Kohtulahend

Kostja esitas 09.07.2013 avalduse menetluskulude 3711,11 euro kindlaksmääramiseks, sh õigusabi 3072 eurot ja riigilõiv 639,11 eurot. Kostja palus märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning kosja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja ei vaielnud vastu sellele, et kostja on tasunud riigilõivu 639,11 eurot, vastuväited esitas hageja õigusabi eest esitatud arvete osas. Hageja leidis, et kostjale esitatud arve on raamatupidamislikus mõttes kõlbmatu kuludokument. Kostja on esitanud kohtule arve, mis on koostatud perioodi eest, mil õigusteenust tsiviilasjas nr 2-11-39416 enam ei osutatud. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Praegusel juhul ei olnudki kostjal avalduse esitamise ajaks veel kulude kandmise kohustust tekkinud, kuivõrd arve maksetähtaeg on alles 15.07.2013, aga avaldus oli esitatud 09.07.2013. Kostja ei ole lisanud avaldusele tõendit, millest nähtuks, et ta on kandnud menetluskulusid, või kinnitust, et ta kohustub need kandma. Lisatud on vaid esindaja arve kostjale, kuid selle tasumist ei nähtu ühestki dokumendist. Seega ei ole kostja avalduse esitamise ajaks esindaja kulu veel kandnud. Hageja hinnangul oli arve eeldatavalt koostatud selliselt, et arve summa oleks lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõutava summa piirmäära maksimumi lähedal. Lisaks sellele, et arve on esitatud vale perioodi eest, ei saa avalduses toodud nimekiri lepingulise esindaja poolt osutatud teenustele kulunud aja kohta olla tõene, see on ülepaisutatud. Maakohtu määrus 23.10.2013 määrusega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3288,71 eurot ja viivise protsendina menetluskulult alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus rakendas TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, s.t kontrollis avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus leidis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostja poolt riigilõivu tasumine on tõendatud ning tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kuluga, seega riigilõiv 639,11 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja avaldusest nähtus, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 96 eurot (käibemaksuga) 32h ulatuses, kokku 3072 euro eest. Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. RK määruse 3-2-1-65-13 kohaselt ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Käesolevaks ajaks on arve muutunud sissenõutavaks ning kostjal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Lisaks ei saa vastaspool eeldada, et kostjale on õigusabi osutatud tasuta. On ilmselge, et kostja kohustub õigusabiteenuse eest esindajale tasuma. Menetluskulude nimekirjast nähtus, et kostja esindajal kulus 10.01.2012 kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks 1,5h. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 37min.

Kohus leidis, et istungi toimumise hetkeks oli menetlus kestnud võrdlemisi vähe aega ning selleks ajaks ei olnud pooled esitanud palju mahukaid menetlusdokumente, millega oleks tulnud tutvuda ja analüüsida. Lisaks oli tegemist olemuselt lihtsa vaidlusega. Kohus hindas põhjendatud ajakuluks kokku 1h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 0,5h võrra. 01.03.2012 täiendavate vastuväidete koostamiseks kulus esindajal 4h. Kohus leidis, et kostja menetlusdokument ei ole õiguslikult keerukas, selle maht on veidi rohkem kui 2 lk ning sellele ei ole lisatud mahukaid ja keerulisi tõendeid, mille puhul võiks vastav ajakulu põhjendatud olla. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu, leidis kohus, et menetlustoimingu põhjendatud ajakulu on 2h. 06.03.2012 hageja seisukohtadega tutvumiseks ning kliendiga arutamiseks kulus esindajal 1h. Kohus leidis, et hageja vastav menetlusdokument oli lihtsasisuline ning selle maht oli 1,5 lk. Vastava dokumendiga tutvumiseks ei saa kuluda rohkem kui 15min. Kliendiga konsulteerimiseks vastava dokumendi osas ei saa samuti kuluda rohkem kui 15min. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud ajakuluks oli kokku 0,5h. 15.03.2012 kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulus esindajal 8h. Kohus pidas sellist ajakulu põhjendatuks ning jättis hageja vastuväite tähelepanuta. Kohtuistung kestis protokolli andmetel 6h. Kuna istungi kestvus oli tavapärasest pikem ning istungil kuulati üle mitmed tunnistajad, on istungiks valmistumine 2h ulatuses vajalik ning põhjendatud. 26.03.2012 kohtukõne teeside koostamiseks kulus 2h. Kohus leidis, et kohtuteesid sisaldasid suures osas varasemates menetlusdokumentides toodud seisukohti. Arvestades kohtuteeside sisu ja mahtu, luges kohus menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 1h. Kohus nõustus hagejaga, et Tallinna Ringkonnakohtu istungi, mis kestis 40min, ettevalmistumise ajakulu oli ülemäärane. Arvestades asjaolu, et kostja esindaja taotles istungi edasilükkamist seoses kostja haigestumisega olukorras, kus kostja tungivalt soovis isiklikult istungist osa võtta, istungi kestvust ning mõistlikku istungiks valmistumise aega, leidis kohus, et istungil osalemise ja selleks valmistumise põhjendatud ajakuluks on kokku 1,1h, vähendades toimingute märgitud aega 0,4h võrra. Ülejäänud osas olid kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult. Kokku luges kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 27,6h (32h – 4,4h), mis vastab kostja esindaja tunnihinda (96 eurot käibemaksuga) arvestades 2649,60 eurole. Kostja menetluskulud kokku on 3288,71 eurot, s.o riigilõiv 639,11 eurot + lepingulise esindaja kulu 2649,60 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas. Avaldusele lisatud arve nr 13084 oli esitatud õigusabi eest 01.07.2013, kui õigusabi asjas ei olnud enam võimalik osutada ja arve maksetähtaeg oli 15.07.2013. Teenust osutati teisel perioodil kui juuni 2013.a, mistõttu on arve esitatud vale perioodi eest. Kuludokumentide esitamine peab olema vastavuses õiguskorraga. Praegusel juhul on kostja esindaja poolt

kostjale esitatud arve raamatupidamislikus mõttes kõlbmatu kuludokument. Hageja on seisukohal, et teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmise aluseks olevad tõendid ja kuludokumendid peavad vastama seaduse nõuetele nii vormiliselt kui sisuliselt. Käesoleval juhul kostjale pärast 2 aastat kestnud menetluse lõppu esitatud arve, mis ei vasta käibemaksuseaduse nõuetele, ei saa kindel olla, et kostja üldse kulud kannab. Arvestades, et kostja lepinguline esindaja on kostjale arve esitanud 01.07.2013, on see KMS-s sätestatud nõudeid arvestades esitatud 2013.a juunikuu eest. Sel perioodil aga ei olnud võimalik enam õigusabi osutada, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 10.06.2013 ja juunikuus ei olnud kostjal tarvis teha enam ühtegi toimingut praeguses menetluses. Hagi esitati 23.08.2011, kuid varasemast perioodist ei ole kostja esitanud ühtegi dokumenti, mille alusel tal oleks tekkinud menetluskulude kandmise kohustus. Menetlusosaline peab suutma näidata, et ta on need kulud kandnud või kinnitama, et kavatseb kanda. Praegusel juhul ei ole kostja kogu menetluse jooksul kandnud oma lepingulise esindaja kulusid ega ole ka taotluses kinnitanud, et kavatseb need kanda. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on määrust põhjendanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt ning määruses on vastatud piisava põhjalikkusega hageja vastuväidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 üle. Vastuseks määruskaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium järgnevat. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 järgi. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist kostja lepingulise esindaja tasu määramisel ning seega määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Käesolevas tsiviilasjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kostja selgitas maakohtus, et arve on kostjale õigusteenuse osutamise eest esitatud pärast teenuse osutamise lõppemist, ehk pärast kohtumenetluse lõppemist. Iseenesest ei näita arve esitamise aeg teenuse osutamise aega. Teenuse eest tasumise kohustus tulenes lepingupoolte vahel sõlmitud lepingust. Samuti ei oma tähtsust kulude väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt asjaolu, kas kostja on vastavad kulud kandnud või mitte. Määruskaebuse esitaja väited arve mittevastamisest raamatupidamisseaduse nõuetele, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Oluline on, et kulude kandmise kohustus on hageja jaoks tekkinud ning õigusabikulu olemasolu ja selle suurust on hageja tõendanud.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.