Hageja CarMasters OÜ (registrikood 11242611), esindajad vandeadvokaat Jüri Leppik ja advokaat Helvia Räägel; Kostja J.V (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Margus Rebane.
hagi
J.V
vastu
võla
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2012 otsus osas, millega kohus rahuldas põhinõude suuremas ulatuses kui 1 278,23 eurot ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada CarMasters OÜ hagi osaliselt ning mõista välja J.V-lt põhivõlg 1 278,23 eurot ning viivis kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 181,23 eurot ja sealt edasi viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta poolte esimese astme kohtu menetluskulud ja apellatsioonimenetluse kulud tervikuna CarMasters OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.23.08.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4971,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94,83 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks.
2.2009.a juunis tellis kostja hagejalt suulise töövõtulepingu alusel sõiduauto Alpina B8 remonttööde teostamise, millised hageja teostas ning tööde maksumus oli kokku 10 345 krooni ehk 661,17 eurot, millest kostja on maksnud 320 eurot. Pärast tööde valmimist viis kostja sõiduki ära 2009.a oktoobris, jättes tööde eest maksmata 341,17 eurot.
3.2009.a juulis tõi kostja hagejale remonttööde teostamiseks sõiduauto BMW L7, VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi BMW L7 1), millise remonttööd valmisid 2010.a juunis vastavalt kostja tellimusele ning tööde maksumus oli kokku 37 045 krooni ehk 2367,61 eurot, milline summa on kostja poolt tasumata.
4.2009.a detsembris tõi kostja hagejale remonttööde teostamiseks sõiduauto BMW L7, VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi BMW L7 2), millise remonttööd valmisid 2010.a mais vastavalt kostja tellimusele ning tööde maksumus oli kokku 34 665 krooni ehk 2215,50 eurot, milline summa on kostja poolt tasumata.
5.21.03.2011 edastas hageja kostja palvel kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat tema võlgnevusest hagejale summas 4924,27 eurot, samuti edastas hageja kostjale tabeli teostatud tööde ja kasutatud varuosade maksumuse kohta. 27.05.2011 esitas hageja kostjale arve nr 3489 summas 5291,25 eurot tasumise tähtajaga 27.05.2011, millest on tasutud 320 eurot. Kostjal on tasumata 4971,25 eurot.
6.Töövõtulepingute alusel tekkinud tasunõude tagamiseks kasutas hageja pandiõigust ning teavitas sellest kostjat, et jätab kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni panti sõiduauto BMW L7 1, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. 26.05.2011 pärast kella 18:00 sõitis hageja valduses olevale territooriumile OÜ M puksiirauto ja asus teisaldama pandiesemeks olevat sõiduautot BMW L7 1. Pandieseme äravedamise juures viibis ka kostja. Hageja töötajad ja juhatuse liige püüdsid takistada sõiduki äravedamist, kutsudes kohale politsei, kes ei tuvastanud tegelikku olukorda ja leidis, et tegemist on tsiviilvaidlusega ning hageja ei tohi takistada sõiduki äravedamist. Seega olid hageja töötajad sunnitud laskma sõiduk BMW L7 1 ära vedada ja hageja jäi ilma pandiesemeks olnud sõidukist BMW L7 1.
7.Kostja ei ole käesoleva ajani tööde eest hagejale tasunud, kuigi tasud on sissenõutavaks muutunud juba oktoober 2009.a, juuni 2010.a ja mai 2010.a. Hageja on arvestanud viivist 28.05.2010 – 23.08.2011, kokku 94,83 eurot.
8.Kostja ei ole kunagi hagejale esitanud kahju hüvitamise nõuet. Asjaolu, et kostja oli hageja teostatavate tööde kvaliteediga rahul, tõendab kostja enda käitumine pärast Alpina B8 töö teostamist, tuues hagejale remonttööde teostamiseks 2009.a juulis BMW L7 1 ja
detsembris BMW L7 2. Väär on kostja väide, et hageja töötajad rikkusid ära BMW L7 1 mootori, kuna käivitades mootori, kuumenes see jahutusvedeliku puudumise tõttu üle. Paljasõnaline ja tõele mittevastav on kostja väide, et ta tõi hageja juurde sõidukorras sõiduki, mille mootoril ei olnud ühtegi defekti. Kostja tõi hagejale BMW L7 1, mis ka kostja enda kinnitusel oli teinud esiotsa avarii. Sõidukile olid tehtud keretööd, kuid sellest, missuguses seisukorras oli mootor, ei teadnud pooled enne hageja poolt tööde alustamist. Esiotsa avarii läbiteinud auto puhul, mida ei ole pärast avariid korralikult üle vaadatud, ei ole võimalik väita, et mootoril ei ole ühtegi defekti. Hageja tuvastas, et radiaatorile olid jahutusvedeliku voolikud valesti paigaldatud, mistõttu jahutussüsteem puudus. Hageja töötajad tegid jahutussüsteemi korda ning see funktsioneeris. Pärast eeltoodud töö teostamist selgus, et mootori plokikaane tihend on katki ja jahutusvedelik lekib õlitussüsteemi. Hageja informeeris sellest koheselt kostjat ning koos olukorda analüüsides leiti, et kõige odavam viis, saavutamaks kostja eemärke, on mootori asendamine. Sõiduki lühiajalisel käivitamisel ei ole võimalik veenduda mootori töökorras olemises. Vahepealsel ajal tõi kostja hagejale tööde teostamiseks ka BMW L7 2 ning soovis saada selle sõiduki korda enne kui BMW L7 1.
9.Hageja kasutas kokkuleppel kostjaga ära kõik võimalused, et olemasolevate detailide abil võimalikult soodsalt ja efektiivselt mõlemad sõidukid sõidukorda saada. Kokkuvõttes said sõidukid korda selliselt, et BMW L7 1-le ehitati mootor sama sõiduki mootori alumisest osast ja BMW L7 2 plokikaane tihendist ning BMW L7 2 pandi peale mootor, mis oli ümber ehitatud kostja toodud asendusmootorist, mis oli koos tagaamortisaatoriga ainuke detail/varuosa, mille hagejale tõi kostja. Ümberehitamine oli vajalik, sest kostja toodud mootor ei vastanud antud auto tehnilisele ehitusele, kuna mootor oli pärit Inglismaal kasutuses olnud sõidukilt (Inglismaal on parempoolne liiklus, rool on paremal pool). Kõik tööd, mis sõidukitele teostati, kooskõlastati eelnevalt kostjaga telefoni teel või korduvatel kohtumistel. Hageja püüdis leida kostja jaoks ökonoomseima ja kvaliteetseima variandi, kombineerides olemasolevaid varuosasid ja materjale, eemärgiga saada kostja toodud kasutatud ja avariilised sõidukid sõidukorda. Enne kallimate varuosade tellimist, helistas hageja esindaja kostjale ning teavitas vajaminevatest detailidest, nende maksumusest ning detailide paigaldamiseks vajalikest töödest ja nende maksumusest. Kostja oli kõigi töödega nõus, kinnitades, et kui on vaja, tuleb teha. Hageja tehtud tööde tulemusena said korda mõlemad kostja toodud BMW L7-d.
10.Kostja sai Alpina B8 kätte koheselt pärast kokkulepitud tööde teostamise tähtaega. Kuivõrd kostja ei olnud tasunud hagejale suuremat osa kokkulepitud tasust, siis leppisid pooled kokku, et kostja võib ära viia BMW L7 2, et see ära müüa ning saadud rahast tasuda ka hagejale töövõtulepingu alusel võlgnetav tasu. Samas teavitas hageja kostjat, et BMW L7 1 suhtes kasutab hageja pandiõigust. Pandiõiguse eesmärgiks on tagada töövõtjale töövõtulepingust tulenev tasu juhuks, kui tellija rikub lepingut ja jätab tasu maksmata. Pandiõigus tekib seaduse alusel ning ei eelda tellija nõusolekut. Asjakohane ei ole kostja väide, et autode äraviimine ei olnud võimalik seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik hageja juhatuse liiget tabada. Töökoda, kus tööd teostati ning kus sõidukid seisid, asus kostjale teadaolevas kohas ning oli lahti kõigil tööpäevadel. Ka BMW L7 2 andis kostjale kätte hageja töötaja H.L, mitte hageja juhatuse liige.
11.Kostja ei ole töövõtulepinguid hagejaga üles öelnud. Kostja on remonditud sõidukid minema viinud erinevatel aegadel pärast tööde valmimist järgmiselt: Alpina B8 oktoobris 2009.a, BMW L7 2 maikuus 2010.a ja 2009.a juulikuus hageja juurde tööde teostamiseks toodud BMW L7 1 oli hageja valduses kuni 27.05.2011. Jääb arusaamatuks, millal kostja väidetava ülesütlemisavalduse tegi. Samuti ei ole eluliselt usutav, et tellija oleks teinud töövõtulepingu ülesütlemisavalduse suuliselt, iseäranis siis, kui tal on enda arvates ka nõue töövõtja vastu.
12.Asjakohane ei ole kostja väide, et hageja ei selgitanud kostjale, mille eest hageja raha nõuab. Kui kostjale oleks jäänud selgusetuks hageja esitatud teenustasu nõue, oleks saanud kostja lasta hagejal seda selgitada, mida kostja ei teinud. Hageja ei vormistatud arvet/arveid seetõttu, et kostja ei suutnud otsustada, kas kostja soovib arvet maksta eraisikuna, kellena kostja töö tellis, või saab kostja raha arve maksmiseks oma äriühingust. Nagu kostja ise kinnitab, maksis ta Alpina B8 teostatud tööde eest osaliselt. Ka selle töö eest ei esitanud hageja kostjale arvet paberkandjal, kuid see ei takistanud kostjal hagejale tasu maksta. Kostja vastus
13.Kostja vaidles hagile vastu.
14.Hageja on esitanud ebaõigeid ja tõendamata väiteid pooltevaheliste töövõtulepingute osas. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel sõlmiti 2009.a juunis suuline töövõtuleping sõiduauto BMW Alpina B8 remonttööde teostamiseks ja hageja poolt nende tööde teostamiseks. Kostja on tasunud tööde eest osaliselt. Tasumata on 341,17 eurot seetõttu, et hageja tekitas kostjale olulise kahju. Hageja rikkus ära BMW L7 1 mootori, mida hageja vaatamata kokkuleppele ei hüvitanud ning ei teostanud ka kokkulepitud töid. Seetõttu keeldus kostja arve seni tasumata osa tasumisest. Kostja ei esitanud hagejale kahju nõuet, kuna pooled leppisid kokku, et hageja lahendab tekkinud probleemid ja teeb kokkulepitud tööd hinnaga 15 000 krooni.
15.2009.a juulis viis kostja hageja juurde remonttööde teostamiseks BMW L7 1, et hageja teostaks kostja poolt nimetatud tööd: sõiduki esitulede ühendamine ja jahutusvedeliku voolikute ühendamine. Kostja viis sõiduauto hageja juurde treileri peal, kuna jahutusvedeliku voolikute puudumisel ei olnud võimalik sõiduki mootorit käivitada. Sõiduk oli teinud esiotsa avarii, kuid oli just äsja tulnud keretöödest ning oli sõidukorras, sõiduki mootoril ei olnud ühtegi defekti. Mootor oli töökorras ja puudusid mootori ülekuumenemisest tingitud kahjustused, millises veenduti mootori lühiajalisel käivitamisel. Avarii defektidest olid kõrvaldamata üksnes esitulede ühendamine ja jahutusvedeliku voolikute ühendamine. Hageja töökojas lõhkusid hageja töötajad kostja BMW L7 1 mootori. Kostja tuvastas, et sõiduki mootoril on ülekuumenemisest tekkinud kahjustused, millised said tekkida, kui hageja töötajad käivitasid jahutusvedelikuta mootori. Probleemi lahendamiseks viis kostja hagejale ühe kasutatud sõiduki mootori ja nõudis, et hageja vahetaks lõhutud mootori omal kulul ära asendusmootoriga. Samaaegselt viis kostja hageja juurde remonttööde teostamiseks BMW L7 2, millel oli auk mootori alumises osas ja vahetamist vajas mootori alumine osa. Pooled leppisid kokku, et BMW L7 2 remondiks vajaminevad osad võetakse BMW L7 1 mootorist, kuna kostja oli toimetanud hageja valdusse lisamootori. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab BMW L7 1 mootori vahetuse ja BMW L7 2 mootori alaosa remondi, kusjuures kõik vajaminevad detailid viis hagejale kostja. Nimetatud tööde hinnaks leppisid hageja juhatuse liige V Eja kostja kokku 15 000 krooni ja tööde teostamise ajaks pidi olema maksimaalselt üks kuu.
16.Tegemist oli kasutatud vanemate sõidukitega, mida ükski mõistlik isik ei viiks remonditöökotta sooviga, et teostataks kõik, mis vajalikuks peetakse. Pikka aega kasutatud sõiduki puhul võib alati leida detaile, mille võiks välja vahetada, kuid mille väljavahetamine ei ole sõiduomaduste jaoks vajalik ja sõiduki ning detailide hinda arvestades mõistlik.
17.Hageja ei teostanud kokkulepitud töid kokkulepitud ajaks. Pärast kokkuleppe sõlmimist ja kokkulepitud aja möödumist soovis kostja sõidukid ära viia, kuid hageja juhatuse liiget ei olnud võimalik tabada, kuna ta ei vastanud korduvatele telefonikõnedele ja SMSsõnumitele. Seejärel teavitas kostja hagejat, et ütleb pooltevahelise lepingu üles ning
soovib oma sõidukeid tagasi saada. Ülesütlemine toimus suuliselt, kuna kogu pooltevaheline suhtlus oli toimunud suuliselt. 2010.a maikuus viis kostja BMW L7 1 hageja valdusest ära, kuna selleks ajaks ei olnud hageja kokkulepitud töid teostanud ja kostja oli hagejaga sõlmitud lepingu üles öelnud. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi kalkulatsiooni ega ka hinna kooskõlastamist tõendavat dokumenti. Ükski mõistlik isik ei telliks selliseid suuremahulisi töid ilma eelneva kalkulatsiooni saamiseta. Alles 21.03.2011, aasta hiljem, saatis hageja kostjale e-kirja, kus nimetatud summad ja viidatud tööd olid täiesti meelevaldsed, sest kostja ei ole selliseid töid kunagi tellinud, selliseid töid ei ole teostatud ja hagejal ei ole õigust nõuda sellise summa tasumist. 26.05.2011 viis kostja hageja valdusest ära BMW L7 2, peale mida esitas hageja 27.05.2011 esmakordselt kostjale arve väidetavate tööde eest.
18.Hageja ei ole oma nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks väidetavate tööde teostamist. Arvel on toodud pikk loetelu detailidest, mille osas on kasutatud lühendeid või märgitud üksnes tootekood, mis ei näita, millega on tegu. Tootekood või lühend ei tähenda, et nimetatud detail oli sõidukil ka vajalik ja vajas väljavahetamist. Samuti ei ole kostja kunagi nimetatud töid hagejalt tellinud. Kostja on kõik tellitud tööde teostamiseks vajalikud detailid ja varuosad viinud hagejale. Hagejal ei olnud, ega saanudki olla vajadust arvel märgitud detailide kasutamiseks. Seega ei olnud kostjal alust hagejale eelnevalt makseid teha. Kui hageja väidab, et remonttööd said valmis juba 2010.a mais ja juunis, siis miks esitas ta kostjale arve alles aasta hiljem ja pärast seda kui kostja sõiduk oli hageja valdusest ära viidud. Selline käitumine näitab hageja poolt ebaõigete andmete esitamist. Vaatamata asjaolule, et kostja oli pooltevahelise lepingu eelnevalt üles öelnud, üritas hageja jõuga enda valduses hoida kostjale kuuluvat sõidukit. Ebaõiged on hageja väited, nagu oleks ta teavitanud kostjat pandiõiguse kohaldamisest ning kostja ei ole sellega kunagi nõustunud. 26.05.2011 kostja ja OÜ M poolt kostja sõiduki äraviimise asjaolud ei vasta tõele. Isegi kui hageja poolt väidetud tööd oleks tehtud, ei oleks hagejal olnud alust kostja sõiduki kinnipidamiseks ja pandiõiguse kasutamiseks, kuna hageja ei olnud esitanud kostjale arvet ja kostjal ei olnud tekkinud ka maksekohustust. Maakohtu otsus
19.19.04.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4971,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94,83 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest 23.08.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel olid sõlmitud suulised töövõtulepingud kostjale kokku kolme auto remontimiseks; BMW Alpina B 8 juunis 2009.a, BMW L7 1 juulis 2009.a ja BMW L7 2 detsembris 2009.a. Tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 34 mõttes, kuna kostja tegutses autode remonti tellides oma majandustegevusega, mis seisnes avariiliste kasutatud autode ostmises, nende remontida laskmises ja sellele järgnevas müügis. VÕS 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
21.Vaidlust ei ole selles, et sõiduki Alpina B8 remondi eest (varuosad, materjalid ja töö) tasu suurus oli 10 345 krooni. Kostja kinnitas kohtus, et oli kokkulepe Alpina B8 remondi eest tasuda ca 10 000 krooni, ning et ta tasus selle töö (Alpina B8) vastuvõtmisel 5000 krooni. Seega on VÕS § 635 lg 1 kohaselt põhjendatud hageja nõue Alpina B8 remondi eest tasumata jäänud 50 345 krooni ehk 341,61 euro väljamõistmiseks.
22.Juulis 2009.a tõi kostja hagejale remontida sõiduauto BMW L7 1 avariilises seisundis (treileriga). Hageja nõuab selle auto remondi teostamise eest kokku 37 045 krooni ehk
2367,61 eurot. Detsembris tõi kostja hagejale remontida teise avariilise sõiduki BMW L7 2, mille remondi eest nõuab hageja tasu 34 665,61 krooni ehk 2215,50 eurot. Kostja on nõus maksma nimetatud kahe sõiduki remondi eest kokku 15 000 krooni, kinnitades, et tal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille kohaselt tasu nende kahe sõiduki mootorite vahetuse eest (kusjuures kasutatakse ka tema poolt Inglismaalt hangitud mootorit), tasub ta 15 000 krooni. Kohus asus seisukohale, et rahuldada tuleb ka hageja tasunõuded kahe BMW remontimise eest. Tellimuse vastuvõtul ehk töövõtulepingu sõlmimisel nimetatud kahe sõiduki osas ei koostatud töö eelarvet, mis on ka mõistetav, sest tegemist ei olnud kostja poolt kasutatud sõidukitega, vaid avariiliselt kokku ostetud sõidukitega, mistõttu tööde tellimisel kostja (ja ka hageja) ei saanud teada täpset remondivajadust ja vahetatavate/vajaminevate osade ja töö maht saigi selguda töö käigus.
23.Hageja seadusliku esindaja V. E vande all antud seletusega on tõendatud, et mõlemad BMW-d olid eksklusiivsed sõidukid, mis toodi remondiks treileril. Sõiduk BMW L7 1 toodi remonti juulis 2009.a. Kostja mureks oli mootori ebaühtlane kehv töö, roolivõimendil olid lekked, lekkis mootoriõli ja mootoril puudusid jahutusvoolikud. Veaotsingu käigus sai tuvastatud, et probleemiks oli lisaõhk, mille põhjuseks olid karteri tuulutusklapid ja sisselaskekollektori tihendid. Teiseks probleemiks oli roolivõimendi õli leke. Vigased olid ka klapikambri kaaned, mis sai ära vahetatud. Vahetati ka süüteküünlad. Jahutussüsteemi korrastamiseks vahetati paisupaak ja paigaldati jahutusvedeliku lõdvikud. Tööde ja teenuste eest oli arvestatud 18 322 krooni, kui avastati, et jahutussüsteem on koos mootoriõliga, misjärel pooled arutasid koos mootorivahetuse võimalusi. Kostja lubas tuua mootori Inglismaalt (ja tõigi) ning pooled leppisid kokku mootori vahetuse tasu 5000 krooni. Inglismaalt pärit mootor ei olnud komplektne ja tuli ümber ehitada ning vahetada pisidetaile, sest antud mootor oli ehitatud paremapoolse rooliga autode jaoks ja ta oli ka erinevat modifikatsiooni, mis tingis mootori osalist ümberehitamist ja komplekteerimist. Vahepeal remonti toodud sõidukil oli mootori küljes auk, purunenud keps ja kolb. Vastavalt kokkuleppega kostjaga komplekteeriti esimese sõiduki ja teise sõiduki mootoritest kokku mootor, mis paigaldati sõidukile BMW L7 2. Hageja esindaja kinnitas, et kõik tööd teostati ja varuosad telliti kooskõlastatult kostjaga.
24.Vastuses hagile palus kostja jätta hagi tervikuna rahuldamata, kuid järgnevalt väitis, et võlgneb ja on nõus tasuma Alpina B8 eest 5000 krooni ja sõidukite BMW L7 1 ja BMW L7 2 eest 15 000 krooni, kusjuures viimaste osas tugineb väidetavalt hageja esindajaga saavutatud kokkuleppele, mille kohaselt maksab ta sõiduki mootorite komplekteerimise eest kokku 15 000 krooni. Tõendina sellise kokkuleppe olemasolust on kostja esitanud enda vande all antud seletuse ja tunnistaja F P ütlused. Hageja sellist kokkulepet eitab. Tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus, et kostja väide kokkuleppest, mis väidetavalt sõlmiti siis, kui ilmnes täiendav probleem sõiduki BMW L7 1 mootoriga, mille kohaselt ta maksab kahe sõiduki mootorite komplekteerimise eest töövõtjale kokku 15 000 krooni, ei ole tõendatud. Kostja tõlgenduses nõustus hageja esindaja sellise ettepanekuga, mis sisuliselt tähendaks BMW-de remondimaksumuse tasuks 15 000 krooni, seetõttu, et pärast sõiduki BMW L7 1 remonti hageja töötajate süül kuumenes mootor üle, kuivõrd mootor käivitati ja lasti käia olukorras, mil mootoris puudus jahutusvedelik. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kutselised autotöölised unustaksid mootorisse jahutusvedeliku lisamast. Ülekuumenemine ei pea tähendama veel mootori kahjustust ja esialgsel remondil mootorit ei avatud. Hageja ei ole ka sellist põhjendust ehk oma töötajate süüd mootori täiendavalt avastatud rikke, mis seisnes jahutusvedeliku sattumises õlitussüsteemi, omaks võtnud.
25.Hageja eitab kostja märgitud kokkuleppe olemasolu. Tunnistaja F P, kes oli kostjaga kaasas hageja töökojas, kui oli ilmnenud sõiduki BMW L7 1 mootori täiendav rike, ei
kinnita, et ta kuulis pealt sellise kokkuleppe sõlmimist; tunnistaja üksnes väidab, et tema teada jõudsid pooled sellisele kokkuleppele. Sellise kokkuleppe puudumisele viitab kaudselt ka poolte käitumine, kus kostja ei tasunud töö valmimisel hagejale märgitud 15 000 krooni ja hageja kasutas sõiduki BMW L7 1 suhtes pandiõigus tagamiseks sõiduki kinnipidamist.
26.Vastuväidetes hagile on kostja väitnud, et hageja ei ole teostanud kokkulepitud töid „kuni käesoleva ajani“ ning et kõik vajaminevad varuosad tõi hagejale kostja. Nimetatu on ümber lükatud hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega, aga ka kostja enda vande all antud seletusega, kus viimane on väitnud, et „võib olla on V pannud BMW-le L7 1 midagi juurde, ma ei oska sellele vastu vaielda. BMW L7 2 auto mootor käivitus, sellel oli mootorivahetus, seepärast olen nõus tasuma... Esimese BMW L7 1 osas oli hageja enda otsustada vahetusosade vahetamine...“ (tlk 144).
27.Kostja vastuses esitatud väide, mille kohaselt kostja ütles 2010.a maikuus töövõtulepingud üles, ei ole tõendatud. Kostja esindaja oma seletuses seda ei kinnita. Kostja seletustes nähtub, et 2010.a kevadel teatati talle, et teisena remonti toodud BMW L7 2 on valmis. Selle ta viis ära sama aasta mais. Alles paar kuud hiljem, sügisel, päris ta, mis on saanud esimesest sõidukist L7 1. Kui kostja oleks 2010.a mais töövõtulepingud üles öelnud, siis oleks olnud eeldatav nõuda kohe remonti jäänud sõiduk tagasi. Kohus märkis ka, et töövõtulepingu ülesütlemine ei vabasta pooli enne ülesütlemist tekkinud kohustuste täitmisest.
28.Kostja esindaja seletusega tõendatud kulutused ja töö vastavad hageja poolt kostjale 21.03.2011 esitaud spetsifikatsioonile ja 27.05.2011 esitatud arvele.
29.Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hagi tuleb tervikuna VÕS § 635 lg 1 alusel rahuldada. Hageja esitatud viivisenõude arvestusele ei ole kostja arvestuslikke vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja nõuda arves näidatud maksetähtajast 27.05.2011 kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätete kohaselt arvestatud viivis 94,83 eurot ning sealt edasi TsMS § 367 järgi seadusjärgne viivis põhinõudelt (4971,25 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
30.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
31.Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt tuvastada, milliste tõendite alusel on kohus asunud seisukohale, et hageja väited on tõendatud. Kohus on leidnud, et hageja esindaja kinnitas, et kõik tööd teostati ja varuosad telliti kooskõlastatult kostjaga. Kostja seda ei kinnitanud, samuti ei kinnitanud seda tunnistajad ning hageja seaduslik esindaja. Ühegi dokumentaalse tõendi ega ka tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist hageja poolt väidetud tööde tellimine, nende teostamine ja hindades kokkuleppimine. Tõendatud ei ole ka töövõtulepingu sõlmimine hageja poolt väidetud tingimustel. Tööde teostamist ja nende tellimist väidetava hinnaga ei tõenda hageja poolt esitatud e-kiri ega arve. Kostja ei ole neid kunagi aktsepteerinud ja on neile koheselt vastu vaielnud.
32.Kohtuotsus on ka vasturääkiv ja oletuslik. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja poolt vande all antud seletustega. Kohus leidis, et kostja esindaja seletustega tõendatud kulutused ja töö vastavad hageja poolt kostjale 21.03.2011 esitatud spetsifikatsioonile ja 27.05.2011 esitatud arvele. Kostja esindaja ei ole kohtuistungil seletusi andnud ja kostja esindaja seletused ei saaks olla ka TsMS § 229 lg 2 alusel tõendiks. Kostja isiklikult ei ole seda kinnitanud. Kohus tegi otsuses ka oletusi, mis ei põhine esitatud tõenditel. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kutselised autotöölised unustaksid mootorisse jahutusvedelikku lisamast. Selline oletus on kohatu ja vastuolus TsMS § 432 ja 446 sätestatud põhimõtetega.
33.Vaidlustatud otsuses ei ole ka kohus märkinud, milliste tööde teostamine tuvastamist on leidnud ja millised arve read on selliste töödega seotud ning põhjendatud. Hageja ei ole selgelt ja üheselt välja toonud, mis tööd väidetavalt kostja tellis ning millal ja kuidas ning mis vormis need kooskõlastati. Samuti milline hind väidetavalt kooskõlastati ja millal. Kui hageja väidab, et pooled sõlmisid teatud tingimustel töövõtulepingu, siis peab hageja selle sõlmimist ja tingimusi ka tõendama, sh peab hageja tõendama, et ta on väidetavalt tellitud tööd teostanud. Kostja tellis hagejalt üksnes konkreetsed tööd, mitte hageja poolt arvel märgitud tööd. Ainuüksi arve esitamine ei tõenda töö teostamist ja vastava töö tellimist. Lisaks on tellitud tööde teostamiseks vajalikud detailid ja varuosad viinud hagejale kostja. Hagejal ei olnud ega saanudki olla vajadust arvel märgitud detailide kasutamiseks. Hageja poolt esitatud arvest ei ole võimalik tuvastada, millised tööd on konkreetselt teostatud ja mis detailide eest on arve esitatud ning kas kõik arvel märgitud detailid oleksid selliste tööde osas vajalikud ja põhjendatud. Arvel on toodud pikk loetelu detailidest, mille osas on kasutatud lühendeid või märgitud üksnes tootekood, mis ei näita, millega on tegu. Arve loetelust ei ole võimalik üheselt välja selgitada, mis tööde teostamise ja milliste detailide paigaldamise eest hageja raha nõuab. Ka kohtuistungil ei suutnud hageja seaduslik esindaja kohtule selgitada, mis peitub arvel märgitud numbrirea taga ja kuidas peaks võimalik klient sellest aru saama. Ka tunnistaja H.M ei kinnita kõigi hageja poolt väidetud tööde tegemist, veel vähem nende tellimist kostja poolt. Kohus on jätnud kostja vastuväited arvel toodud selgusetute ridade ja olematute teenuste eest tähelepanuta ning lähtus üksnes oletustest, mis on vastuolus TsMS § 436 ja § 442 sätestatud põhimõtetega.
34.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja ja tunnistaja ütlusi kokkuleppe sõlmimise osas. Kohus üksnes eeldas, et kutseline autotööline ei suudaks autole viga teha. Kohus on ka märkinud, et kokkuleppe puudumisel viitab kaudselt poolte käitumine, kus kostja töö valmimisel ei tasunud hagejale märgitud 15 000 krooni ja hageja kasutas sõiduki BMW L7 1 suhtes pandiõigust tagamaks sõiduki kinnipidamist. Eeltoodud kohtu seisukoht on kohatu ja vastuolus kostja väidete ja seletustega. Kostja on väitnud, et hageja ei teostanud kokkulepitud töid pika aja jooksul ja seetõttu ütles kostja lepingu üles ning viis ära ka ühe sõiduki. Seega ei nõustunudki kostja 15 000 krooni hagejale tasuma ja selle mittetasumine ei saa kuidagi tõendada vastava kokkuleppe puudumist.
35.Kohus on jätnud analüüsimata kostja väited selle kohta, et hageja ei esitanud kostjale aasta möödumisel ühtegi konkreetset nõuet ega arvet. Kui hageja väidab, et remonttööd (mida kostja kunagi tellinud pole) said valmis juba 2010.a mais, siis miks esitas hageja kostjale arve alles aasta hiljem ja pärast seda kui kostja sõiduk oli hageja valdusest ära viidud. Selline käitumine näitab hageja valetamist ja ebaõigete andmete esitamist. Vaatamata asjaolule, et kostja oli pooltevahelise lepingu eelnevalt üles öelnud, üritas hageja jõuga enda valduses hoida kostjale kuuluvat sõidukit ning kostjalt raha välja pressida. Pärast seda kui kostja viis sõiduki hageja valdusest ära, esitas hageja kostjale esmakordselt arve, kuid arve on esitatud täiesti olematute tööde eest, mida kostja ei ole kunagi hagejalt tellinud. Poolte vahel olid tõsised erimeelsused ja seetõttu esitaski hageja meelevaldse summa peale arve ning soovib paljasõnaliste väidetega kostjalt raha saada olematute tööde ja teenuste eest. Viidatud kostja vastuväiteid ei ole kohus otsuses käsitlenud ega põhjendanud, miks kohus nendega ei arvestanud. Kohus on teinud vastupidiselt oletusi, et remondifirma töötajad ei saa eksida, kuid ei ole kordagi käsitlenud seda, miks ei esitatud väidetavalt tellitud ja korrektselt teostatud tööde osas aasta jooksul ühtegi tasunõuet.
Vastus apellatsioonkaebusele
36.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse ning hagi tuleb jätta nõude aluseks olevate asjaolude tõendamatuse tõttu osaliselt rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas osaliselt.
38.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab muuhulgas seda, et kohus peab esitatud asjaolude pinnalt välja selgitama vaidlusaluse õigussuhte tegeliku sisu ja paigutama selle asjakohaste õigusnormide alla (TsMS § 438 lg 1). Lisaks sellele tähendab kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue seda, et kohtuotsus tuleb rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 2 mõtte kohaselt ei saa lugeda kohtuotsust tõenditele rajanevaks üksnes selle pinnalt, et kohus esitatud tõendid otsuses loetleb, kirjeldab või selekteerib selle järgi, kumb pool millise tõendi on esitanud. Tõendite hindamine põhineb TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõikide tõendite igakülgsel, täielikul ja objektiivsel uurimisel. Tõendamiskohustuse täitmisel ja jaotamisel tuleb tähele panna, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata, kuni hageja ei ole oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Maakohus ei ole pooltevahelise võlasuhte tegelike asjaolude tuvastamise vajadusele ega hageja tõendamiskohustusele tähelepanu pööranud ning on teinud seetõttu seadusele mittevastava kohtulahendi.
39.Hageja on esitanud nõude, tuginedes väitele, et pooled sõlmisid 2009. aastal suulised kokkulepped, mille raames on hageja teostanud remonttöid kostjale kuulunud kolmele sõiduautole. Hagis esitatud konstruktsiooni kohaselt on tegemist töövõtulepingul põhineva nõudega. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Eelöeldust tulenevalt omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte suuliste kokkulepete täpse sisu tuvastamine.
40.VÕS § 11 ja 36. ptk sätted ei keela sõlmida töövõtulepinguid suulises vormis. Küll aga sätestab TsMS § 230 lg 1 üldise tõendamiskoormise jaotuse reegli, mille kohaselt peab kumbki pool kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Kuna hageja tugineb suulisele töövõtulepingule, eeldab hagi rahuldamine hageja kohustust tõendada, milliste tingimustega töövõtulepingud pooled sõlmisid. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja esitatud tõendid võimaldavad lugeda hageja väited töövõtulepingu sisu kohta tõendatuks. Maakohus on hagi rahuldamist põhjendanud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja on kokkulepitud tööd teostanud. Pooltevahelise erimeelsuse kohta tööde tegemise aluseks olnud kokkulepete täpse sisu suhtes ei ole kohus seisukohta võtnud.
41.Hageja on esitanud kokkulepete sisu tuvastamiseks tõenditena seadusliku esindaja V.E all antud seletuse (I kd, tl 139-141), tunnistajate H.L ja H.M ütlused (I kd, tl 147-148 ja 151), 21.03.2011 koostatud tabeli tööde tegemiseks väidetavalt kasutatud varuosadest (I kd, tl 15-18) ja kostjale 27.05.2011 väljastatud arve summas 5291,25 eurot (I kd, tl 1921). Erinevalt maakohtu seisukohast ei anna nimetatud tõendid kolleegiumi hinnangul alust lugeda hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendatuks suuremas ulatuses, kui kostja poolt tunnistatud mahus.
42.Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt ei teinud hageja sõiduauto Alpina B8 remondiks tehtud tööde osas kostjale eelnevat kalkulatsiooni ega hinnapakkumist. Seaduslik esindaja on loetlenud sõidukil olnud puudusi ja väitnud, et suhtles kostjaga igapäevaselt, kuid milles täpselt Alpina B8 remonttööde tegemise kokkulepe seisnes, seletusest ei selgu. Esindaja ei mäleta, millal tööd valmis said ega seda, millal auto ära viidi. Arve tehtud tööde eest esitati aastal 2011 koos teistele autodele tehtud tööde maksumuse arvestusega. 2009. aasta juulis remonti toodud sõiduki BMW L7 osas on esindaja loetlenud sõidukile enne mootori vahetuse vajaduse selgumist väidetavalt tehtud remonttöid summas 18 322 krooni ning kinnitanud kokkulepet mootori vahetuse kohta summas 5000 krooni. 2009. aasta sügisel või talvel remonti toodud teise BMW L7 osas on esindaja samuti kirjeldanud väidetavalt tehtud tööde käiku, kuid nende aluseks olnud kokkulepete sisu kohta öelnud üksnes, et suhtles kostjaga pidevalt telefoni teel või siis, kui kostja käis töökojas kohapeal. Vastuseks kostja esindaja küsimusele on hageja lepinguline esindaja viimaks vastanud, et ei mäleta, kes viimasena toodud auto töösse võttis, kes töid kooskõlastas ja millal mida rääkis (I kd, tl 139-141). Kolleegiumi hinnangul ei anna tööde kirjeldused ja seletus, et kostjaga suheldi piisavalt, selget ja usutavat alust, et lugeda tõendatuks hageja väited kokkulepete kohta teostada kõik tööd ja nende hindadega, mida hageja on hagile lisatud 2011. aasta kalkulatsioonis ja arves loetlenud. Üldsõnaliste seletuste pinnalt, mille andja enda sõnul ei mäleta autode töösse võtmise üksikasju ega suuda meenutada kostjaga peetud suhtluse sisu ega seda, kes töid kooskõlastas ja millal mida rääkis, ei ole kohtul võimalik teha järeldusi detailsete kokkulepete kohta, mille tuvastamist hagi rahuldamine eeldaks. Hageja seadusliku esindaja seletuste hindamisel tuleb arvestada, et kuigi TsMS § 229 lg 2 kohaselt on poole vande all antud seletus tõendiks, tuleb sellisele tõendile kaalu andmisel pidada silmas ütluste andja positsiooni hageja kui menetlusosalise huvide suhtes.
43.Sõidukite remondiks sõlmitud kokkuleppe sisu täpseks selgitamiseks ei ole abi ka tunnistajate antud ütlustest. Tunnistaja H.L sõnul suhtles kostjaga V.E tunnistaja ei kooskõlastanud enda sõnul kostjaga varuosade maksumust ega tehtud töid. Tunnistajal kostjaga mistahes kokkulepped puudusid, ainus vestlus, mille tunnistaja kostjaga pidas, puudutas ühe BMW L7 esitulede ümbertõstmise küsimust. Sõiduki Alpina B8 remonti toomise ajal tunnistaja hageja juures ei töötanud (I kd, tl 147-148). Tunnistaja H.M on enda sõnul osalenud kõigi kolme kostjale kuulunud sõiduki remontimisel. Tunnistaja on ütlustes loetlenud tehtud töid, kuid kinnitanud sealsamas, et ülesanded andis talle V E ja ta ei tea midagi pooltevahelise kokkuleppe sisust ega mäleta, milliseid töid millise auto juures tehti. Kostjaga ei ole tunnistaja kordagi suhelnud (I kd, tl 151). Kuna tunnistajad ei ole enda sõnul pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise juures viibinud, ei saa neil olla faktilist teadmist väidetavate kokkulepete kohta. Tunnistajad on avaldanud arvamust poolte kokkuleppe sisu kohta, kuid TsMS § 251 lg 1 kohaselt ei ole tunnistaja ülekuulamise eesmärk mitte tunnistaja arvamuse väljaselgitamine, vaid ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine. Fakte lepingu sisu kohta tunnistajad avaldanud ei ole.
44.Kohtule tõendina esitatud 2011. aasta kalkulatsioonile ja arvele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et need on koostatud ja väljastatud kostjale ligi poolteist aastat hiljem, kui väidetavad kokkulepped tööde teostamiseks sõlmiti ja ligi aasta pärast seda, kui viimased
tööd teostati. Kostja on mõlemale esitatud dokumendile vastu vaielnud ja nende alusel maksekohustuse tekkimist eitanud. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja püüdlused siduda ajaliselt oluliselt hilisemalt koostatud dokumente ja sündmusi vaidlusaluste lepingute sõlmimise aegse olustikuga ja kujundada sellest tulenevalt järeldusi, nagu oleks kostja nõustunud kõigi kalkulatsioonis ja arves märgitud tööde ja hindadega, on meelevaldsed. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kalkulatsiooni koostamine ja arve esitamine üksi ei ole võlasuhte tekkimise aluseks, samuti ei tekita võlasuhet alusetu arve adressaadi poolt tähelepanuta jätmine (VÕS § 2 lg 1 ja § 3). Seetõttu ei saa esitatud kalkulatsiooni ega arvega väidetavate kokkulepete sisu tõendada. Tuginedes suulisele töövõtulepingule, oleks kalkulatsioonist ja arvest kaudse tõendina abi juhul, kui hageja oleks eelnevalt tõendanud, et kalkulatsioonis ja arves märgitud kogu töö oli tehtud, iga varuosa vajas vahetust, kõik märgitud varuosad on sõidukitele paigaldatud ning pooled on märgitud hinnas kokkuleppele jõudnud.
45.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Pidades silmas eespool käsitletud tõendeid, leiab kolleegium, et hageja väited kokkulepete sõlmimise kohta hagis märgitud mahus ja hindadega töövõtu teostamiseks ei ole tõendamist leidnud. Kuna ükski menetluses esitatud tõend suuliste töövõtulepingute kohta ei anna piisavalt selget vastust nende täpse sisu kohta, ei olnud maakohtul esitatud tõendite varal alust langetada hagi rahuldavat otsust. Hageja otsus jätta väidetava võlasuhte aluseks olnud asjaolud hoolimatusest või liigsest usaldusest kostja vastu fikseerimata, on olnud hageja valik. Mõistlikku selgitust, miks väidetavate kokkulepete sisu hageja poolt ei dokumenteeritud, ei osanud hageja esindaja ka ringkonnakohtu istungil anda. Seetõttu saab kohus hagi rahuldada üksnes tööde ja hindade osas, mille suhtes on kostja poolte kokkulepete olemasolu tunnistanud.
46.Kostja ei vaidle vande all antud seletustes vastu, et pooled sõlmisid kokkuleppe sõiduki BMW Alpina B8 remontimiseks hinnaga 10 000 krooni, ning et kokkulepitud summast on seni tasumata 5000 krooni. Kahe BMW L7 osas on kostja tunnistanud, et esialgne kokkulepe oli esimesena remonti toodud sõiduki mootorivahetuseks hinnaga 5000 krooni, mis asendati hiljem kokkuleppega mõlema BMW L7 sõidukorda viimiseks hinnaga 15 000 krooni (I kd, tl 144). Kostja on kokkulepete sellise sisu esitamisel olnud järjepidev ning tuginenud sellele alates hagile vastuse esitamisest. Pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise juures, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale BMW L7 remondi eest 15 000 krooni, on enda sõnul viibinud ka tunnistaja F P (I kd, tl 154). VÕS § 639 lg 1 ei seo eelarvekokkulepet tööde olemusega ega välista võimalust leppida kokku lõpptasus ka juhul, kui töö maht ei ole töö tegijale kokkuleppe sõlmimisel detailideni hoomatav. Töövõtu puhul on hind võrdselt oluline mõlemale poolele. Töö tulemus on oluline eelkõige tellijale, töömaht aga aktuaalne eeskätt töövõtja jaoks, kes peab mahtudes eksimise korral kandma ka vastavat riski. Asjaolu, et tööde maht võis olla hageja jaoks ettearvamatu, ei välista hageja nõustumist võtta endale kohustus saavutada kokkulepitud tulemus ette kindlaksmääratud hinnaga. Töövõtuleping on oma sisult tulemuse saavutamisele suunatud (VÕS § 635 lg 1) ning seetõttu on asjakohane kostja seisukoht, et raske on leida usutavat põhjendust, miks peaks töö tellija võtma endale riski nõustuda tööde maksumuse mistahes hinnaga olukorras, kus ka vastavas valdkonnas eriteadmisi omav töövõtja peab keeruliseks tööde mahtu ja maksumust hinnata.
47.Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lgle 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse
täitmist. Eeltoodu põhjal peab kolleegium põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 1 278,23 eurot (5000 + 15 000 krooni).
48.Kostja vastuväide, et Alpina B8 osas kokkulepitud tasu osaliseks tasumata jätmiseks annab põhjust asjaolu, et hageja töötajad rikkusid ilma jahutusvedelikuta käivitamisega esimesena remonti toodud BMW L7 mootori, on alusetu. Kohus ei saa sellise vastuväitega arvestada, kuna see on paljasõnaline. Puuduvad tõendid selle kohta, milline oli sõiduki seisund enne remonti viimist ning selle kohta, et sõidukit ilma jahutusvedelikuta kostja töötajate poolt käivitati. Hageja ei ole mootori lõhkumist tunnistanud ning üksnes kostja seletusest selliste asjaolude tõendatuks lugemiseks kolleegiumi hinnangul kõnealusel juhul ei piisa. Samuti ei anna kostja vastuväitele tuge tunnistaja F P ütlused, kuna tunnistaja teadmised sõiduki mootori hageja poolt rikkumise kohta pärinevad kostjalt. Tunnistaja küll nägi hageja töökojas, et sõiduk tossas, kuid sõiduki korrasoleku kohta enne hageja juurde viimist ei ole tunnistaja ütlusi andnud (I kd, tl 154).
49.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Arvestades hageja poolt kostjale esitatud arvel märgitud maksetähtpäeva 27.05.2011 (I kd, tl 19), on kostja võlgnevuse tasumisega viivitanud alates 28.05.2011 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise päevani kokku 649 päeva ja võlgneb kohtuotsuse tegemise seisuga VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära aluseks võttes viivistena kokku 181,23 eurot.
Hageja on palunud TsMS § 367 alusel mõista viivise välja kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kuna kostja ei ole seni kohustust täitnud, tuleb hageja nõue ka selles osas rahuldada ja mõista välja viivis alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse likvideerimiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa.
50.Ringkonnakohus selgitas pooltele kohtuistungile eelnevalt, et pidades silmas asjaolu, et pooltevaheline vaidlus on tõusetunud suuliste lepingute pinnalt, on selle täpse sisu tuvastamine kohtumenetluses raskendatud. Kolleegium märkis, et asjas kogutud tõendid ei ole ringkonnakohtu esialgse hinnangu järgi pooltevahelise võlasuhte sisusse lõplikku selgust toonud ning kokkuvõtlikult sõnastades on kolleegium hageja positsiooni osas kahtleval seisukohal väite suhtes, mis puudutab kostja poolt tellitud remonttööde mahtu. Kostja positsiooni osas pidas kolleegium aga küsitavaks väidet, mis puudutab hageja töötajate poolt ühe sõiduki mootori kahjustamist ning sellest tulenevat õigust jätta tellitud remonttööde eest hagejale maksmata. Seda arvestades pidas kolleegium õigeks anda pooltele kui vaidluse all olevate kokkulepete sõlmijatele, kes peaks nende tegelikust sisust vahetult teadlikud olema, võimaluse kompromissi sõlmimise kaudu vaidlus õiglaselt ja õigesti lahendada. Ringkonnakohtu ettepaneku kohaselt oleks tulnud seada kompromissi lähtepunktiks tingimus, et kostja tasub hagejale vähemalt poole Harju Maakohtu poolt 19.04.2012 otsusega väljamõistetud summast. Kompromissi järgi
maksmisele kuuluv summa oleks tulnud tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul, alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud pidanuks TsMS § 168 lg 3 kohaselt jääma eelduslikult poolte endi kanda (II kd, tl 26). Kostja nõustus ringkonnakohtu ettepanekuga, hageja aga mitte. Ringkonnakohtu istungil oli kostja nõus maksma hagejale kompromissi korras 2000 eurot ühe kuu jooksul ja menetluskulude jätmisega poolte endi kanda, kuid hageja ei olnud ka sellega nõus (II kd, tl 36 pöördel). Kuna hagi kuulub rahuldamisele väiksemas ulatuses kui hagejale kompromissina pakutud, peab kolleegium põhjendatuks kasutada TsMS § 163 lg-s 2 sätestatud õigust ja jätta nii hageja kui kostja menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kohus on sellele võimalusele juhtinud kostja tähelepanu nii pooltele kirjalikult saadetud kompromissiettepanekus kui kohtuistungil.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.