Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ VKG Elektrivõrgud poolt kantud menetluskulud
Edasikaebamise kord
solidaarselt Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi kanda. Elena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi poolt maakohtus ja ringkonnakohus kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elena Tsukh ja Nikolai Tsukh (hagejad, apellandid) esitasid 7. mail 2013 Viru Maakohtule hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejatel kahju kostja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, kuna hagejatel lülitati välja elektrienergia 17. mai 2008 akti nr 12 alusel. Hagiavalduse kohaselt hakati hagejaid pärast elektrienergiaga varustamise lõpetamist X linnas ja nende majas kutsuma elektrivarasteks. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. mail 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-0852586 hagejate hagi ja tuvastas, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03. juulil 2008 hagejate korteri asukohaga X-XX, XXX elektrivarustusega katkestamine on vastuolus 01. veebruari 2001 elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249. Hagejad peavad kütma korterit õliradiaatoritega, mis on kallis ja ebaefektiivne. Hagejad on ka haigestunud. Samuti on nad kandnud kulutusi korteri remontimisele ja transpordile. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt kummalegi hagejale mittevaraline kahju 500 000 eurot ja piletite eest 115 eurot.
2.OÜ VKG Elektrivõrgud vaidles hagile vastu, palus kohaldada hagejate nõuetele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja tegevus, s.o väidetav kahju tekitamine, on hagiavalduse kohaselt leidnud aset 2008. aastal, kui kostja koostas hagejatele elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta akti ja katkestas hagejatele kuuluva korteri elektrienergiaga varustamise, mistõttu on hagejaid nende väidete kohaselt hakatud nimetama varasteks. Seega on hagejad kahju tekitamisest saanud teada või pidanud teada saama enam kui kolm aastat tagasi ja hagejate kahjunõue on esitatud hilinenult ning on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 otsusega kohaldati hagejate nõuetele aegumist ja jäeti hagi rahuldamata. Maakohus jättis OÜ VKG Elektrivõrgud menetluskulud hagejate kanda ja hagejate menetluskulud nende endi kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad tõlgendanud ebaõigesti TsÜS § 150 lg-t 1, leides, et hagejate kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemisest 11. mail 2012 tsiviilasjas nr 2-08-52586. Hagejad said teada või pidid teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui neile sai teatavaks, et kostja on koostanud hagejate poolt vaidlustatud 17. mai 2008 akti nr 12 ning lülitanud välja elektrienergia hagejate korterist 03. juulil 2008. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kõige hiljem pidid hagejad saama teada neile kahju tekitamisest kostja poolt 03. juulil 2008. Seda seisukohta toetab ka Tartu Ringkonnakohus 11. mail 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-08-52586, kuna ringkonnakohus tunnistas elektrienergiaga varustamise katkestamise ebaseaduslikuks. Kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg lõppes 03. juulil 2011, hagejad esitasid hagi 07. mail 2013, seega hilinenult. Tsiviilasjas nr 2-08-52586 hagi esitamine ei peatanud hagejate kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega käesolevas tsiviilasjas. Kahju hüvitamise nõude aegumine oleks olnud välditav üksnes kahju hüvitamise nõude esitamisega kohtule. Seetõttu on ebaõiged hagejate viited, et hagi hakkas aeguma alles alates Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsuse tegemisest tsiviilasjas nr 2-08-52586. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Tsukh ja N. Tsukh esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu
10.märtsi 2014 otsus. Apellandid on seisukohal, et nende nõuded ei ole aegunud. Apellandid leiavad, et maakohus ei ole süvenenud asja olemusse. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei teadnud apellandid 30. juulil 2008 hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-06-52586, millises summas neil kahju tekib. Apellandid ei osanud arvata, et 17. mai 2008 trahvi vaidlustamine kohtus võtab aega neli aastat. Apellandid ei saanud olla kindlad, et võidavad kohtuvaidluse ja järelikult ei olnud neil võimalust esitada hagi kahju hüvitamise nõudes enne kui oli jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-52586. Kui otsus ei oleks olnud apellantide kasuks, ei oleks neil olnud ka mingit mõtet esitada hagiavaldust käesolevas asjas, sest kohus ei oleks hagiavaldust läbi vaatama hakanud. Isegi kui apellandid oleks esitanud hagi 2008. aastal, oleks kohus pidanud ära ootama tsiviilasja nr 2-08-52586 lahenduse, kuna ilma selle lahenduseta ei oleks kohtul võimalik käesolevat vaidlust lahendada; 2) ei ole ükski maakohtu viidatud Riigikohtu otsus tehtud asjas, mis oleks sarnane käesoleva asjaga. Maakohus on tõlgendanud Riigikohtu seisukohti ühekülgselt ja jätnud apellandid ilma nende põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele; 3) on vastustaja jätkanud apellantide mõnitamist, kuna ei ole ühendanud tagasi elektrienergiat. Samuti ei ole vastustaja täitnud Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsust tsiviilasjas nr 2-0852586 ega ole tasunud otsusega väljamõistetud summasid; 4) on apellandid esitanud sarnased hagid ka tsiviilasjades nr 2-13-11602 ja nr 2-13-26814. Tartu Ringkonnakohus on võtnud mõlemad apellatsioonkaebused menetlusse, lugedes nad põhjendatuks. Käesolev apellatsioonkaebus ei erine eelpoolnimetatutest; 5) on maakohus venitanud asja lahendamisega, kuna vaheotsuse tegemine võttis aega viis nädalat.
5.OÜ VKG Elektrivõrgud vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole aegumise vaheotsus vähemkaaluvam kui nn tavapärane kohtuotsus. Maakohus on kohtuistungil hagejatele ja nende esindajale selgitatud, et menetlusökonoomiliselt on vaheotsuse tegemine nõude aegumise osas ka nende huvides, kuivõrd enne asja sisulise arutamise algust ei olnud hagejad esitanud sisulisi tõendeid oma nõuete kinnitamiseks, s.o. varalise ja mittevaralise kahju tekkimiseks. Hagejad mõistsid olukorda ning olid nõus sellega, et enne mahukate tõendite kogumist nende poolt tehakse selgeks aegumise küsimus ja sellega seoses selguks ka tõendite kogumise vajadus; 2) on apellantide nõue aegunud. Maakohus on oma otsuses tuginenud vastustaja poolt osundatud Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-88-12, mille kohaselt ei hakka kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte ringkonnakohtu otsusest, nagu väidavad apellandid (11. maist 2012), vaid ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et kostja rikkumine tuvastati alles ringkonnakohtu otsusega, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Riigikohus on analoogset seisukohta väljendanud muu hulgas kohtuasjas nr 3-2-1-6408 tehtud otsuses. Apellandid said teada või pidid teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui neile sai teatavaks, et vastustaja on koostanud apellantide poolt vaidlustatud 17. mai 2008 akti nr 12 ning lülitanud elektrienergia apellantide korterist välja 03. juulil 2008. Kõige hiljem pidid apellandid teada saama neile vastustaja poolt kahju tekitamisest 03. juulil 2008. Kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg lõppes 03. juulil 2011. Maakohus on õigesti tuvastanud, et aegumine ei ole käesoleval juhul ka peatunud ega katkenud; 3) on vastustaja süüdistamine Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-0852586 täitmata jätmises alusetu ja pahatahtlik. Vastustaja on korteri elektrivarustuse taastanud juba enne viimatinimetatud apellatsioonimenetlust, s.o. esimese astme kohtumenetluse ajal. Elektriküttekaablit korteri soojusega varustamiseks ei ole vastustaja põhjendatult tagasi ühendanud. Tegemist on kaabliga, mille ühendamine maja elektrijuhtmestikuga tekitas naabritele elektrivarustuse häireid. Majas, kus apellandid elavad, pole elektrikütet ette nähtud. Elektrikütte kaabli ühendamiseks peab olema korteriühistu või teiste korteriomanike nõusolek ja seejärel vastustaja nõusolek. Seega võivad apellandid taotleda korteriühistult elektrikütte sisseseadmist ja alles pärast korteriühistult heakskiidu saamist saab vastustaja otsustada, kas kaabli paigaldamine on toodud tingimustel tehniliselt võimalik. Teadaolevalt ei ole apellandid senini olnud nõus esitama ühistule nõuetekohast elektriskeemi (plaani), mida viimane on loa andmiseks nõudnud. Just vaidlusaluse elektrikütte kaabli ühendasidki apellandid arvestist mööda, mille tulemusel tarbiti elektrienergiat, mida vastustaja poolt paigaldatud arvesti ei mõõtnud ehk teisisõnu toimus elektrienergia ebaseaduslik kasutamine (tsiviilasi nr 2-0852586).
6.Vastuseks ringkonnakohtu kirjale täpsustasid apellandid oma 03. juuli 2014.a seisukohtades kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Pideva stressi tõttu on ühel hagejal tekkinud suhkrutõbi ja teisel südamevalu, mille tõttu on tema teovõime piiratud. Apellantide au on teotatud sellega, et korteriühistu esimees on alates 17. mai 2008 akti nr 12 koostamist korduvalt nimetanud apellante varasteks KÜ Novinka üldkoosolekutel, muudel koosolekutel ja eravestlustes. Ka OÜ VKG Elektrivõrgud pidas apellante varasteks ja apellantidele trahvi tegemine sai juba samal päeval teatavaks linna elanikele. Selle kohta võivad anda tunnistusi KÜ Novinka liikmed ja paljud teised Sillamäe elanikud. Dokumentaalseid tõendeid apellantidel selle kohta ei ole. Paljud ei tea veel siiani, et trahv on kohtu poolt tühistatud. See on apellantide au teotamine, milles on süüdi ka OÜ Leonid Noskov esimees Leonid Noskov. Kui ta ei oleks võltsitud aktile alla kirjutanud ja selle alusel elektriühenduse katkestanud, ei oleks midagi juhtunud. Informatsioon, mida vastustajad levitavad, on apellantide au ja head nime kahjustav. See plekk jääb apellantidele igavesti külge. Nende hea nime ja au teotamine on pidev, jätkuv,
pahatahtlik ja teadlik. Apellantide haigused süvenevad ja see toob kaasa nii varalise kui mittevaralise kahju. Apellandid jäävad oma nõuete juurde.
21.augusti 2014 seisukohas lisasid apellandid, et nende mõnitamist ja jätkuvat au teotamist tõendab OÜ VKG Elektrivõrgud vastus apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-13-21358. OÜ VKG Elektrivõrgud ei ole ka siiani maksnud apellantidele tsiviilasjas nr 2-08-52586 nendele väljamõistetud rahasummat.
7.Vastustaja jäi oma seisukohtade juurde ja lisas, et apellantide väited tsiviilasjas nr 2-0852586 tehtud otsuse täitmata jätmise kohta ei ole tõesed ning apellantide süüdistus au teotamises jääb arusaamatuks. Apellandid ei ole jätkuvalt selgitanud, millist nende õigust on kostja rikkunud ja missugune käitumine on rikkumise põhjustanud ning toonud kaasa väidetava kahju. Vastustaja käitumist ei saa kuidagi kvalifitseerida laimuna. Viidatud kohtuasja materjalide juures olid fotod, millelt nähtub, et osa elektrikapis olevatest juhtmetest, mis toitsid apellantide korterit, olid ühendatud elektriarvestist mööda. Seega toimus elektrienergia ebaseaduslik tarbimine. Apellant ei eita asjaolu, et loobus vastuhagist, kuid seda põhjusel, et viidatud kohtumenetluse kulud hakkasid ületama menetlusest saadavat tulu (kostja vastunõuet). Samuti ei vaidlusta vastustaja Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-0852586 esitatud kohtu seisukohti sellest, et 17. mail 2008 vastustaja poolt koostatud aktis elektrienergia ebaseadusliku tarbimise kohta esines puudusi. Samas taastas vastustaja elektrivarustuse juba enne apellatsioonimenetlust tsiviilasjas nr 2-08-52586. Mistahes apellantide õiguste rikkumist käesoleval ajal ei toimu ega saa toimuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtu 10. märtsi 2014.a otsus on pealkirjastatud kui vaheotsus, on TsMS § 449 lg 3 järgi sisuliselt tegemist siiski lõppotsusega, kuna kohus kohaldas aegumist, leides, et hagejate nõue tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse pealkirjastamine vaheotsusena ei kujuta endast menetlusosaliste õiguste rikkumist, mis tooks tagajärjena kaasa otsuse tühistamise.
9.Apellandid esitasid 03. juulil 2014.a ringkonnakohtule oma seisukohad, millele oli lisatud tunnistajate nimekiri (4 isiku andmed). Ringkonnakohus käsitles seda taotlusena kuulata ringkonnakohtu menetluses üle tunnistajaid. TsMS § 652 lg-te 3-4 alusel jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata, kuna apellandid ei ole taotlust põhjendanud ega põhistanud, miks nad ei taotlenud tunnistajate ärakuulamist juba maakohtu menetluses.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt hagejate nõuded tuli lugeda aegunuks ning mille tagajärjel hagi jäeti rahuldamata. Aegumise üle otsustamisel tuleb kohtul poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida hageja nõue (pooltevaheline õigussuhe). Samas ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
11.Maakohus ei ole hagejate nõudele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni täpsustanud ning on oma otsuses käsitlenud üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumist. Ringkonnakohus leiab, et ehkki hagejad tuginesid oma 10.06.2013.a täpsustatud hagiavalduses nii varalise kui mittevaralise kahju tekitamisele, siis sisuliselt on nad OÜ VKG Elektrivõrgud
vastu esitanud siiski vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Lisaks mittevaralise kahju hüvitisele summas à 500 000 eurot palusid hagejad kostjalt välja mõista à 750 eurot juriidilise abi osutamise eest, à 3400,10 eurot riigilõivu tasumise eest ja à 115 eurot piletite eest, milliseid nõudeid sai käsitleda menetluskulude hüvitamise taotlusena ning mis tuli jaotada TsMS §-s 173 sätestatut järgides.
12.Hagejad heidavad kostjale endal mittevaralise kahju tekkimise alusena sisuliselt ette oma au ja hea nime teotamist. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Au ja hea nime teotamisena on käsitatav tegevus, millega esitatakse, edastatakse või avaldatakse üldsusele isikute kohta mingeid otseseid või kaudseid andmeid vm asjaolusid. Riigikohus on nt tsiviilasjas nr 3-2-183-10 asunud seisukohale, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejad menetluses esile toonud asjaolusid, mille kohaselt kostja OÜ VKG Elektrivõrgud oleks levitanud hagejate kohta mistahes informatsiooni. Sellele vaatamata on võimalik hinnata mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumist.
13.Aegumist arvestatakse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul TsÜS § 150 lg 1 järgi alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt pidid hagejad saama teada neile kahju tekitamisest kostja poolt hiljemalt 03.07.2008.a, s.o siis, kui hagejate korterist lülitati välja elektrienergia. Alternatiivselt olid hagejad teadlikud neile kostja poolt kahju tekitamisest hiljemalt 04. augustil 2008.a, mil nad esitasid sama kostja vastu maakohtule hagi, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-08-52586. Nimetatud tsiviilasjas taotlesid hagejad OÜ VKG Elektrivõrgud poolt elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 07. mail 2013.a, siis jõudis maakohus õigele järeldusele, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue oli selleks ajaks aegunud.
14.Hagi esitamise alustest (kahju tekitamisest) teadasaamise aja üle otsustamisel ei oma tähtsust, kas hagejad nägid koheselt ette võimaliku tekkiva kahju ligikaudset või lõplikku suurust või mitte. Kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse põhimõttest, s.o kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad või kumuleeruvad edaspidi, muutub kogu kahjunõue tervikuna sissenõutavaks niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda. Samal ajal hakkab kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue ka aeguma (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-126-12 p 14 ja nr 3-2-1-177-12 p 12).
15.Õige on maakohtu seisukoht, et alust ei ole asuda aegumist arvestama alles tsiviilasjas nr 208-52586 tehtud lahendi jõustumisest. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et hagejad said teada või pidid teada saama kahjust ja selle tekitanud isiku(te)st siis, kui neile sai teatavaks korteris elektrivarustuse katkestamine, mida hagejad pidasid ebaseaduslikuks. Asjaolu, et elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikkus tuvastati lõplikult Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-52586, ei mõjutanud hagejate teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikutest (sarnasele seisukohale asus ka Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2-1-88-12 p 10 ja 3-2-1-64-08 p 13). Alusetu ja oletuslik on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtud ei oleks kahju hüvitamise hagi(sid) enne elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikkuse lõplikku tuvastamist menetlusse võtnud.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et asja materjalidest nähtuvalt on hagejate ja kostja vahel lepinguline suhe (elektrienergia ostu-müügileping nr 184249/01.02.2001).
VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Lepinguliste kohustuste rikkumise korral üldreeglina mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada ei saa, sest kehtib eeldus, et seaduses sätestatud juhud (isikuõiguste rikkumine, surma põhjustamine, asja hävimine erandlikke asjaolusid arvestades), millal mittevaraline kahju tekib, on ammendavad.
17.Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole asjassepuutuv apellantide väide, et vastustaja OÜ VKG Elektrivõrgud ei ole täitnud tsiviilasjas nr 2-08-52586 tehtud jõustunud kohtuotsust. Kohtuotsusega rahuldati hagejate tuvastushagi ja tuvastati, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008.a hagejate korteri, asukohaga X-XX, XXX, elektrivarustuse katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001. Vastustaja kinnitusel on korteris elektrivarustus taastatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et viidatud kohtuotsusega ei ole tunnustatud hagejate õigust kasutada oma korteri kütmiseks elektrikütet. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine, mis kohtuotsuse kohaselt jäeti OÜ VKG Elektrivõrgud kanda, toimub TsMS §-s 174 ettenähtud korras.
18.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Seega jäävad nii maakohtus kui ringkonnakohtus OÜ VKG Elektrivõrgud poolt kantud menetluskulud hagejate kanda ning hagejate poolt kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
19.Ringkonnakohus juhib apellantide tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu ettenähtust enam. Apellatsioonkaebuse hind on 1 000 230 eurot, millelt TsMS § 137 lg 1, RLS § 57 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 1 000 230 × 0,25 % + 3 200 eurot = 5 700,56 eurot. Kuna apellandid on tasunud riigilõivu 6 800 eurot, s.o 1 099,44 eurot ettenähtust enam, on apellantidel õigus esitada taotlus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, millisele arvelduskontole soovivad apellandid riigilõivu tagastamist.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.