Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-11883
Tsiviilasi
Osaühingu XXXhagi XXXOÜ (endise ärinimega OÜ XXX) vastu võla väljamõistmiseks 5375,26 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja Osaühing XXX(registrikood XXX1, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Anatoli XXX kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing XXX(hageja) ja OÜ XXX (uue ärinimega XXXOÜ) (kostja) 23.11.2010 lepingu, millega hageja kohustus tarnima kostjale paekivi ja täitematerjali. Kostja ei ole kauba eest nõuetekohaselt tasunud. Kostja on jätnud osaliselt tasumata arve nr 02/2011. Kostja põhivõlg on 2687,63 eurot. Lepingu kohaselt võis hageja nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. 27.11.2013 seisuga võlgneb kostja viivist 23 535,20 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist summas 2687,63 eurot. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2687,63 eurot ja viivise 2687,63 eurot.
Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Pooled leppisid lepingus kokku paekivi hinnaks 80 krooni tonni eest, millele lisandub käibemaks ning täitematerjali hinnaks 57 krooni tonni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas aga arved kõrgemate hindadega. Kostja ei ole andnud nõusolekut lepingu ühepoolseks muutmiseks. Kui kostja on tasunud arveid, mis on väljastatud kokkulepitust kõrgema hinnaga, siis on tegemist eksitusega. Kostja on tasunud hagejale viimase nõuet ületava summa. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale arves märgitud mahus teenuseid. Kostja ei ole arvel nr 02/2011 märgitud paekivi saanud. Kui kohus leiab, et pooled on sõlminud lepingu muutmise kokkulepe, siis võib tehing olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Samuti tühistab kostja tehingu TsÜS § 92 ja § 94 alusel.
Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 23.11.2010 lepingu, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale kobestatud paekivi ja täitematerjali. Paekivi tonni hinnaks oli 80 krooni (s.o 5,11 eurot), millele lisandub käibemaks ning täitematerjali tonni hinnaks 57 krooni
(s.o 3,64 eurot), millele lisandub käibemaks (lepingu punkt 5.1). Hageja kohustus garanteerima ka transpordi (lepingu punkt 3.2). Hageja on esitanud kostjale 28.02.2011 arve nr 02/2011 summas 16 537,63 eurot (t lk 4). Selle järgi oli paekivi tonni hinnaks koos transpordiga 6,075 eurot (käibemaksuta) ja paekivi tonni hinnaks ilma transpordita 3,517 eurot (käibemaksuta). Seega esitas hageja, paekivi eest koos transpordiga, kostjale arve kõrgema hinnaga, kui oli lepitud kokku 23.11.2010 lepingus. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud kokkulepe hindade muutmise kohta. Tsiviilasja materjalidest selgub, et pooled on allkirjastanud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1-01 ja hageja on selle alusel esitanud kostjale 31.01.2011 arve nr 01/2011 summas 7251,38 eurot (t lk 11 ja 12). Nendes dokumentides oli märgitud paekivi tonni hinnaks (koos transpordiga) 6,075 eurot (käibemaksuta) ja täitesegu tonni hinnaks 4,667 eurot (käibemaksuta) (üleandmis-vastuvõtmise aktis on täitesegu ja paekivi hinnad ekslikult omavahel segamini aetud). Kostja esindaja on allkirjastanud nii üleandmis-vastuvõtmis akti kui ka arve. Hageja kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja selle arve ka tasunud (t lk 111-115). Kohus leiab, et nende dokumentidega on tõendatud, et kostja on hinnatõusu aktsepteerinud ning pooltevaheline kokkulepe hindade muutmiseks on saavutatud. Kuigi lepingu punktis 12.2 on sätestatud, et lepingu muutmine peab toimuma kirjalikult, tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 13 lg 3, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus leiab, et kostja ei saa käesoleval juhul sellele lepingupunktile tugineda, kuna hageja võis tema käitumisest aru saada, et kostja oli lepingu muutmisega nõus teistsuguses vormis. Kohtu hinnangul puudub põhjus väita, et lepingu muutmise kokkulepe oleks tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Samuti puuduvad alused kostja poolt tehingu tühistamiseks TsÜS § 92 ja § 94 järgi. Eeltoodule tuginedes on hageja õigustatud nõudma ka arve nr 02/2011 tasumist. Kuigi arvet ja arve aluseks olevat üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2-02 ei ole allkirjastanud kostja esindaja, ei ole kohtule usutavad kostja väited, et ta ei ole kaupa saanud. Kostja on teinud arve tasumiseks korduvaid makseid. See kinnitab, et kostja on nii arve kui ka arvel märgitud kauba saanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kauba mittesaamise vastuväidet enne kohtumenetlust esitanud. Ka see kinnitab, et kostja vastuväide on otsitud. Pooled ei ole leppinud lepingus kokku, mis on paekivi tonni hind, kui hageja transporditeenust ei osuta. Arvest nr 02/2011 nähtub, et hageja müüs kostjale paekivi nii koos transporditeenusega kui ka ilma transporditeenuseta. Hageja on arvel märkinud paekivi tonni hinnaks (ilma transpordita) 3,517 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks seda hinda vaidlustanud. Samuti on kostja korduvalt arvet tasunud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja on aktsepteerinud paekivi tonni hinnaks (ilma transpordita) 3,517 eurot (käibemaksuta). Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud hagejale arve nr 02/2011 katteks järgnevad maksed: 11.04.2011 – 1300 eurot, 02.05.2011-1000 eurot, 06.05.2011 – 1000 eurot, 13.05.2011-1000 eurot, 20.05.2011 – 1000 eurot, 24.05.2011 – 1500 eurot, 27.05.2011 – 1100 eurot, 08.06.2011 – 1300 eurot, 30.06.2011 – 300 eurot, 06.07.2011 – 300 eurot, 22.07.2011 – 250 eurot,
29.07.2011- 550 eurot, 05.08.2011 – 1300 eurot, 19.08.2011 – 1000 eurot, 02.09.2011 – 500 eurot, 16.09.2011 – 100 eurot, 28.10.2011 – 200 eurot ja 23.02.2012-150 eurot. See nähtub ka hageja arvelduskonto väljavõttest (t lk 111-115) ja kassa sissetuleku orderist (t lk 14). Hageja konto väljavõttest selgub ka see, et kostja on tasunud 26.03.2011 (selgitusega arvete osaline tasumine) hagejale veel 5000 eurot. Samuti nähtub hageja konto väljavõttest, et arve nr 01/2011 katteks on kostja tasunud 03.03.2011- 3000 eurot, 09.03.2011 – 1000 eurot ja 29.03.2011 – 1099,28 eurot. Arve nr 01/2011 suuruseks oli 7251,38 eurot. Seega tuleb 26.03.2011 tasutud 5000 eurost lugeda 2152,10 eurot tasutuks arve nr 01/2011 katteks ja 2847,90 eurot arve nr 02/2011 katteks. Eeltoodule tuginedes on kostja tasunud arve nr 02/2011 katteks hagejale kokku 16 697,90 eurot. Arvestades, et hageja on arvestanud maksed põhivõla katteks, siis on kostja põhivõlgnevuse tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu punkti 7.3 järgi võib tarnija nõuda viivist 0,15 % päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arve nr 02/2011 tasumise tähtaeg oli 22.03.2011. Arve tasuti lõplikult 28.10.2011. Viivise suuruseks 28.10.2011 seisuga on 1675,97 eurot. Arvestades, et kostja on tasunud 16 697,90 eurot, kuid põhivõla suuruseks oli 16 537,63 eurot, siis tuleb summade vahe (s.o 160,27 eurot) arvestada viivise katteks. Seega on viivise võla suuruseks 1515,70 eurot. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1515,70 eurot. Kohus märgib, et hageja palus 04.07.2013 taotluses üle kuulata oma juhatuse liikme XXX. Kostja palus 26.08.2013 taotluses üle kuulata oma juhatuse liikme XXX. Kohus leiab, et kuna 11.11.2013 istungil nõustusid pooled menetlust jätkama kirjalikus menetluses, siis on pooled sellega oma taotlustest loobunud. 21.01.2014 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. 11.11.2013 istungil andis kohus hagejale seisukohtade esitamiseks aega 11. detsembrini 2013 ja kostjale 10. jaanuarini 2014. Seega on hageja 21.01.2014 seisukoht esitatud hilinemisega, mistõttu kohus keeldub selle menetlemisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel ja jätab selle tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 72 % ulatuses hageja kanda ning 28 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt
esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.