Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-56092 Tallinn), I korruse, saali nr 1, 18. veebruaril 2014.a, kell 14:00.

ASJAOLUD

26.11.2013 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. Harju Maakohus on oma 03.12.2013 kohtumäärusega võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 14.01.2014 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, mille kohaselt ei kata võlgniku vara kohustusi, kuid võlgnikul on piisavalt vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. 14.01.2014 istungil kinnitas võlgnik, et on aruandega tutvunud ning vastuväiteid ei oma.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

OÜ XXX (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 14.01.2003. a. Võlgniku põhitegevusalaks oli kuni 2007. a autoremondi teostamine. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt peatati 2009. a põhitegevus seoses tarbijate nõudluse langusega ja anti olemasolevad ruumid rendile. 2009. a teeniti müügitulu laovarude müügist ja kinnisvara rendist. Alates 2009. a on võlgniku põhitegevusalaks olnudki enda kinnisvara üürileandmine, milleks oli kinnistu asukohaga Suur-Sõjamäe 8b. Käesoleval hetkel tegutseb võlgniku endistes ruumides, mida võlgnik varasemalt välja üüris, XXX OÜ, mis varasematel perioodidel on olnud võlgniku lähikondne. Võlgniku esindaja on ajutisele pankrotihaldurile esitanud võlgniku 2012. a pearaamatu, kust nähtub, et võlgnik on esitanud 2012. a jooksul ühe renditeenuse arve ning ühe kommunaalteenuste arve XXX OÜ-le ning arved on tasaarvestatud ehk vähemalt 2012. a jooksul võlgnikule reaalselt renti ei tasutud. Võlgniku arveldusarvetel toimusid viimased

2(6)

2-13-56092 tehingud 2009. a lõpus. Ajutise pankrotihaldurile ei ole käesolevaks hetkeks teada, mis tingimustel täpsemalt toimus tasaarvestus lähikondse XXX OÜ-ga. Võlgniku varad Võlgniku vara koosneb erinevatest seadmetest, mille reaalne turuväärtus pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib olla ca 20 000 eurot.

ajutise

Võlgniku kohustused Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 235 000 eurot. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Võlgniku pearaamatust nähtub 30.04.2012. a toimunud tasaarvestus eraisikuga, mille kohaselt oli eraisikul võlgnevus võlgniku ees summas 71 500 eurot, mis likvideeriti tasaarvestamise teel. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku esindajalt küsinud selgitust kõnealuse tasaarvestuse kohta, kuid võlgniku esindaja ei ole selgitusi esitanud. 31.12.2012. a on toimunud tasaarvestus XXX OÜ-ga kogusummas 28 920.91 eurot seoses üüri ja kommunaalkuludega ning ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada ka selle tehingu detaile. XXXOÜ oli nimetatud tasaarvelduse hetkel võlgniku lähikondne, sest mõlema äriühingu juhatuse liige oli Andres XXX. Tagasivõitmise võimalustele saab anda täpsema hinnangu edasise pankrotimenetluse käigus, kuid võlgnik on esitanud halduri poolt soovitud andmed. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgniku viimaste aastate põhitegevusalaks oli enda kinnisvara rendile andmine ja väljarenditav kinnistu võõrandtati 21.01.2013. a täitemenetluse raames, on võlgniku reaalne majandustegevus lõppenud ja kinnistu puudumise tõttu ei saa seda ka jätkata. Tegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused on seega ebatõenäolised ning vajaksid olulist investeeringut. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul on vallasvara maksimaalse väärtusega 20 000 eurot ning kohustusi kokku ca 235 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla asjaolu, et võlgnik ei hinnanud adekvaatselt oma võimalusi teenindada suuremahulist laenu, mille võlgnik võttis Danske Bank A/S Eesti filiaalilt 2007. aastal. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruandest selgub, et võlgniku käive vähenes 2009. a ning võlgnik ei suutnud tasuda kõiki kohustusi. Danske Bank A/S Eesti filiaal saatis lepingu ülesütlemise hoiatuse 2009. Aasta lõpus. Ajutine pankrotihaldur peab oluliseks märkida, et võlgniku majanduslikule olukorrale ei aidanud kaasa ka asjaolu, et võlgnik lõpetas tegevuse autoremondi vallas ning andis kinnistu üürile lähikondsele, kes vähemalt 2012. a ei tasunud reaalselt üüri vaid toimus tasaarveldamine, ning kuna võlgnikul ei tekkinud kinnistu välja üürimisest reaalseid rahalisi

3(6)

2-13-56092 vahendeid ei olnud võimalik vähendada ka kohustusi peamise võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Võlgniku lõpliku maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib pidada 2013. a jaanuari kui täitemenetluse raames võõrandati võlgniku kinnistu, millest tulenevalt lõppes ka võlgniku tegevus. Edasises menetluses on vaja välja selgitada tasaarvestustehingute detailid, mis toimusid võlgniku ja võlgniku lähikondse XXXOÜ vahel ning kas nimetatud tehingute tegemisega seoses võivad esineda kuriteo tunnused võlgniku juhatuse liikme tegevuses, täpsemalt karistusseadustiku § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteokoosseisu tunnused. Võlgnikul on koostamata 2012.a. majandusaasta raamatupidamise korraldamise kohustust.

aruanne,

mistõttu

on

rikutud

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 13 töötunni eest 1 040 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks summas 208 eurot. Ajutine haldur on teinud võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks ning majandusliku olukorra hindamiseks järgmisi toiminguid: esitas võlgnikule teabenõude; suhtles võlgniku likvideerijaga; suhtles võlgniku võlausaldaja esindajaga; analüüsis võlgniku raamatupidamisdokumente ning pangakontosid; koostas ja lähetas päringud registritesse ning krediidiasutustesse; töötles päringut tulemusena saabunud vastuseid; analüüsis kõiki saaduid andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande; osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Samuti palub ajutine haldur määrata ajutisele haldurile hüvitatavateks kulutusteks (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) 74 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur hüvitada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele 221037157598 Swedbank. Ajutise halduri kulude suurusele ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

4(6)

2-13-56092 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et OÜ XXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku varad moodustavad kokku ca 20 000 eurot ja võlgniku kohustused moodustavad kokku ca 235 000 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Arvestades, et võlgniku viimaste aastate põhitegevusalaks oli enda kinnisvara rendile andmine ja väljarenditav kinnistu võõrandtati 21.01.2013. a täitemenetluse raames, on võlgniku reaalne majandustegevus lõppenud ja kinnistu puudumise tõttu ei saa seda ka jätkata. Tegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused on ebatõenäolised ning vajaksid olulist investeeringut. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes esinevad võimalikud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Tagasivõitmise võimalustele saab anda täpsema hinnangu edasise pankrotimenetluse käigus, kuid võlgnik on esitanud halduri poolt soovitud andmed. Edasises menetluses on vaja välja selgitada tasaarvestustehingute detailid, mis toimusid võlgniku ja võlgniku lähikondse vahel ning kas nimetatud tehingute tegemisega seoses võivad esineda kuriteo tunnused võlgniku juhatuse liikme tegevuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb OÜ XXX pankrot välja kuulutada. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ XXX pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 18. veebruaril 2014.a, algusega kell 14:00. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus OÜ XXX seaduslikku esindajat juhatuse liiget XXX (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 18. veebruaril 2014.a, kell 14:00.

5(6)

2-13-56092 Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.