Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elena Tsukh ja Nikolai Tsukh esitasid 28. mail 2013 Viru Maakohtule hagi OÜ Leonid Noskov vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagejad palusid mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks 250 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 725 eurot remonditööde teostamise eest. Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks õigusabikulud 750 eurot, riigilõiv 2 100 eurot ja sõidukulud ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejate ja OÜ VKG Elektrivõrgud vahel oli 01. veebruaril 2001 sõlmitud elektrienergia ostumüügileping. Hagiavalduse kohaselt lõikas OÜ Leonid Noskov juht Leonid Noskov 17. mail 2008 kell 13:50 KÜ Novinka esimehe G. Štserbakova nõudel läbi elektriküttekaabli, mis suundus hagejate korterisse, koostades 17. mail 2008 akti nr 12 OÜ VKG Elektrivõrgud blanketil. Akt esitati 29. mail 2008 OÜ-le VKG Elektrivõrgud, kes keeldus akti allkirjastamisest. 06. juunil 2008 said hagejad kirja nr NEV/15152 mõõtesüsteemide ja analüüsi osakonna juhilt A. Karult, milles tehti ultimatiivses vormis ettepanek maksta 17 250,48 krooni elektrienergia varguse eest. Vastasel korral pidi OÜ VKG Elektrivõrgud keelduma korteri varustamisest elektriga. Kuna hagejad keeldusid summa tasumisest, ei lülitatud elektrit sisse. Pöördumised KÜ Novinka, OÜ VKG Elektrivõrgud ja OÜ Leonid Noskov poole ei andnud mingeid tulemusi. Hagejad pöördusid hagiavaldusega kohtusse 30. juulil 2008 ja kohus kohustas elektrit sisse lülitama, kuid elektrikütte kaablit ei ole siiani sisse lülitatud. OÜ Leonid Noskov ja KÜ Novinka vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kohustub töövõtja OÜ Leonid Noskov teostama ruumide elektrivarustuse. Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-515186 on tuvastatud, et 17. mai 2008 akt nr 12 on tühine. Otsust ei ole asutud täitma. Hagejad elavad juba viis aastat ilma kütteta ja kütavad korterit õliradiaatoritega, mis on kallis ja ebaefektiivne. Korteris on pidevalt vaja teha remonti, samuti on mõlemad hagejad haigestunud. Kostja tegevuse tõttu on hagejad kuulutatud varasteks korteriühistu liikmete ja Sillamäe linna elanike silmis.
2.OÜ Leonid Noskov hagiavaldusele ei vastanud ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 28. jaanuari 2014 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks varalise kahju hüvitise summas 1 450 eurot. Mittevaralise kahju nõude osas jäeti hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja solidaarselt hagejate kasuks menetluskulud 200 eurot. Tagaseljaotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejad kohtule teatanud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastanud, luges kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mille tõttu kuulus hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ning õiguslikult põhjendatud ulatuses. Varalise kahju nõuet on hagejad piisavalt põhistanud ja kostjalt tuli välja mõista varalise kahju hüvitis elektrisüsteemi remondile ja võrguühenduse taastamisele tehtud kulutuste eest. Hagejad ei ole hagiavalduses põhistanud ega tõendanud OÜ Leonid Noskov poolt nendele mittevaralise kahju tekitamist. KÜ Novinka tellimusel lõigati kostjad välja paljukorterilise elumaja elektrisüsteemist, mille tõttu on väga tõenäoline, et hagejatel tekkis mittevaraline kahju just KÜ Novinka tegevuse tulemusena. Samas ei ole keegi KÜ Novinka tegevust ebaseaduslikuks tunnistanud. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52586 on tuvastatud, et OÜ VKG Elektrivõrgud tegevus hagejatega võrguühenduse katkestamisel ja elektrienergia eest hagejatelt tasu nõudmisel oli ebaseaduslik, on väga tõenäoline, et hagejatel tekkis mittevaraline kahju OÜ VKG Elektrivõrgud tegevuse tulemusel. Hagejad ei ole esitanud OÜ VKG Elektrivõrgud ja KÜ Novinka vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mille tõttu hagejate mittevaralise kahju nõue OÜ Leonid Noskov vastu tuleb jätta rahuldamata. OÜ Leonid Noskov tegutses lepingu alusel, mis oli sõlmitud KÜ-ga Novinka. OÜ Leonid Noskov eesmärk oli täita töövõtulepingut, mitte ei olnud eesmärgiks hagejatele mittevaralise kahju tekitamine. Tööde tegemise ajal põhjustas OÜ Leonid Noskov hagejatele varalise kahju, millises osas kuulub hagi rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 3 määras maakohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kuna FIE Aleksei Galkin ei osalenud kohtumenetluses hagejate lepingulise esindajana ning puuduvad andmed, et hagejatele õigusabi osutanud isik vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 mõttes, jättis kohus hagejate õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Hagejad ei ole ka põhjendanud ega tõendanud sõidukulude suurust. Kuna kohus rahuldas hagi varalise kahju hüvitamise nõude osas, tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot varalise kahju hüvitamise nõude eest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Tsukh ja N. Tsukh esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu
28.jaanuari 2014 tagaseljaotsuse osas, milles maakohus ei rahuldanud hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole apellandid mõistnud, kuidas on võimalik tõestada, et OÜ Leonid Noskov on tekitanud peale varalise kahju ka mittevaralise kahju; 2) on tõendatud asjaolu, et elektriühendusega tegelemine ei kuulunud OÜ Leonid Noskov pädevusse. Kostja võttis elektriühenduse ära isikutelt, kellega tal ei olnud mingit kokkulepet.
Ajal, kui kostja lõikas läbi hagejate korteri elektrikaablid ja jättis nad ilma elektrita, vastutas elektrienergiaga varustamise eest liitumispunktist tarbimiskohani AS MEKE. OÜ-l Leonid Noskov ei olnud hagejate elektrikilbiga mingit puutumust. See on kirjas Kodutarbija elektrienergia ostu-müügilepingus nr 184249, mille apellandid paluvad lisada asja materjalide juurde, kuna see omab tähtsat osa antud asjas; 3) on maakohtu otsus menetluskulude osas absurdne, sest jurist konsulteeris hagejaid ja koostas hagiavalduse, vastused kohtu kirjadele jms. Juristile ei saa ette heita seda, et kohus ei pidanud vajalikuks kohtuistungi pidamist.
5.OÜ Leonid Noskov vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning jätta menetluskulud apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei tõenda apellantide argumendid nende üleelamisi seoses reaalse psühholoogilise traumaga, vaid näitavad nende rikastumise soovi, kasutades seda, et Eesti seadusandlus väidetavalt ei reguleeri täpselt mittevaralise kahju hüvitiste suuruseid; 2) ei ole kostja levitanud hagejate kohta laimavaid kuulujutte; 3) on hagejad ise oma avalduses tunnistanud, et nende korteris elektri väljalülitamise algataja ja organiseerija oli korteriühistu ja kostja oli vaid täideviija, kes tegutses ühistuga sõlmitud lepingu raames, teostades nende poolt tellitud tööd; 4) on paljasõnaline ja tõendamata apellantide väide, et kostja tegevuse tulemusena muutusid hagejad korteriühistu elanike ja kogu linna silmis varasteks; 5) on hagiavaldus aegunud ja tuleks jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagi aegumise tähtaega tuleb arvestada alates 17. maist 2008, s.o ajast, kui hageja sai teada sellest, et OÜ Leonid Noskov juht Leonid Noskov lõikas KÜ Novinka esimehe G. Štšerbakova nõudel elektrikütekaabli, mis suundus hagejate korterisse. Juhul kui kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, tekkis hagejatel õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist alates 17. maist 2008. Hagiavalduse esitamise ajaks oli hagejate nõue aegunud; 6) viitavad hagejad apellatsioonkaebuses asjaoludele, mis ei olnud kajastatud nende 28. mai 2013 hagiavalduses. Apellandid ei ole selgitanud, miks nad ei olnud varem esitanud kohtule neid asjaolusid ja 17. mai 2008 lepingut.
6.Vastuseks ringkonnakohtu kirjale täpsustasid apellandid oma 03. juuli 2014.a seisukohas kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Pideva stressi tõttu on ühel hagejal tekkinud suhkrutõbi ja teisel südamevalu, mille tõttu on tema teovõime piiratud. Apellantide au on teotatud sellega, et korteriühistu esimees on alates 17. mai 2008 akti nr 12 koostamist korduvalt nimetanud apellante varasteks KÜ Novinka üldkoosolekutel, muudel koosolekutel ja eravestlustes. Ka OÜ VKG Elektrivõrgud pidas apellante varasteks ja apellantidele trahvi tegemine sai juba samal päeval teatavaks linna elanikele. Selle kohta võivad anda tunnistusi KÜ Novinka liikmed ja paljud teised Sillamäe elanikud. Dokumentaalseid tõendeid apellantidel selle kohta ei ole. Paljud ei tea veel siiani, et trahv on kohtu poolt tühistatud. See on apellantide au teotamine, milles on süüdi ka OÜ Leonid Noskov esimees Leonid Noskov. Kui ta ei oleks võltsitud aktile alla kirjutanud ja selle alusel elektriühenduse katkestanud, ei oleks midagi juhtunud. Informatsioon, mida vastustajad levitavad, on apellantide au ja head nime kahjustav. See plekk jääb apellantidele igavesti külge. Nende hea nime ja au teotamine on pidev, jätkuv, pahatahtlik ja teadlik. Apellantide haigused süvenevad ja see toob kaasa nii varalise kui mittevaralise kahju. Apellandid jäävad oma nõuete juurde.
21.augusti 2014 seisukohas lisasid apellandid, et nende mõnitamist ja jätkuvat au teotamist tõendab OÜ VKG Elektrivõrgud vastus apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-13-21358.
OÜ VKG Elektrivõrgud ei ole ka siiani maksnud apellantidele tsiviilasjas nr 2-08-52586 nendele väljamõistetud rahasummat.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.TSMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul ei ole maakohtu 28. jaanuari 2014.a otsust vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Leonid Noskov hagejate kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 1450 eurot. Seega ei kontrolli ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust.
9.Ringkonnakohtu arvates oli hagi osaline rahuldamine tagaseljaotsusega käesoleval juhul õiguslikult võimalik, kuna hagejate nõue koosnes iseseisvatest osadest (varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded). Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise saamiseks.
10.Põhjendatud ei ole apellantide etteheide, nagu oleks maakohus teinud asjas tagaseljaotsuse ilma hagejatelt (apellantidelt) selleks nõusolekut saamata. TsMS § 363 lg 21 kohaselt tuleb hagejal juhul, kui ta ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 kohaselt, seda hagiavalduses märkida. Käesolevas asjas ei ole hagejad kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja jätab hagile vastamata. TsMS § 407 lõigete 1 ja 2 koostoimest tulenevalt eeldatatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta tagaseljaotsuse tegemist ei soovi ning kostja jätab hagile vastamata. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud tagaseljaotsuse tegemisel menetlusnormi.
11.Hagejad esitasid OÜ Leonid Noskov vastu lisaks tagaseljaotsusega rahuldatud varalise kahju nõudele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuginedes väidetele, et kostja tegevuse tagajärjel on hagejad Sillamäe linna elanike silmis häbimärgistatud kui elektrivargad. Maakohus asus selle nõude osas seisukohale, et nõue ei ole hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega jättis maakohus kooskõlas TsMS § 407 lõikega 6 hagi vastavas ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades ei saanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseid lugeda täidetuks. Au ja hea nime teotamisena on käsitatav tegevus, millega esitatakse, edastatakse või avaldatakse üldsusele isikute kohta mingeid otseseid või kaudseid andmeid vm asjaolusid. Riigikohus on nt tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10 asunud seisukohale, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Kuna hagejate väitel põhjustas kostja tegevus hagejate maine languse, tulnuks hagejatel viidata asjaoludele, et kostja on levitanud nende kohta au teotavat vm tegelikkusele mittevastavat infot. Hagejad ei ole viidanud kostja puhul niisugustele tegudele, mida saaks pidada hagejate isiklike õiguste rikkumiseks VÕS § 134 lg-te 2 ja 6 mõttes.
12.Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kostja (vastustaja) lisaks tuginenud ka apellantide mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumisele. TsMS § 651 lg 2 kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud.
Aegumist arvestatakse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul TsÜS § 150 lg 1 järgi alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastustaja arvates said hagejad (apellandid) oma õiguste rikkumisest teada alates ajast, mil nad said teada elektrivarustuse katkestamisest. Vastustaja on märkinud, et aegumise algustähtaega tuleks arvestada alates 17. maist 2008.a, mil OÜ Leonid Noskov juht Leonid Noskov lõikas KÜ Novinka esimehe korraldusel läbi hagejate korterisse suunduva elektriküttekaabli. Ka käesolevas asjas esitatud hagiavalduses on hagejad märkinud, et 17.05.2008.a kell 13:50 lõikas OÜ Leonid Noskov juht Leonid Noskov KÜ Novinka esimehe Štšerbakova nõudel läbi elektriküttekaabli, mis suundus maja nr X korterisse nr XX, koostades 18.05.2008.a akti nr 12. Kuna mõlemad pooled on tuginenud asjaolule, et elektriküttekaabli läbilõikamine toimus 17. mail 2008.a, loeb ringkonnakohus selle asjaolu mittevaieldavaks ja asub seisukohale, et hagejad said sellel ajal teada oma neile kahju tekitamisest ja kostjast kui võimalikust kahju hüvitama kohustatud isikust. Hagi on käesolevas asjas esitatud 28. mail 2013.a, s.o 5 aastat pärast eelnimetatud sündmust. Seega oli mittevaralise kahju hüvitamise nõue hagi esitamise ajaks TsÜS § 150 lg 1 järgi ka aegunud. Käesoleva tsiviilasja lahendamisega ei ole seotud väidetav asjaolu, et OÜ VKG Elektrivõrgud ei täida apellantide väitel tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud jõustunud kohtuotsust.
13.Apellandid esitasid 03. juulil 2014.a ringkonnakohtule oma seisukohad, millele oli lisatud tunnistajate nimekiri (4 isiku andmed). Ringkonnakohus käsitles seda taotlusena kuulata ringkonnakohtu menetluses üle tunnistajaid. TsMS § 652 lg-te 3-4 alusel jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata, kuna apellandid ei ole taotlust põhjendanud ega põhistanud, miks nad ei taotlenud tunnistajate ärakuulamist juba apellatsioonkaebuses. Samuti ei võimaldaks tunnistajate ülekuulamine kõrvaldada asjaolu, et maakohus on tagaseljaotsusega põhjendatult jätnud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata ning alternatiivselt on hagejate vastav nõue aegunud.
14.Maakohtu otsusega jäeti menetluskulud OÜ Leonid Noskov kanda ja mõisteti TsMS § 1741 lg 3 alusel OÜ-lt Leonid Noskov hagejate (apellantide) kasuks välja menetluskulud kokku summas 200 eurot (s.o varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel tasutud riigilõiv). Kohus leidis, et hüvitamisele ei kuulu hagejate poolt õigusabile tehtud kulutused ega sõidupiletite kulud. Apellatsioonkaebuses vaidlustasid apellandid õigusabikulude väljamõistmata jätmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei nähtu asja materjalidest, et hagejaid oleks maakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja. Hagiavaldusele on omakäeliselt alla kirjutanud hagejad ning puuduvad mistahes andmed, et kohtuga suheldes oleks mistahes toiminguid teinud hagejate lepinguline esindaja (FIE Aleksei Galkin). Ebaõige on apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks hagejate lepinguline esindaja koostanud vastuseid kohtu kirjadele. Seoses asja lahendamisega tagaseljaotsusega ei toimunud maakohtus tsiviilasja tavapärast menetlemist. Kuna maakohus ei pidanud asjas kohtuistungit, siis ei saanud ka hagejate väidetav esindaja sellel osaleda. Samuti ei ole hagejad millegagi põhjendanud endal sõidukulude tekkimist, nende suurust ega ka sõidukulude seost käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohus on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud õigesti kindlaks määranud.
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
16.Ringkonnakohus juhib apellantide tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu ettenähtust enam. Apellatsioonkaebuse hind on 500 000 eurot, millelt TsMS § 137 lg 1, RLS § 57 lg 15 ja lisa 1 kohaselt ning arvestades Riigikohtu 10. detsembri 2013 otsust kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 tuli tasuda riigilõivu 3 200 eurot. Kuna apellandid on tasunud riigilõivu 3 500 eurot, s.o 300 eurot ettenähtust enam, on apellantidel õigus esitada taotlus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, millisele arvelduskontole soovivad apellandid riigilõivu tagastamist.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.