Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-26814 õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik N T ja E T esitasid 28.mail 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Leonid Noskov vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagejad palusid mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks 250 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks 725 eurot remonditööde teostamise eest. Samuti hagejad palusid välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks 750 eurot õigusabi osutamise eest ja 2100 riigilõivu tasumise eest ning sõidukulud. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kohtu 12.septembri 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostja seaduslik esindaja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 18.septembril 2013. Kostja ei ole hagiavalduse kirjalikult midagi vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kooskõlas TsMS § 407 lg 2 hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagejad ei ole kohtule teatanud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu poolt määratud 2(4)

2-13-26814 tähtajaks kostja hagiavaldusele ei ole vastanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ning õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagejate nõue kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Hagejad esitasid kohtule hageja: N T ja N B vahel sõlmitud kokkuleppe remonditööde tegemiseks kokku summas 1450 eurot (t.l. 5, tõlge t.l. 6), vandetõlgi tasu tõlkimise eest summas 5 eurot (t.l. 7,8), vandetõlgi tasu dokumendi ärakirja õiguse kinnitamise eest summas 11,30 eurot (t.l. 8 pöördel), KÜ Novinka ja Osaühingu Leonid Noskovi vahel sõlmitud töövõtulepingu punktide 1-6 koopia (t.l. 9) VKG Elektrivõrgud 17.mai 2008 elektrienergia ebaseadusliku tarbimise akti nr 12 arvestusega (t.l. 10-11), Tartu Ringkonnakohtu 11.mai 2012 otsuse koopia (t.l. 12-17) ning maksekorraldused (t.l. 18-19, 28) riigilõivu kokku summas 4653,63 eurot tasumise kohta ja FIE Aleksei Galkini kviitungi nr 42 (t.l. 20). Kostjalt tuleb välja mõista hagejate kasuks varalise kahju hüvitamise katteks 1450 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et hagejad ei ole kohtule tõendanud, et just Osaühing Leonid Noskov tekitas neile mittevaralist kahju. Hagimaterjalidega on tuvastatud, et KÜ Novinka tellimusel lõigati kostjad välja paljukorterilise elumaja elektrisüsteemist, mille tõttu on väga tõenäoline, et hagejatel tekkis mittevaraline kahju just KÜ Novinka tegevuse tulemusena. Samas ei ole keegi KÜ Novinka tegevust ebaseaduslikuks tunnistanud. Hagimaterjalidega ja Tartu Rimgkonnakohtu 11.mai 2012.a. määrusega luges kohus tuvastatuks, et ebaseaduslikuks tunnistati VKG Elektrivõrgude tegevus hagejatega võrguühenduse katkestamisel ja elektrienergia eest hagejatelt ebaseadusliku tasu nõudmisel, mille tõttu on väga tõenäoline, et hagejatel tekkis mittevaraline kahju VKG Elektrivõrgud tegevuse tulemusel. Hagejad ei ole VKG Elektrivõrgude ja KÜ Novinka vastu esitanud nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille tõttu tulebki hagejate mittevaralise kahju tekitamise nõue jätta rahuldamata Osaühingu Leonid Noskovi suhtes. Kohus tuvastas, et Osaühing Leonid Noskov tegutses lepingu alusel, mis oli sõlmitud KÜ Novinkaga. Osaühingu Leonid Noskovi eesmärk oli täita töövõtulepingut (elumaja elektrisüsteemi renoveerimine), mitte aga ei olnud eesmärgiks hagejatele mittevaralise kahju tekitamine. Tööde tegemise ajal põhustas Osaühing Leonid Noskov hagejatele varalise kahju, millises osas kohus hagi rahuldas. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Rahaline hüvitis antud juhul tuleb kõne alla üksnes juhul, „kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab“. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel, tuli hagejatel viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hagejatel oleks mittevaraline kahju üldse saabunud. Riigikohtu praktika on asunud seisukohale, et kahju hüvitamise eesmärgiks on eelkõige kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kui kahju tekitamist ei oleks esinenud. Hagejad ei ole hagiavalduses põhistanud ja kohtule usutavaks teinud mittevaralise kahju tekitamise eelset olukorda, aga samuti ei ole hagejad kohtule põhistanud mittevaralise kahju tekitamist ja millised olid mittevaralise kahju tekitamise tagajärjed. 3(4)

2-13-26814 Varalise kahju osas on hagejad piisavalt põhistanud, milline oli olukord enne nende elektrisüsteemist väljalõikamist, mille tõttu rahuldas kohus varalise kahju nõude, mis sisaldas endas raha, mille hagejad olid kulutanud elektrisüsteemi remondile ja võrguühenduse taastamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldab kohus osaliselt, siis menetluskulud jäävad kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 4653,63 eurot, sõidupiletite hind ja õigusabi kulud. Kuna FIE Aleksei Galkin ei osalenud kohtumenetluses hagejate lepingulise esindajana ning puuduvad andmed, et hagejatele õigusabi osutanud isik vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 mõttes, siis jätab kohus hagejate õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Sõidupiletite hinna osas ei ole hagejad põhjendatud, millised sõidukulud paluvad hagejad hüvitada ja mille alusel ega esitanud tõendeid sõidukulude võimaliku suuruse kohta. Kuna hagi rahuldas kohus varalise kahju hüvitamise nõudes osas, siis kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.