Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-35383
Tsiviilasi
Eha Põdra kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1798
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht: Tartu Jakobi 23);
esindajad
Vastustaja (puudutatud isik): Eha Põder (isikukood: 44111222723; elukoht: XXX,), esindaja Gunnar Leht
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kaebuse esitaja suhtes oleks täitemenetluse läbiviimine keelatud vaid TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul. Kaebuse esitaja 18. juunil 2013. a kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud sellele, et tal oleks kehtiv õigus kinnisasja registriosa nr XXX vallata ehk tema õigus kinnisasja vallata ei ole kinnisasja enampakkumisel müügiga lõppenud. Kaebuse esitaja suhtes on sundtäitemeetmete kohaldamine ehk sundtäitmise läbiviimine lubatud ka TMS § 180 lg 2 p-st 2 tulenevalt. Kohtutäitur oli seisukohal, et väljatõstmine on võimalik üksnes koos kõikide võlgnikule seadusega tagatud õiguste säilitamisega. Kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse algatamine ja seega kaebuse esitajale võlgniku staatuse omistamine tagab kaebuse esitajale tõhusama juurdepääsu täitemenetluse seadustikuga võlgnikule tagatud õigustele ja informatsioonile täitemenetluse läbiviimise kohta.
järele iga isiku suhtes tema väljatõstmiseks, vaid kinnistule kui asjale, mis tuleb vabastada (TMS § 180). Kuna kinnisasja väljaandmise kohustus on võlgnikul, s.o Argo Põdral, siis hõlmab tema suhtes kordusenampakkumise akti alusel toimuv täitemenetlus temaga koosolevaid isikuid ja esemeid, mis vastavalt TMS § 180 lg-le 3 kuuluvad väljatõstmisele. Olukorras, kus seadus võimaldab esemeid ja isikuid välja tõsta koos võlgnikuga, on väljatõstetavate isikute suhtes ka ebaõiglane igalt isikult väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine. Ülaltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ja kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsus täiteasjas nr 084/2013/1798 tühistada. Kaebuse rahuldamist arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.
mõistet „võlgnikuga koosolevad isikud“ tuleb tõlgendada võimalikult kitsendavalt. Kohtutäitur märgib, et kohtupraktikas (näiteks 13. jaanuari 2009. a Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-76400) on leitud, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt. Kohtutäitur hinnangul on võlgnikuga koosolevateks isikuteks võimalik siiski pidada nn valduse teenijaid (ehk näiteks koduabilisi). Võlgnikuga koosolevateks isikuteks TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes ei saa pidada kinnisasja kaasvaldajaid. Eelistada tuleb olukorda, kus igale väljatõstmisele kuuluvale isikule on tagatud võlgniku menetluslik positsioon (sh täitemenetluse seadustikus võlgnikule ettenähtud õigused). Eespooltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud teavitama kinnisasja üleandmise kohustuse täitmise vajadusest (sh toimetama kätte vastavasisulise täitmisteate koos nõude aluseks oleva täitedokumendi ärakirjaga) ja kavandatavast väljatõstmisest üksnes võlgnikku, mitte aga võlgnikuga koosolevaid isikuid (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses). Selleks, et kinnisasja kaasvaldajale, kelleks on antud juhul ka vastustaja, oleks tagatud juurdepääs kohtule tema suhtes kavandatava väljatõstmise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks (sh TMS § 2 lg-s 3 nimetatud hagi esitamiseks), peab ta õigeaegselt omama täieliku informatsiooni väljatõstmise korralduse kohta. TMS § 24, TMS § 180 lg-te 1 ja 2 kohaselt on väljatõstmise korralduse kohta täieliku informatsiooni saamise õigus tagatud üksnes võlgnikule. Määruskaebuse esitaja soovib märkida veel ka seda, et TMS §-s 45 sätestatud avalduse esitamise õigus on üksnes võlgnikul. Ülaltoodust tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et kinnisasja kaasvaldajate käsitlemine võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga) koosolevateks isikuteks (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) ei ole põhjendatud ega lubatud; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga selles, et ebaõiglane on vastustajalt nõuda täitekulusid. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. KTS § 36 lg 1 p 2 ja KTS § 36 lg 2 kohaselt on kohtutäituri tasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest 140 eurot. KTS § 32 lg-st 2 tulenevalt muutub kohtutäituri põhitasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega ehk tasu sissenõutavaks muutmine on seotud sellega, et nõude täitmiseks on kohtutäitur täitetoiminguid teinud. Kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) nõude sundtäitmisel sõltub täitetoimingute arv otseselt muuhulgas ka väljatõstmisele kuuluvate isikute arvust. Iga väljatõstmisele kuuluva isikuga suureneb ka väljatõstmisele kuuluvate asjade arv. Kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmisel tuleks kohtutäituril teha toiminguid, mille tegemise vajadus on vahetus põhjuslikus seoses sellega, et vastustaja on kinnisasja kaasvaldaja; 4) tugineb maakohus vaidlustatavas lahendis asjaoludele, mida kohus ei ole tuvastanud. Maakohus käsitles võlgnikuna kinnisasja endist omanikku. TMS § 180 lg 3 ja TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes on võlgnikuks isik kelle vastu on täitmisele esitatud kinnisasja valduse väljanõudmise nõue. Maakohus ei ole tuvastanud, et Argo Põdra suhtes on kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus algatatud või vähemalt ei nähtu vaidlustatavast lahendist, et eelnimetatud asjaolu on maakohtu poolt tuvastatud. Kohtutäitur möönab, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akti ja sissenõudja J. J. avalduse alusel on Argo Põdra suhtes tõepoolest alustatud täitemenetlus kinnisasja valduse väljanõudmiseks täiteasjas nr 084/2013/1797. Samas nimetab maakohus Argo Põtra võlgnikuks ekslikult, tuginedes sellele, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on koostatud Argo Põdra kui võlgniku suhtes eelnevalt toimunud täitemenetluses (täiteasjades 084/2009/4700, 084/2011/1870 ja 084/2010/1359).
vabastada kinnisasi ning ta on ka isikuks, kellele kohtutäitur annab tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikuks ei ole kinnisasja väljaandmise täitemenetluses Eha Põder. Võlgnike ringi laiendamise õigus kohtutäituri poolt ei tulene TMS § 2 lg-st 3, mille kohaselt selle paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu, vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.