V. K tunnistas 09.01.2014 istungil hagi täies ulatuses.
6.Esmalt võtab kohus seisukoha kohtuotsuse tegemise eelduste osas Woland SFW OÜ suhtes ja seejärel käsitleb hageja ja kostja 1 vahelised õigussuhted. 6.1 Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad registrites andmed kostja 1 asukoha kohta või need ei vasta tegelikkusele. Kohtul ei õnnestunud hagiavaldust lisadega kostja 1 seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetati hagiavaldus hageja taotlusel kostjale 1 kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd, lk 149, 154). Asjas on toimunud kolm kohtuistungit, kahele neist toimetati kostjale 1 kohtukutse avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (I kd, lk 169, II kd, lk 2), kummalegi istungile ei ole kostja 1 ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 esimene lause sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtu hinnangul ei takista kostja 1 kohtuistungitelt puudumine asja sisulist lahendamist, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja ei esine TsMS § 414 lg-s 2 sätestatud alused. Seega lahendab kohus TsMS § 414 lg 1 alusel asja sisuliselt vaatamata Woland SFW OÜ kohtuistungitelt puudumisele. 6.2 Kohus leiab, et AS Swedbank ja Woland SFW OÜ sõlmisid 19.11.2003 laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõttes. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu p-de 2.1 ja 5.2 kohaselt kohustus laenuandja võimaldama kostjale 1 laenulimiidi summas 63 911,65 eurot kasutamist (I kd, lk 7, 10). Kostja 1 kohustus aga laenulepingu p 6.1 järgi tagastama laenu lepingus toodud tingimustel ja tähtpäevadel ning tasuma intressi (laenulepingu p-d 2.7 ja 7). 21.12.2005 sõlmitud laenulepingu Lisaga 1 muudeti laenulimiidi suurust, milleks sai 59 650,97 eurot, laenulimiidi kasutusse võtmise ja tagastamise aega ning laenusumma tagasimaksete ja intressimaksete alguskuupäeva (I kd, lk 15). Muus osas, m.h poolte kohustuste osas, jäi kehtima 19.11.2003 sõlmitud laenuleping. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
Hageja poolt esitatud laenulepingu nr 03-247039-JI alusel toimunud laekumiste väljavõttega on tõendatud, et Woland SFW OÜ rikkus oma lepingulist kohustust jättes igakuised laenumakseid ja intressi maksmata (I kd, lk 52). Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral öelda leping üles (p 4) ja nõuda kahju hüvitamist (p 3). Sama sätte lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. Laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused laenuandja poolt sätestab VÕS § 399. VÕS § 399 lg 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (p 1); laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi (p 2). Hageja õiguse öelda laenuleping ennetähtaegselt üles kostja 1 laenu tagastamise kohustuse rikkumise korral sätestab ka laenulepingu p 14.1.2 (I kd, lk 13). Kestvuslepingu ülesütlemise kord on sätestatud VÕS §-s 196. VÕS § 196 lg-st 2 nähtub, et kui mõjuv põhus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja esitatud laenulepingu alusel toimunud laekumiste väljavõttega on tõendatud, et kostja 1 on olnud viivituses enam kui kahe laenumakse tagastamisega ja ei tasunud intressi. Seega olid täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused VÕS § 399 lg 1 p-de 1 ja 2 ning laenulepingu p 14.1.2 järgi. Hageja andis kostjale 1 saadetud kirjas täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, s.t laenulepingu järgse põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete tasumiseks (I kd, lk 44). Kuna kostja 1 ei ole võlgnevust likvideerinud, luges hageja laenulepingu ülesöelduks. Seega toimis hageja kooskõlas VÕS § 196 lg-ga 2 ja § 399 lg 1 p-dega 1 ja 2 ning ütles laenulepingu kehtivalt üles. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist, mis vastab kostja 1 poolt laenulepingu alusel tagastamata laenusumma suurusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lgst 3 nähtuvalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 kohaselt olla varaline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Seega on hageja kahju hüvitamise nõue kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1. Samas pidi kostja 1 laenulepingu sõlmimisel ette nägema, et laenulepingu rikkumisel võib hageja nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kostja 1 poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel esineb ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Arvestades eeltoodut on hageja põhinõue kostja 1 vastu tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Hageja nõuab ka viivist. VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenuandja õiguse nõuda viivist laenumaksete tasumise viivitamise korral sätestab ka laenulepingu p 10.2 (I kd, lk 11). Laenulepingu p-s 2.7 leppisid pooled kokku viivisemääras, milleks on 6 kuu EURIBOR + 4%. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni ja nõuab viivist summas 6 571,75 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, selle suurus on mõistlik ning ei ületa põhinõuet, mistõttu ei saa seda pidada ebamõistlikult kõrgeks ja hageja viivisenõue tuleb rahuldada.
7.Järgnevalt analüüsib kohus hagi rahuldamist V. K ́i suhtes. 19.11.2003 sõlmitud käenduslepinguga kohustus V. K vastutama Woland SFW OÜ laenulepingust nr 03-247039JI ja lepingu lisadest tulenevate Woland SFW OÜ kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Käendaja vastutuseks lepitu kokku 1 160 000 krooni ehk 74 137,51 eurot (I kd, lk 16). Kuivõrd kostja 1 ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust, pöördus hageja tuginedes käenduslepingule nõudega kostja 2 vastu. 09.01.2013 toimunud kohtuistungil tunnistas V. K hagi täies ulatuses. V. K ́i vastutuse õigusliku aluse sätestab VÕS § 145. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja ja V. K ́i vahel sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt vastutab kostja 2 panga ees solidaarselt Woland SFW OÜ-ga, teist kokkulepet käenduslepingust ei nähtu. Hageja on teavitanud kostjat 2 sellest, et kostja 1 ei ole tema ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja andnud tähtaja laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks (I kd, lk 46). Kostja 2 ei ole antud tähtaja jooksul kostja 1 võlgnevust hageja ees likvideerinud. Hageja teavitas kostjat 2 ka kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest (I kd, lk 50). V. K ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud ega käenduslepingut vaidlustanud. Seega on hageja nõue kostja 2 põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus AS Swedbank hagi ning mõistab Woland SFW OÜ-lt ja V. K ́lt solidaarselt AS Swedbank kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6 751,75 eurot ja viivise summas 6 751,75 eurot, kokku 13 143,50 eurot.
9.Kohus ei nõustu V. K ́i seisukohaga, et hageja oleks esmalt pidanud realiseerima SA KredEx ́i poolt antud tagatise. Hageja on põhjendatult leidnud, et SA KredEx ́i käendus on üksnes täiendav tagatis, mille realiseerimise eeltingimuseks on muude tagatiste realiseerimine. Kohus nõustub hageja 26.09.2012 menetlusdokumendis toodud põhjendustega SA KredEx käenduse realiseerimise osas ja ei korda neid.
10.Kohus ei arvesta otsuse tegemisel hageja poolt 26.09.2012 menetlusdokumendiga esitatud tõendeid (lepingutel nr 07-201979-JK ja nr 04-478185-JI toimunud operatsioonide väljavõtted ning jaotuskavad täiteasjades nr 175/2010/1237 ja nr 175/2010/1238), kuna need ei puuduta vaidluse eset.
11.Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist poole taotlusel reguleerib TsMS § 469, mille lg 1 seob otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise tagatise maksmisega. Kuivõrd hageja ei ole tagatist maksnud, ei kuulu hageja taotlus -tunnistada otsus viivitamata täidetavaks- rahuldamisele.
MENETLUSKULUD
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või –kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuivõrd menetluskulude koosseis määratakse pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi menetluses, ei võta kohus käesolevas lahendis seisukohta hageja taotluse osas mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja poolt tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt ning viivis menetluskuludelt.