4 971,25 eurot Hageja CM OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Leppik ja vandeadvokaadi vanemabi Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja JV(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Margus Rebane 15.03.2012 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja VE Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Leppik ja vandeadvokaadi vanemabi Helvia Räägel Kostja JV Kostja lepinguline esindaja Margus Rebane
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JV’lt (isikukood XXX) CM OÜ (registrikood XXX) kasuks põhivõlg 4971,25 eurot (neli tuhat üheksasada seitsekümmend üks eurot ja 25 euro senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis-võlgnevus 94,83 eurot (üheksakümmend neli eurot ja 83 euro senti).
3.Välja mõista JV’lt CM OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis põhivõlgnevuselt 4971,25 eurot alates hagi esitamisest 23.08.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtukulude jaotus Poolte menetlusulud jätta JV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja esitatud asjaolud
1.23.08.2011 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4 971,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94,83 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt 2009 juunikuus tellis kostja hagejalt suulise töövõtulepingu alusel sõiduauto Alpina B8 remonttööde teostamise, millised hageja teostas ning tööde maksumus oli kokku 10 345 krooni ehk 661,17 eurot, millest kostja on maksnud 320 eurot. Pärast tööde valmimist viis kostja sõiduki ära 2009 oktoobris, jättes tööde eest maksmata 341,17 eurot.
3.2009 juulikuus tõi kostja hagejale remonttööde teostamiseks sõiduauto BMW L7, VIN koodiga XXX(edaspidi: BMW L7 1), millise remonttööd valmisid 2010juunis vastavalt kostja tellimusele ning tööde maksumus oli kokku 37 045 krooni ehk 2 367,61 eurot, milline summa on kostja poolt tasumata.
4.2009 detsembris tõi kostja hagejale remonttööde teostamiseks sõiduauto BMW L7, VIN koodiga XXX (edaspidi: BMW L7 2), millise remonttööd valmisid 2010 mais vastavalt kostja tellimusele ning tööde maksumus oli kokku 34 665 krooni ehk 2 215,50 eurot, milline summa on kostja poolt tasumata.
5.21.03.2011 edastas hageja kostja palvel kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat tema võlgnevusest hagejale summas 4 924,27 eurot, samuti edastas hageja kostjale tabeli teostatud tööde ja kasutatud varuosade maksumuse kohta. 27.05.2011 esitas hageja kostjale arve nr 3489 summas 5 291,25 eurot tasumise tähtajaga 27.05.2011, millest on tasutud 320 eurot. Kostjal on tasumata 4 971,25 eurot.
6.Töövõtulepingute alusel tekkinud tasunõude tagamiseks kasutas hageja pandiõigust ning teavitas sellest kostjat, et jätab kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni panti sõiduauto BMW L7 1, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. 26.05.2011 pärast kella 18.00 sõitis hageja valduses olevale territooriumile Tallinnas, XX, M OÜ puksiirauto Volkswageb L80, reg.märgiga XXX ja asus teisaldama pandiesemeks olevat sõiduautot BMW L7 1. Pandieseme äravedamise juures viibis ka kostja. Hageja töötajad ja juhatuse liige püüdsid takistada sõiduki ära pukseerimist, kutsudes kohale politsei (sündmuste juures viibis eri kellaaegadel kolm politseipatrulli), kes ei tuvastanud tegelikku olukorda, leides, et tegemist on tsiviilvaidlusega ja hageja ei tohi takistada sõiduki äravedamist. Seega olid hageja töötajad sunnitud laskma sõiduki BMW L7 1 ära vedada ja hageja jäi ilma pandiesemeks olnud sõidukist BMW L7 1.
7.Kostja ei ole käesoleva ajani tööde eest hagejale tasunud, kuigi tasud on sissenõutavaks muutunud juba oktoober 2009, juuni 2010 ja mai 2010. Hageja on arvestanud kostjale viiviseid alates 28.05.2010 – 23.08.2011 kokku 94,83 eurot.
8.Kostja ei ole kunagi hagejale esitanud kahju hüvitamise nõuet ning selleks ei ole olnud ka põhjust. Asjaolu, et kostja oli hageja teostatavate tööde kvaliteediga rahul, tõendab kostja enda käitumine pärast Alpina B8 töö teostamist, tuues hagejale remonttööde teostamiseks 2009 juulis BMW L7 1 ja detsembris BMW L7 2. Väär on kostja väide, et hageja töötajad rikkusid ära BMW L7 1 mootori, et käivitades mootori, see jahutusvedeliku puudumisel kuumenes üle. Paljasõnaline ja tõele mittevastav on kostja väide, et ta tõi hageja juurde sõidukorras sõiduki, mille mootoril ei olnud ühtegi defekti. Kostja tõi hagejale BMW L7 1, mis ka kostja enda kinnitusel oli teinud esiotsa avarii. Sõidukile olid tehtud keretööd, kuid sellest, missuguses seisukorras oli mootor, ei teadnud enne hageja poolt tööde alustamist ei hageja ega kostja. Esiotsa avarii läbiteinud auto puhul, mida ei ole pärast avariid korralikult üle vaadatud, ei ole võimalik väita, et mootoril ei ole ühtegi defekti. Hageja tuvastas, et radiaatorile olid jahutusvedeliku voolikud valesti paigaldatud, mistõttu jahutussüsteem puudus. Hageja töötajad tegid jahutussüsteemi korda ning see funktsioneeris. Pärast eeltoodud töö teostamist selgus, et mootori plokikaane tihend on katki ja jahutusvedelik lekib õlitussüsteemi. Hageja informeeris sellest koheselt kostjat ning koos olukorda analüüsides leiti, et kõige odavam viis, saavutamaks kostja eemärke, on mootori asendamine. Hageja märgib, et sõiduki lühiajalisel
käivitamisel ei ole võimalik veenduda mootori töökorras olemises. Vahepealsel ajal tõi kostja hagejale tööde teostamiseks ka BMW L7 2 ning soovis selle sõiduki enne korda saada kui BMW L7 1. Hageja kasutas kokkuleppel kostjaga ära kõik võimalused, et olemasolevate detailide abil võimalikult soodsalt ja efektiivselt mõlemad sõidukid sõidukorda saada. Kokkuvõttes said sõidukid korda selliselt, et BMW L7 1-le ehitati mootor sama sõiduki mootori alumisest osast ja BMW L7 2 plokikaane tihendist ning BMW L7 2 pandi peale mootor, mis oli ümber ehitatud kostja toodud asendusmootorist, mis oli koos tagaamortisaatoriga ainuke detail/varuosa, mis kostja hagejale tõi. Ümberehitamine oli vajalik, kuna kostja toodud mootor ei vastanud antud auto tehnilisele ehitusele, sest mootor oli pärit Inglismaal kasutuses olnud sõidukilt (Inglismaal on parempoolne liiklus, rool on paremal pool). Kõik tööd, mis sõidukitele teostati, kooskõlastati eelnevalt kostjaga telefoni teel või korduvatel kohtumistel. Hageja püüdis leida kostja jaoks ökonoomseima ja kvaliteetseima variandi, kombineerides olemasolevaid varuosasid ja materjale, eemärgiga saada kostja toodud kasutatud ja avariilised sõidukid sõidukorda. Enne kallimate varuosade tellimist helistas hageja esindaja kostjale ning teavitas vaja--minevatest detailidest, nende maksumusest ning detailide paigaldamiseks vajalikest töödest ja nende maksumusest. Kostja oli kõigi töödega nõus, kinnitades, et kui on vaja, tuleb teha. Hageja tehtud tööde tulemusena said korda mõlemad kostja toodud BMW L7-d.
9.Kostja sai Alpina B8 kätte koheselt pärast kokkulepitud tööde teostamise tähtaega. Kuivõrd kostja ei olnud tasunud hagejale suuremat osa kokkulepitud tasust, siis leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja võib ära viia BMW L7 2, et see ära müüa ning saadud rahast tasuda ka hagejale töövõtulepingu alusel võlgnetav tasu. Samas teavitas hageja kostjat, et BMW L7 1 suhtes kasutab hageja pandiõigust. Hageja märgib, et pandiõiguse eesmärgiks on tagada töövõtjale töövõtulepingust tulenev tasu juhuks, kui tellija rikub lepingut ja jätab tasu maksmata. Pandiõigus tekib seaduse alusel ning ei eelda tellija nõusolekut Asjakohane ei ole kostja väide, et autode minemaviimine ei olnud võimalik seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik hageja juhatuse liiget tabada. Töökoda, kus tööd teostati ning kus sõidukid seisid, asus kostjale teadaolevas kohas ning oli lahti kõigil tööpäevadel. Ka BMW L7 2 ei andnud kostjale kätte mitte hageja juhatuse liige, vaid hageja töötaja HL.
10.Kostja ei ole töövõtulepinguid hagejaga üles öelnud. Kostja on remonditud sõidukid minema viinud erinevatel aegadel pärast tööde valmimist järgmiselt: Alpina B8 oktoobris 2009, BMW L7 2 maikuus 2010 ja 2009 juulikuus hageja juurde tööde teostamiseks toodud BMW L7 1 oli hageja valduses kuni 27.05.2011. Hagejale jääb arusaamatuks, millal kostja väidetava ülesütlemisavalduse tegi. Ei ole eluliselt usutav, et tellija oleks teinud töövõtulepingu ülesütlemisavalduse suuliselt, iseäranis siis, kui tal on enda arvates ka nõue töövõtja vastu.
11.Asjakohane ei ole kostja väide, et hageja ei selgitanud kostjale, mille eest hageja raha nõuab. Kui kostjale oleks jäänud selgusetuks hageja esitatud teenustasu nõue, saanuks kostja lasta hagejal seda hagejal selgitada, mida kostja ei teinud. Hageja ei vormistatud arvet/arveid seetõttu, et kostja ei suutnud otsustada, kas kostja soovib arvet maksta eraisikuna, kellena kostja töö tellis või saab kostja raha arve maksmiseks oma äriühingust. Nagu kostja ise kinnitab, maksis ta Alpina B8 teostatud tööde eest osaliselt. Ka selle töö eest ei esitanud hageja kostjale arvet paberkandjal, kuid see ei takistanud kostjal hagejale tasu maksmast. Kostja vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu põhjendusel, et hageja on esitanud ebaõigeid ja tõendamata väiteid pooltevaheliste töövõtulepingute osas.
13.Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel sõlmiti 2009 juunis suuline töövõtuleping sõiduauto BMW Alpina B8 remonttööde teostamiseks ja hageja poolt nende tööd teostamist. Kostja on tasunud tööde eest osaliselt, tasumata on 341,17 eurot seetõttu, et hageja tekitas kostjale olulise kahju, rikkudes ära BMW L7 1 mootori, mida hageja vaatamata kokkuleppele ei hüvitanud ega teostanud ka kokkulepitud töid, millest tulenevalt kostja keeldus arve seni tasumata osa tasumisest. Kostja ei esitanud hagejale kahju nõuet, kuna pooled leppisid kokku, et hageja lahendab tekkinud
probleemid ja teeb kokkulepitud tööd hinnaga 15 000 krooni, mille juures pooled arvestasid, et hageja töötaja on kostjale kahju tekitanud.
14.2009 juulis viis kostja hageja juurde remonttööde teostamiseks BMW L7 1, et hageja teostaks kostja poolt nimetatud tööd: sõiduki esitulede ühendamine ja jahutusvedeliku voolikute ühendamine. Kostja viis sõiduauto hageja juurde treileri peal, kuna jahutusvedeliku voolikute puudumisel ei olnud võimalik sõiduki mootorit käivitada. Sõiduk oli teinud esiotsa avarii, kuid oli just äsja tulnud keretöödest ning oli sõidukorras, sõiduki mootoril ei olnud ühtegi defekti. Mootor oli töökorras ja puudusid mootori ülekuumenemisest tingitud kahjustused, millises veenduti mootori lühiajalisel käivitamisel. Avarii defektidest olid kõrvaldamata üksnes esitulede ühendamine ja jahutusvedeliku voolikute ühendamine. Hageja töökojas lõhkusid hageja töötajad kostja BMW L7 1 mootori. Kostja tuvastas, et sõiduki mootoril on ülekuumenemisest tekkinud kahjustused, millised said tekkida, kui hageja töötajad käivitasid jahutusvedelikuta mootori. Probleemi lahendamiseks viis kostja hagejale ühe kasutatud sõiduki mootori ja nõudis, et hageja vahetaks lõhutud mootori omal kulul ära asendusmootoriga. Samaaegselt viis kostja hageja juurde remonttööde teostamiseks BMW L7 2, millel oli auk mootori alumises osas ja vahetamist vajas mootori alumine osa. Pooled leppisid kokku, et BMW L7 2 remondiks vajaminevad osad võetakse BMW L7 1 mootorist, kuna kostja oli toimetanud hageja valdusse lisamootori. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab BMW L7 1 mootori vahetuse ja BMW L7 2 mootori alaosa remondi, kusjuures kõik vajaminevad detailid viis hagejale kostja. Nimetatud tööde hinnaks leppisid hageja juhatuse liige VE ja kostja kokku 15 000 krooni ja tööde teostamise ajaks pidi olema maksimaalselt üks kuu. Kostja märgib, et tegemist oli kasutatud vanemate sõidukitega, mida ükski mõistlik isik ei viiks remonditöökotta sooviga, et teostataks kõik, mis vajalikuks peetakse. Pikka aega kasutatud sõiduki puhul võib alati leida detaile, mille võiks välja vahetada, kuid mille väljavahetamine ei ole sõiduomaduste jaoks vajalik ja sõiduki ning detailide hinda arvestades mõistlik.
15.Hageja ei teostanud ega ole kokkulepitud töid teostanud käesolevaks ajaks. Pärast kokkuleppe sõlmimist ja kokkulepitud aja möödumist soovis kostja sõidukid ära viia, kuid hageja juhatuse liiget ei olnud võimalik tabada, kuna ta ei vastanud korduvatele telefonikõnedele ja SMSsõnumitele, misjärel kostja teavitas hagejat, et ütleb pooltevahelise lepingu üles ning soovib oma sõidukeid tagasi saada. Ülesütlemine toimus suuliselt, kuna kogu pooltevaheline suhtlus on toimunud suuliselt. 2010 maikuus viis kostja BMW L7 1 hageja valdusest ära, kuna selleks ajaks ei olnud hageja kokkulepitud töid teostanud ja kostja oli hagejaga sõlmitud lepingu üles öelnud. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi kalkulatsiooni ega ka hinna kooskõlastamist tõendavat dokumenti, seega ühtegi dokumentaalselt tõendatud nõuet kostja vastu Ükski mõistlik isik ei telliks selliseid suuremahulisi töid ilma eelneva kalkulatsiooni saamiseta. Alles 21.03.2011, aasta hiljem, saatis hageja kostjale e-kirja, kus nimetatud summad ja viidatud tööd olid täiesti meelevaldsed, sest kostja ei ole selliseid töid kunagi tellinud, selliseid töid ei ole teostatud ja hagejal ei ole õigust nõuda sellise summa tasumist. 26.05.2011 viis kostja hageja valdusest ära BMW L7 2, peale mida esitas hageja 27.05.2011 esmakordselt kostjale arve väidetavate tööde eest. Hageja ei ole oma nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks väidetavate tööde teostamist. Arvel on toodud pikk loetelu detailidest, mille osas on kasutatud lühendeid või märgitud üksnes tootekood, mis ei näita, millega tegu on. Tootekood või lühend ei tähenda, et nimetatud detail sõidukil ka vajalik oli ja väljavahetamist vajas. Samuti ei ole kostja kunagi nimetatud töid hagejalt tellinud. Kostja on kõik tellitud tööde teostamiseks vajalikud detailid ja varuosad viinud hagejale, seega hagejal ei olnud, ega saanudki olla vajadust arvel märgitud detailide kasutamiseks. Seega ei olnud kostjal mingisugust alust hagejale eelnevalt mistahes makseid teha. Kui hageja väidab, et remonttööd said valmis juba 2010 mais ja juunis, siis miks esitas ta kostjale arve alles aasta hiljem ja pärast seda kui kostja sõiduk oli hageja valdusest ära viidud. Selline käitumine näitab hageja poolt ebaõigete andmete esitamist. Vaatamata asjaolule, et kostja oli pooltevahelise lepingu eelnevalt üles öelnud, üritas hageja jõuga enda valduses hoida kostjale kuuluvat sõidukit. Ebaõiged on hageja väited, nagu oleks ta teavitanud kostjat pandiõiguse kohaldamisest ning kostja ei ole sellega kunagi nõustunud ja tõele ei vasta 26.05.2011 kostja ja OÜ
Moneklar poolt kostja sõiduki äraviimise asjaolud. Isegi kui hageja poolt väidetud tööd oleks tehtud, ei oleks hagejal olnud mittemingisugust alust kostja sõiduki kinnipidamiseks ja pandiõiguse kasutamiseks, kuna hageja ei olnud esitanud kostjale arvet ja kostjal ei olnud tekkinud ka maksekohustust. Maakohtu otsuse põhjendused.
15.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lahendab kohus antud asja poolte taotlusel kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele .
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus
18.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud suulised töövõtulepingud kostjale kokku kolme auto remontimiseks; BMW Alpina B8 juunis 2009, BMW L7 1 juulis 2009 ja BMW L7 2 detsembris 2009.
19.Tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 34 mõttes, kuna kostja tegutses autode remonti tellides oma majandustegevusega, mis seisnes avariiliste kasutatud autode ostmises, nende remontida laskmise ja sellele järgnevas müügis.
20.Võlaõigusseadus (VÕS) 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasuVaidlust ei ole selles, et sõiduki Alpina B8 remondi eest (varuosad, materjalid ja töö) tasu suurus oli 10 345 krooni. Kostja kinnitas kohtus, et oli kokkulepe Alpina B8 remondi eest tasuda ca 10 000 krooni, ning et ta tasus sellest töö (Alpina B8) vastuvõtmisel 5000 krooni. Seega on VÕS § 635 lg. 1 kohaselt põhjendatud hageja nõue Alpina B8 remondi eest tasumata jäänud 50345 krooni ehk 341,61 euro väljamõistmiseks..
21.Juulis 2009 tõi kostja hagejale remontida sõiduauto BMW L7 1 avariilises seisundis (treileriga). Hageja nõuab selle auto remondi teostamise eest kokku 37 045 krooni ehk 2367,61 eurot.
22.Detsembris tõi kostja hagejale remontide teise avariilise sõiduki BMW L7 2, mille remondi eest nõuab hageja tasu 34 665,61 krooni ehk 2215,50 eurot.
23.Kostja on nõus maksma nimetatud kahe sõiduki remondi eest kokku 15 000 krooni, kinnitades, et tal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, mille kohaselt tasu nende kahe sõiduki mootorite vahetuse eest (kusjuures kasutatakse ka tema poolt Inglismaalt hangitud mootorit), tasub ta 15 000 krooni.
24.Kohus leidis, et rahuldada tuleb ka hageja tasunõuded kahe BMW remontimise eest.
25.Kohus märgib, et tellimuse vastuvõtul ehk töövõtulepingu sõlmimisel nimetatud kahe sõiduki osas ei koostatud töö eelarvet, mis on ka mõistetav, sest tegemist ei olnud kostja poolt kasutatud sõidukitega, vaid avariiliselt kokku ostetud sõidukitega, mistõttu tööde tellimisel kostja (ja ka hageja) ei saanud teada täpset remondivajadust ja vahetatavate/vajaminevate osade ja töö maht saigi selguda töö käigus.
26.Hageja seadusliku esindaja VE vande all antud seletusega on tõendatud, et mõlemad BMW-d olid eksklusiivsed sõidukid, mis toodi remondiks treileril. Sõiduk BMW L7 1 toodi remonti juulis 2009. Kostja mureks oli mootori ebaühtlane kehv töö, roolivõimendil olid lekked, lekkis mootoriõli ja mootoril puudusid jahutusvoolikud. Veaotsingu käigus sai tuvastatud, et probleemiks oli lisaõhk, mille põhjuseks olid karteri tuulutusklapid ja sisselaskekollektori tihendid. Teiseks probleemiks oli roolivõimendi õli leke. Vigased olid ka klapikambri kaaned, mis sai ära vahetatud. Vahetati ka süüteküünlad. Jahutussüsteemi korrastamiseks vahetati paisupaak ja paigaldati jahutusvedeliku lõdvikud. Tööde ja teenuste eest oli arvestatud 18 322 krooni, kui avastati, et „jahutussüsteem on koos mootoriõliga“, misjärel pooled arutasid koos mootorivahetuse võimalusi: kostja lubas tuua mootori Inglismaal (ja tõigi) ning pooled leppisid kokku mootori vahetuse tasu 5000 krooni. Inglismaalt pärit mootor ei olnud komplektne ja tuli ümber ehitada ning vahetada pisidetaile, sest antud mootor oli ehitatud paremapoolse rooliga autode jaoks ja ta oli ka erinevat modifikatsiooni, mis tingis mootori osalist ümberehitamist ja komplekteerimist.
27.Vahepeal remonti toodud sõidukil oli mootoril küljes auk ja purunenud keps ja kolb. Vastavalt kokkuleppega kostjaga komplekteeriti esimese sõiduki ja teise sõiduki mootoritest kokku mootor, mis paigaldati sõidukile BMW L7 2.
28.Hageja esindaja kinnitas, et kõik tööd teostati ja varuosad telliti kooskõlastatult kostjaga.
29.Vastuses hagile palus kostja jätta hagi tervikuna rahuldamata, kuid järgnevalt väitis, et võlgneb ja on nõus tasuma Alpina B8 eest 5000 krooni ja sõidukite BMW L7 1 ja BMW L7 2 eest 15 000 krooni, kusjuures viimaste osas tugineb väidetavalt hageja esindajaga saavutatud kokkuleppele, mille kohaselt maksab ta sõiduki mootorite komplekteerimise eest kokku 15 000 krooni. Tõendina sellise kokkuleppe olemasolust on kostja esitanud enda vande alla antud seletuse ja tunnistaja FPi ütlused. Hageja sellist kokkulepet eitab.
30.Tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja väide kokkuleppest, mis väidetavalt sõlmiti siis, kui ilmnes täiendav probleem sõiduki BMW L7 1 mootoriga, mille kohaselt ta maksab kahe sõiduki mootorite komplekteerimise eest töövõtjale kokku 15 000 krooni, ei ole tõendatud.
31.Kostja tõlgenduses nõustus hageja esindaja sellise ettepanekuga, mis sisuliselt tähendaks kogu BMW-de remondimaksumuse tasuks 15 000 krooni, seetõttu, et pärast sõiduki BMW L7 1 remonti hageja töötajate süül kuumenes mootor üle, kuivõrd mootor käivitati ja lasti käia olukorras, mil mootoris puudus jahutusvedelik. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kutselised autotöölised unustaksid mootorisse jahutusvedeliku lisamast. Ülekuumenemine ei pea tähendama veel mootori kahjustust ja esialgsel remondil mootorit ei avatud. Hageja ei ole ka sellist põhjendust ehk oma töötajate süüd mootori täiendavalt avastatud rikkes, mis seisnes ja jahutusvedeliku sattumises õlitussüsteemi, omaks võtnud.
32.Kostja eitab kostja märgitud kokkuleppe olemasolu. Tunnistaja FP, kes oli kostjaga kaasas hageja töökojas, kui oli ilmnenud sõiduki BMW L7 1 mootori täiendav rike, ei kinnita, et ta kuulis pealt sellise kokkuleppe sõlmimist; tunnistaja üksnes väidab, et tema teada jõudsid pooled sellisele kokkuleppele. Sellise kokkuleppe puudumisele viitab kaudselt ka poolte käitumine, kus kostja töö valmimisel ei tasunud hagejale märgitud 15 000 krooni ja hageja kasutas sõiduki BMW L7 1 suhtes pandiõigus tagamiseks sõiduki kinnipidamist.
33.Vastuväidetes hagile on kostja väitnud, et hageja ei ole teostanud kokkulepitud tõid „kuni käesoleva ajani“ ning et kõik vajaminevad varuosad tõi hagejale kostja. Nimetatu on ümber lükatud hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega, aga ka kostja enda vande all antud seletusega, kus viimane on väitnud, et „võib olla on Valdek pannud BMW-le L7 1 midagi juurde, ma ei oska sellele vastu vaielda. BMW L7 2 auto mootor käivitus, sellel oli mootorivahetus,
seepärast olen nõus tasuma... Esimese BMW L7 1 osas oli hageja enda otsustada vahetusosade vahetamine...“ (tlk 144).
34.Kostja vastuses esitatud väide, mille kohaselt kostja ütles 2010 aasta maikuus töövõtulepingud üles, ei ole tõendatud. Kostja esindaja oma seletuses seda ei kinnita. Kostja seletustes nähtub, et 2010 aasta kevadel teatati talle et teisena remonti toodud BMW L7 2 on valmis. Selle ta viis ära sama aasta maikuus. Alles paar kuud hiljem, sügisel, päris ta, mis on saanud esimesest sõidukist L7 1. Kui kostaja oleks 2010.a. mais töövõtulepingud üles öelnud, siis oleks olnud eeldatav kohe remonti jäänud sõiduki tagasi nõuda. Kohus märgib ka, et töövõtulepingu ülesütlemine ei vabasta pooli enne ülesütlemist tekkinud kohustuste täitmisest.
35.Kostja esindaja seletusega tõendatud kulutused ja töö vastavad hageja poolt kostjale 21.03.2011 esitaud spetsifikatsioonile ja 27.05.2011 esitatud arvele.
36.Eeltoodust lähtudes kokkuvõttes kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna VÕS § 635 lg. 1 alusel rahuldada. Hageja esitatud viivisenõude arvestusele ei ole kostja arvestuslikke vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja nõuda arves näidatud maksetähtajast 27.05.2011 kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg. 1 sätete kohaselt arvestatud viivis 94,83 eurot ning sealt edasi TsMS § 367 järgi seadusjärgne viivis põhinõudelt (4971,25 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
38.TsMS § 122 lg. 1 kohaselt antud tsiviilasja hagihind on 4 971,25 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.