Tallinn, Otsuse avalikult teatavaks 24.01.2014, tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht 2-13-31395 Tsiviilasja number
Kentmanni
Tsiviilasi
Xxxhagi Xxxvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1620,42 eurot
kohtumaja
Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja riigi õigusabi korras: Piret Simm, esindajad Advokaadibüroo Digesta, e-post: [email protected]; Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx). Istungi aeg, koht, osalenud 25.11.2013, Kentmanni Kohtumaja Hageja Xxx isikud Kostja Xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldmata Xxxhagi Xxxvastu 1640,42 euro väljamõistmiseks
2.Jätta poolte menetluskulud Xxxkanda.
3.Jätta Xxxriigiõigusabikulud 508 eurot riigi kanda.
4.Välja mõista Xxxriigituludesse riigilõivu 175 eurot eurot, mis tuleb riigile tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest ning nende tasumisega viivitamise korral välja mõista temalt riigituludesse menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.Hageja ja kostja sõlmisid 2010.aasta lõpus suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi teostama kostja elukohas (Xxx) asuvas korteris remonditöid. Enne remonditööde alustamist hageja esitas kostjale ehitustööde hinnakalkulatsiooni kogusummas 16 354,20 krooni (1045,22 eurot), tarnides ja paigaldades köögimööbli summas 9000 krooni (575,20 eurot). Töid tehti perioodil 2010.a oktoober –2011.a. aprill, aprillis said tööd valmis, kostja võttis need vastu. Kostja ei ole remonditööde eest tasunud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1620,42 eurot.
3.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostjal ei ole hagejaga suulist ega kirjalikku töövõtulepingut sõlminud, hageja ei ole remondiks vajalikke asju ostnud, vaid tõi poolikuid ja kasutatud ning osaliselt kasutuskõlbmatuid materjale. Esitatud arvete alusel olevaid materjale ei ole kostja koju toodud, sj on esitatud tekkida peal kuupäevad, mis pärinevad 2010 ja 2011, milliseks ajaks oli remont kostja juures juba tehtud. Kostjal aitas remonti teha Xxx, kostja ostis ka ise materjale. Kuna hagejal oli kostjaga kooselu ja sellest kooslelust sündis tütar ning siis hageja teostas remonti tütre jaoks. Kohtu põhjendused
6.Kuna tegemist on lihtmenetluse vaidlusega, teeb otsuse lihtsustatud vormis.
7.VÕS § 635 järgi kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik peab maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja töö tellijale üle andma ja § 638 lg 1 alusel on tellija kohustatud töö vastu võtma.
8.Hageja väitis, et pooled sõlmisid 2010.a. lõpus suulise lepingu, mille järgi pidi hageja tegema kostjale remonti viimase korteris ja kostja pidi selle eest maksma talle kulud ja tasu. Seega on selline väidetav leping hinnatav VÕS § 635 järgi töövõtulepinguga, kuna hageja arvates oli tema kohustus kokkuleppel kostjaga teha kostja tarvis remonditööd, tarnida ja paigaldada köögimööbel.
9.TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust ning lg 2 alusel on mitmepoolne tehing selline tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus, mitmepoolne tehing on leping. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või mitme isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma.
10.Seega selleks, et hagejat ja kostjat seoks VÕS § 8, § 635 järgi töövõtuleping, peavad nad olema vahetanud vastavaid tahtevaldusi: ehk kostja soovis hagejalt, et hageja teeks tema korteris remondi, tarnib ja paigaldab köögimööbli 9000 kr ning et kokku on remondikulud 25354,20 kr. Lisaks peavad olema tõendatud ka vastava tööde tegemine ja kulude kandmine.
11.Hageja esitas kohtule kalkulatsiooni, millel on vaid tema allkiri, kostja sellise kalkulatsiooni olemasolu ja saamist eitab.
12.Hageja tunnistaja Xxx ütlustest nähtub, et ta tegi kostja juures remonti ning et seda palus hageja ja et kostjal ei olnud raha ning et ta lubas hagejale tasu ära maksta, tasu tunnistajale maksis hageja. Samas seda, millal ta remonti kostja juures tegi ja millal tunnistaja ütlustest nähtuv kokkulepe hageja ja kostja vahel oleks justkui sõlmitud, ei nähtu (vt hageja 2. küsimus ja tunnistaja ütlus, lk 154, 168).
13.Hageja tõi ise esile, et sõlmis remondikokkuleppe kostjaga 2010.a lõpus, töid alustati sama aasta oktoobris ja 2011.a. aprillis olid need valmis ning et tema (lk 98) OÜ Xxx juhatuse liikmena (kättesaadav ka äriregistriandmebaasist) ostis remondiks vajaminevad materjalid OÜ Xxx kaudu. Selle kinnituseks esitas ka arved. Nendest FEB Lincona Põrandakeskuse, Bauhof arvetest nr F09-228476, nr F09-291616, nr F09-295066, MA9184 ja saatelehtedest nr 01910.078022, nr 01909.057915, nr 011009.008173, 011011.029408 ning ka Sotka mööbli arvest nr 10121479 nähtub, et kõik pärinevad perioodist 2009 kuni 01.05.2010 ning on esitatud kauba eest tasumiseks OÜ-le Xxx (lk 99-106, 113). Samuti on hageja esitanud Bauhofi sularahaarve nr 011102.05118 04.08.2011, nr 011102.059405 14.11.2011, FEB arve F11 -539013 27.09.2011 (lk 110-112). Nii pärinevad kõik eelmainitud arved, mis esitati Xxx OÜ-le ja mille kaudu oli hageja väidetavalt ostnud remondi tarbeks vajaminevaid materjale, oluliselt varasemast ajast (2009. 2010.a mai) kui sõlmiti väidetav remondikokkulepe (lepingu sõlmimine 2010.a. lõpus) või pärast remondi lõppemist (lõppes 2011.a. aprillis). Vaid kolm arvet, st Bauhofi arve-saateleht 011012.0456902 07.11.2010 197 krooni, nr 011012.049321 26.11.2010 134 kr, FEB arve F10-384370 03.12.2010 60 krooni pärinevad väidevast remonditegemise perioodist (lk 106-108). Kostja selliste kulude tegemist ja nende materjalide olemasolu oma korteris eitab. Kuna hageja poolt esitatud arvetest vaid kolm, kokku summas 391 kr (24,99€), pärinevad väidetava remonditegemise ajast, ei tõenda märgitud ulatuses materjalide ostmine hageja väidet, et tal oli kostjaga 2010. aasta lõpus kokkuleppe remondi tegemiseks koos köögimööbliga summas 25351,20 kr koos kostjapoolse kulude hüvitamise kohustusega. Eluliselt ei ole usutav ka asjaolu, et mööbel soetati 2009.a. veebruaris, kuid remondi kokkulepe tehti alles 2010.a lõpus. Kostja sellist asjaolu eitab. Hageja esitatud konto
väljavõttest (lk 1149 nähtub, et hageja võttis sularaha välja 07.11.2010 6000 kr, 5000 kr, kuid ei tõenda seda, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud remondikokkulepe 2010.a novembris.
14.Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte 2002.a. ja 2008.a, millest nähtuvalt on kostja ostnud erinevatest ehitusmaterjalide kauplustest, mööblikauplustest materjale ja kaupa mainitud aastatel (Jysk Linne furnituure 21.08.02, 21.09.08, 14.12.08, Vaibakesksus 17.09.02, 18.09.02, 10.11.02, Ehituse ABC 17.09.02, Tapeedipood 05.11.02, K- Rautakeskus 26.06.08, Manklain mööbel 26.08.08, Mööbliring 01.09.08, Ehitus Service 14.09.08, Mööblimaja 23.11.09, lk 130 -137). Kostja esitas ka AS Swedbank kirja, mille kohaselt andis pank kostjale 2002.a. laenu ja mille taotluses oli kostja märkinud, et laen on vajalik remondiks. Kostja tunnistaja Xxxütluste kohaselt tegi tema kostja juures remonti 2002.a. ja materjalid ostis kostja ning mingit tasu kokkulepet nende vahel polnud. Viidatud kostja tõenditest järeldub, et remondi tegemiseks sai kostja laenu ja vajaminevaid materjale ostis tema, kuid see toimus hoopis 2002 ja 2008 ning lükkavad ümber hageja väited sellest, et remondikokkulepe sõlmiti 2010.a. lõpus ning remonti tehti 2010.a. oktoobrist-2011.a. aprillini (incl.).
15.Hinnates kogumis 1) hageja esitatud kalkulatsiooni, mis on allkirjastatud vaid hageja poolt, 2) hageja tunnistaja ütlusi, millest ei nähtu, millal ta kostja juures remonti tegi ja millal väidetav remondikokkulepe hageja ning tema vahel ning kokkulepe selles, et kostja maksab hagejale remondi eest, 3) hageja poolt kohtule esitatud Bauhofi arve-saatelehte 011012.0456902 07.11.2010 197 krooni, nr 011012.049321 26.11.2010 134 kr, FEB arvet F10-384370 03.12.2010 60 kokku üksnes summas 391 kr (24,99€) (lk 106-108), 4) hageja konto väljavõtet, mille järgi hageja võttis sularaha 07.11.2010 kontolt välja 5000 kr ja 6000 kr, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet selles, et pooled vahetasid tahteavaldusi 2010. lõpus selles, et hageja teeb kostja korteris remonti, et kostja kohustub vastavad kulud talle hüvitama summas 25354,20 kr. Igasugused hageja väited sellisest kokkuleppest 2010. lõpus ja remonditegemisest 2010. oktoobrist- 2011. aprillini on ka kostja enda pangakonto väljavõttega 2002.a ja 2008.aastast ja kostja tunnistaja ütlustega ümber lükatud. Ülaltoodust järeldub, et tõendatud pole hageja väide, et pooled oleksid vahetanud vastastikuseid tahteavaldusi kooskõlas TsÜS § 67 lg1, 2 selliselt, et nende vahel oleks VÕS § 8 ja § 635 järgi sõlmitud 2010.a. lõpus töövõtuleping remondi tegemiseks ja köögimööbli tarnimiseks, paigaldamiseks Xxx.
16.VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning kui võlgnik rikub kohustust, saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p1, 108 lg 1. Kuna pooltevaheline lepingu olemasolu on tõendamata, ei tõusetu küsimust ka sellest, et kostja oleks hageja ees lepingust tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja § 635 järgi tasu maksmist.
17.Ülaltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Kostja poolt esitatud kohtule esitatud kohtulahenditele 2-11-31785, 2-12-522398, mis puudutavad isaduse tuvastamist ning elatise maksmist, ei pea kohus seetõttu hinnangut andma. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
18.Tsiviilasja hind on 1620,42 eurot.
19.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2. Kostja menetluskulude taotlus ei esitanud kuna tema tal neid ei olnud.
20.Kohus on andnud hagejale menetlusabi korras riigiõigusabi kohustuseta need riigile hüvitada vastavalt määrusele nr 2-13-31395 19.08.2013 (lk 81). Kohus leiab, et märgitud osas ei ole alust kohtul oma seisukohta muuta VÕS § 190 lg 7 järgi ning seega jäävad hageja riigiõigusabikulud 508 eurot riigi kanda
21.Sama määrusega on andud kohus menetlusabi hagi esitamisel lõivu tasumiseks 175 eurot (määruse p 4) ning kohus ei ole andud selles osas menetlusabi ilma, et hageja peaks need riigile hüvitama. Kooskõlas TsMS § 190 lg 4 mõistab kohus hagejalt riigituludesse riigilõivu 175 eurot, mis tuleb riigile tasuda TsMS § 179 lg 5 järgi 15 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest ning nende tasumisega viivitamise korral välja mõista TsMS § 179 lg 9 alusele nendelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni.
22.Selgitus: Rahandusministeeriumi konto nr EE932200221023778606 AS Swedbank, nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2900078444).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.