Tsiviilasi nr 2-13-60037
Kohus
Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Viktor Brügel
Määruse teatavaks tegemise aeg 24. jaanuar 2014 kell 12.00, Tallinn Kentmanni ja koht kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-60037
Tsiviilasi
XXX(X) avaldus pankroti välja-kuulutamiseks
Menetlustoiming
Võlgniku pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avalduse esitaja/võlgnik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Võlgniku riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Urmas Kukk (Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Peeter Allikvere (OÜ Parasmäe, Asula 3, 11312 Tallinn, e-post [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2014. a.
Tsiviilasi nr 2-13-60037
Tsiviilasi nr 2-13-60037 osavõtt ettevõtluses - ei ole; elukoht - alates 04.09.2012.a kindel elukoht puudub; kontaktandmed: tel. XXX, XXX Kohustused (võlad) Kinnis- või vallasvaraga tagatud võlad puuduvad; Maksuvõlad puuduvad; Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB Pan
Creditreform Eesti OÜ (KÜ Sütiste tee 3) PlusPlus Baltic A/S
MTÜ Eesti Raudteelaste AÜ
Kokku võlad:
Varad Võlgnikul puudub kinnis- ja vallasvara, samuti raha ja arestimisele kuuluv isiklik vara (mööbel, kodutehnika jms.). Võlgnikul on nõue kolmanda isiku vastu - 28.12.2010.a. koostatud võlakiri, mille kohaselt Kadri Lõhmus, isikukood 47801110332, elukoht teadmata, kohustub võlgnikule tasuma võla summas 705,00 eurot, hiljemalt 31.12.2010.a. Põhjusel, et tõenäoliselt on nõue aegunud, samuti pole teada võlakirja kohase võlgniku asukoht, on tegemist ajutise halduri hinnangul mittelikviidse nõudega, ja on põhjust lugeda tuvastatuks võlgniku täielik varatus. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Põhjusel, et pankrotiavalduse esitas võlgnik ise, võlgnik on varatu, ilma pideva sissetulekuta ja tema võlad ületavad 50 000 eurot, võib lugeda võlgniku püsiv maksejõuetus – püsivat võimetust rahuldada oma vara arvelt võlausaldajate nõudeid - tuvastatuks. Võlgniku püsiv maksejõuetus saabus oktoobris 2012.aastal, mil müüdi Danske Bank A/S Eesti filiaali nõude katteks võlgniku omandis olnud korteriomand asukohaga Sütiste tee 3, Tallinn, ja põhjusel, et tagatisvara müügist saadud raha ei katnud kogu võlgniku võlga panga ees, jäi üles rahuldamata nõue summas ca 30 000 eurot. Nimetatud nõudele eelnevalt oli mitmete võlausaldajate avalduste alusel võlgniku vara suhtes algatatud kokku 6 täitemenetlust, samas puudus võlgnikul, osaliselt tema tervisliku seisundi ja osalise töövõime tõttu, pidev ja oluline sissetulek, aga alates 2012.a sügisest ka alatine elukoht, mistõttu seni ajutised makseraskused muutusid püsivaks maksejõuetuseks, millest väljumiseks puuduvad võlgnikul varalised väljavaated. Oluliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli võlgniku abikaasa, pangalaenude võtmisel kaaslaenuvõtja X XX surm (enesetapu läbi) 10.04.2010.aastal, millele eelnes abikaasa alkoholi- ja kasiinosõltuvus, millega seotud kulusid tuli võlgnikul suures osas oma vara arvelt kanda, kuna X XX puudus viimasel ajal pidev töökoht. Seoses XXX surmaga langesid kaaslaenajana võetud kohustused täies ulatuses vaid võlgniku kanda, samas kaotas võlgnik pärast abikaasa surma ja sellega seoses suures osas oma töövõime nii saabunud depressiooni kui ka üldhaiguste, eelkõike psoriaasi ja kõrvakuulmise nõrgenemise, tõttu. Võlgnik töötas perioodiliselt klienditeenindajana Elektriraudteel, MRP-s, ja pärast pikemat vaheaega kuu aega LUX Eesti telefonimüüjana, kust lahkus 2013.a. oktoobrikuus. Kuna võlgnik pidi 2012.a septembrikuus lahkuma oma senisest elukohast XXX korterist, raha
Tsiviilasi nr 2-13-60037 elukoha üürimiseks puudus, siis sellest ajast elab võlgnik tuttavate või sugulaste juures, suures osas saades neilt ka elatusvahendeid. Kuna pärast viimasest töökohast lahkumist võlgnik ennast töötukassas arvele ei võtnud (tegi seda alles 16.01.2014.a), siis mingit hüvitist või toetust temale ei laekunud. Maksejõuetuse üheks põhjuseks on senistel andmetel olulises osas ka võlgniku enda kergemeelsus suurte rahaliste kohustuste (eelkõige pangalaenude) võtmisel, millega kaasnes nii enda kui ka abikaasa töö- ja maksevõime ülehindamine. Selle ilmekaks näiteks on laenu võtmine AS-lt BIGBANK 2006.a, eesmärgiga katta pulmadega seotud kulud, millele lisandus järgmisel aastal Danske Bank A/S Eesti filiaalilt võetud elamuasemelaen (koos laenuga remondikulude katteks) kokku summas 1,1 miljonit krooni. Vaatamata suurele võlakohustusele võttis võlgnik veel 2010.a lisaks laenu MTÜ-lt Eesti Raudteelaste AÜ, eesmärgiga katta abikaasa matusekulud. Eeltoodu alusel võib lugeda tuvastatuks, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergemeelsus laenukohustuste võtmisel, rasked perekondlikud asjaolud, samuti võlgniku tervisliku seisundi halvenemine, mis tõi kaasa töövõime languse, s.o. PankrS § 22 lg 5 kohased muud asjaolud. Raske juhtimisvea või majanduskuriteo tunnuseid pole võlgniku tegevuses tuvastatud. Kuna võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katteks olev vara, esinevad menetluses asjaolud, mis annaksid alust lõpetada võlgniku pankrotimenetluses raugemisega. Samas on võlgnik koos pankrotiavaldusega esitanud PankrS § 170 kohase kohustusest vabastamise avalduse, mistõttu kuulub võlgniku pankrot väljakuulutamisele PankrS § 171 lg 1 alusel. Samuti palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks kokku 397 eurot, mille ajutine haldur palub välja maksta riigi vahenditest, kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude kandmiseks.
Tsiviilasi nr 2-13-60037 mittelikviidse nõudega. Võlgnikul puudub kindel sissetulek. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis peab kohus XXX suhtes välja kuulutama pankroti. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Tsiviilasi nr 2-13-60037 PankrS § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kuna võlgnikul vara puudub, siis mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu kokku 397 euro ulatuses välja riigi vahenditest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.