Eha Põdra kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1798
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht: Tartu Jakobi 23);
esindajad
Vastustaja (puudutatud isik): Eha Põder (isikukood: 44111222723; elukoht: XXX,), esindaja Gunnar Leht
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Eha Põder esitas 29. juulil 2013. a Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1798. Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 5. juunil 2013. a kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille järgi on täitedokumendiks Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt täiteasjades nr 084/2009/4700, 084/2011/1870, 084/2010/1359. Võlgnikena on teates nimetatud Argo Põder, Eha Põder, Oskar Põder, Anastasia Tselikova ja Natalia Tselikova. 5. juuni 2013. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nõuti Eha Põdralt kohtutäituri tasude tasumist. Eha Põder esitas 18. juunil 2013. a kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale. Eha Põder leidis, et täituri poolt tema suhtes alustatud kinnisasja väljaandmise täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingud on ebaseaduslikud, kuna tema nimi ei sisaldu võlgnikuna täitedokumendiks olevas kordusenampakkumise aktis. Nimetatud aktis on võlgnikuna nimetatud vaid Argo Põder. Sellest tulenevalt on muuhulgas tühine ka Eha Põdra suhtes koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, sest selles tuginetakse nimetatud kordusenampakkumise aktile. Kohtutäitur leidis 15. juuli 2013. a otsuses, et täitemenetluse alustamine Eha Põdra suhtes kinnisasja väljanõudmiseks on põhjendatud. Kaebuse esitaja sai kohtutäituri otsuse kätte
17.juulil 2013. a. Kaebuse esitaja ei nõustunud kaevatava otsusega. Kinnisasja valdus ei ole Eha Põdra käes ja ta ei kasuta kinnisasja Argo Põdra pereliikmena.
2.Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15. juuli 2013. a otsus täiteasjas nr 084/2013/1798 on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 084/2013/1798 on algatatud kehtiva ja sundtäidetava täitedokumendi alusel. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavalduse väidet, mille kohaselt on kinnisasja registriosa number XXX valdus teiste isikute hulgas ka kaebuse esitaja käes, kes kasutab kinnisasja ja sellel olevat elamut ja kõrvalhoonet koos Argo Põdraga igapäevaselt elukohana. TMS § 2 lg 1 p-st 15 koostoimes TMS § 2 lg-ga 3 järeldub, et üldreeglina võib TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia iga kinnisasja valdaja suhtes, kelle õigus kinnisasja vallata on lõppenud või lõpetatud sundtäitmise (kinnisasja enampakkumisel müügi) tõttu. 4. juuni 2012. a määruse nr 3-2-1-85-12 punktis 10 asus Riigikohus seisukohale, et kuna (sundenampakkumise akti näol, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse) tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit. Kolleegium märkis, et kohtulahendit on vaja üksnes TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul.
Kaebuse esitaja suhtes oleks täitemenetluse läbiviimine keelatud vaid TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul. Kaebuse esitaja 18. juunil 2013. a kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud sellele, et tal oleks kehtiv õigus kinnisasja registriosa nr XXX vallata ehk tema õigus kinnisasja vallata ei ole kinnisasja enampakkumisel müügiga lõppenud. Kaebuse esitaja suhtes on sundtäitemeetmete kohaldamine ehk sundtäitmise läbiviimine lubatud ka TMS § 180 lg 2 p-st 2 tulenevalt. Kohtutäitur oli seisukohal, et väljatõstmine on võimalik üksnes koos kõikide võlgnikule seadusega tagatud õiguste säilitamisega. Kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse algatamine ja seega kaebuse esitajale võlgniku staatuse omistamine tagab kaebuse esitajale tõhusama juurdepääsu täitemenetluse seadustikuga võlgnikule tagatud õigustele ja informatsioonile täitemenetluse läbiviimise kohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. novembri 2013. a määrusega Eha Põdra kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsusele täiteasjas nr 084/2013/1798 ja tühistas kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsuse täiteasjas nr 084/2013/1798. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks kinnisasja valduse väljanõudmisel muuhulgas ka sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Eha Põder on vaidlustanud kohtutäituri 15. juuli 2013. a otsuse täiteasjas nr 084/2013/1799, mille algatamise aluseks on sissenõudja J. J. esitatud täitmisavaldus ja täitedokument – 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt täiteasjades nr 084/2009/4700, 084/2011/1870, 084/2010/1359. Pärast õnnestunud kordusenampakkumist on J. J. kantud kinnistusraamatusse sisse kinnisasja asukohaga XXX uue omanikuna. Võlgnik, kinnistu eelmine omanik Argo Põder, kohustus kinnisasja välja andma uuele omanikule. Võlgnik ei andnud kinnisasja välja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. TMS § 180 lg 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse ning väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. TMS § 5 lg 1 kohaselt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Antud juhul oli võlgnikuks Argo Põder. Kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel täitemenetluses toimus Argo Põdra võlgnevuse katteks Versobank AS-i, AS-i SEB Pank ja OÜ Arumäe Maja ees. Seega oli põhjendatud märkida enampakkumise aktis võlgnikuna üksnes Argo Põder. TMS § 180 lg 3 võimaldab välja tõsta kõik ruumis olevad isikud ja igaühe nimelist täitedokumendis märgituse nõuet seadus enam ei sisalda (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura Tallinn 2010, lk 154). Seega ainuüksi asjaolu, et Eha Põder ei olnud märgitud täitedokumendis, ei anna alust lugeda täitetoimingud ebaseaduslikeks. Siiski oli kohus seisukohal, et eraldi täitemenetluse algatamine Eha Põdra väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TMS § 180 lg 2 p 2 täpsustab, et väljatõstetavad isikud on võlgnikuga koosolevad isikud. Seadusandja on lihtsustanud kohtutäituril ja sissenõudjal toimingute tegemist läbi selle, et ruumi omanikul ei ole kohustust tuvastada ja hageda kõiki isikuid, kes ruumi kasutavad, ning kohtutäituril ei ole vajadust hinnata ruumis viibimise õigustatust (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura Tallinn 2010, lk 150). Seega kuulusid antud juhul väljatõstmisele kõik võlgnik Argo Põdraga koosolevad isikud ja esemed. Kohus oli eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kuna kohtutäituril puudus vajadus hinnata isikute ruumis viibimise õigustatust, puudus täituril ka vajadus teha kindlaks need isikud, kes võlgnikuga koos kinnistut kasutavad ja algatada iga isiku suhtes eraldi menetlus tema väljatõstmiseks. Siinkohal tuleb arvestada kehtiva seaduse sõnastust, mis ei ole suunatud mitte isikule (enne 01.01.2006 kehtinud TMS TMS § 70) ja vajadusele kohtulahendi olemasolu
järele iga isiku suhtes tema väljatõstmiseks, vaid kinnistule kui asjale, mis tuleb vabastada (TMS § 180). Kuna kinnisasja väljaandmise kohustus on võlgnikul, s.o Argo Põdral, siis hõlmab tema suhtes kordusenampakkumise akti alusel toimuv täitemenetlus temaga koosolevaid isikuid ja esemeid, mis vastavalt TMS § 180 lg-le 3 kuuluvad väljatõstmisele. Olukorras, kus seadus võimaldab esemeid ja isikuid välja tõsta koos võlgnikuga, on väljatõstetavate isikute suhtes ka ebaõiglane igalt isikult väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine. Ülaltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ja kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. juuli 2013. a otsus täiteasjas nr 084/2013/1798 tühistada. Kaebuse rahuldamist arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 7. detsembril 2013. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta Eha Põdra kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaõigesti TMS § 2 lg 1 p-i 15 koostoimes TMS § 23 lg-ga 1 ja TMS § 7 lg-ga 1 asudes seisukohale, et täitemenetluse algatamine Eha Põdra väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. Määruskaebuse esitaja hinnangul pidi maakohus esmalt otsustama, kas
1.aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendiks Eha Põdra suhtes. Sundenampakkumise aktist tulenev sissenõudja nõue ja täitedokumendi mõttes kohustatud isikute (võlgnike) ring tuleneb TMS § 2 lg 1 p 15 ja TMS § 2 lg 3 koosmõjust. Kohtutäitur on seisukohal, et sundenampakkumise akt kehtib TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja valdaja suhtes, kelleks võib, aga ei pea olema kinnisasja endine omanik. Juhul, kui kinnisasja endine omanik on üheks kinnisasja valdajatest, on sundenampakkumise akt täitedokumendiks kõigi teiste kinnisasja kaasvaldajate suhtes, arvestades siiski TMS § 2 lg-s 3 sätestatud piiranguid koos nende realiseerimise korraga. Eespool esitatud seisukohta kinnitab ka TMS § 2 lg 3, mille kohaselt ei või TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS § 2 lg 3 täpsustab, millisel juhul kehtib sundenampakkumise akt TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja valdaja suhtes – see kehtib siis, kui valdaja valdus muutub ebaseaduslikuks eelneva kinnisasja omaniku suhtes toimunud sundtäitmise tulemusena. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et vastustaja (Eha Põder), on kinnisasja asukohaga XXX, kaasvaldaja. Samuti puudub vaidlus ka selles, et vastustaja õigus nimetatud kinnisasi vallata lõppes eelneva (kinnisasja endise omaniku suhtes) toimunud sundtäitmise tulemusena. Ülatoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendiks Eha Põdra suhtes, mistõttu TMS § 23 lg 1 ja TMS § 7 lg 1 kohaselt pidi kohtutäitur nimetatud akti ja sissenõudja J. J. vastavasisulise avalduse alusel algatama vastustaja suhtes täitemenetluse; 2) käsitles maakohus vastustajat kinnisasja endise omanikuga koosoleva isikuna. Määruskaebuse esitaja soovib esmalt märkida, et kinnisasja kaasvaldajate ja väljatõstmise juures võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga) koosolevate isikute (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) võrdsustamine ei ole kohtutäituri arvates põhjendatud. Kohtutäituri arvates
mõistet „võlgnikuga koosolevad isikud“ tuleb tõlgendada võimalikult kitsendavalt. Kohtutäitur märgib, et kohtupraktikas (näiteks 13. jaanuari 2009. a Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-76400) on leitud, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt. Kohtutäitur hinnangul on võlgnikuga koosolevateks isikuteks võimalik siiski pidada nn valduse teenijaid (ehk näiteks koduabilisi). Võlgnikuga koosolevateks isikuteks TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes ei saa pidada kinnisasja kaasvaldajaid. Eelistada tuleb olukorda, kus igale väljatõstmisele kuuluvale isikule on tagatud võlgniku menetluslik positsioon (sh täitemenetluse seadustikus võlgnikule ettenähtud õigused). Eespooltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud teavitama kinnisasja üleandmise kohustuse täitmise vajadusest (sh toimetama kätte vastavasisulise täitmisteate koos nõude aluseks oleva täitedokumendi ärakirjaga) ja kavandatavast väljatõstmisest üksnes võlgnikku, mitte aga võlgnikuga koosolevaid isikuid (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses). Selleks, et kinnisasja kaasvaldajale, kelleks on antud juhul ka vastustaja, oleks tagatud juurdepääs kohtule tema suhtes kavandatava väljatõstmise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks (sh TMS § 2 lg-s 3 nimetatud hagi esitamiseks), peab ta õigeaegselt omama täieliku informatsiooni väljatõstmise korralduse kohta. TMS § 24, TMS § 180 lg-te 1 ja 2 kohaselt on väljatõstmise korralduse kohta täieliku informatsiooni saamise õigus tagatud üksnes võlgnikule. Määruskaebuse esitaja soovib märkida veel ka seda, et TMS §-s 45 sätestatud avalduse esitamise õigus on üksnes võlgnikul. Ülaltoodust tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et kinnisasja kaasvaldajate käsitlemine võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga) koosolevateks isikuteks (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) ei ole põhjendatud ega lubatud; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga selles, et ebaõiglane on vastustajalt nõuda täitekulusid. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 2 teise lause kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. KTS § 36 lg 1 p 2 ja KTS § 36 lg 2 kohaselt on kohtutäituri tasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest 140 eurot. KTS § 32 lg-st 2 tulenevalt muutub kohtutäituri põhitasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega ehk tasu sissenõutavaks muutmine on seotud sellega, et nõude täitmiseks on kohtutäitur täitetoiminguid teinud. Kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) nõude sundtäitmisel sõltub täitetoimingute arv otseselt muuhulgas ka väljatõstmisele kuuluvate isikute arvust. Iga väljatõstmisele kuuluva isikuga suureneb ka väljatõstmisele kuuluvate asjade arv. Kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmisel tuleks kohtutäituril teha toiminguid, mille tegemise vajadus on vahetus põhjuslikus seoses sellega, et vastustaja on kinnisasja kaasvaldaja; 4) tugineb maakohus vaidlustatavas lahendis asjaoludele, mida kohus ei ole tuvastanud. Maakohus käsitles võlgnikuna kinnisasja endist omanikku. TMS § 180 lg 3 ja TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes on võlgnikuks isik kelle vastu on täitmisele esitatud kinnisasja valduse väljanõudmise nõue. Maakohus ei ole tuvastanud, et Argo Põdra suhtes on kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus algatatud või vähemalt ei nähtu vaidlustatavast lahendist, et eelnimetatud asjaolu on maakohtu poolt tuvastatud. Kohtutäitur möönab, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akti ja sissenõudja J. J. avalduse alusel on Argo Põdra suhtes tõepoolest alustatud täitemenetlus kinnisasja valduse väljanõudmiseks täiteasjas nr 084/2013/1797. Samas nimetab maakohus Argo Põtra võlgnikuks ekslikult, tuginedes sellele, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on koostatud Argo Põdra kui võlgniku suhtes eelnevalt toimunud täitemenetluses (täiteasjades 084/2009/4700, 084/2011/1870 ja 084/2010/1359).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Eha Põder vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole Eha Põder võlgniku Argo Põdra perekonnaliige. Vastustaja elukohana oli registreeritud kuni 9. juunini 2013. a tema pojale kuulunud elamu seoses pideva vajadusega kasutada tasuta bussitransporti sõitudeks arsti juurde; 2) ei ole vastustaja kinnisasja kaasvaldaja. Vastustaja ei valda koos senise omanikuga kinnisasja ning seega ei saa tema suhtes rakendada sundtäitmist ja väljatõstmist. Vastustaja ei ela aadressil XXX. Kohtutäituril oli võimalus selgitada välja võlgnik ja temaga koos elavad isikud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2013. a määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
7.Alusetu on määruskaebuse esitaja seisukoht selles, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TMS § 2 lg 1 p-i 15 koostoimes TMS § 23 lg-ga 1 ja TMS § 7 lg-ga 1 asudes seisukohale, et täitemenetluse algatamine Eha Põdra väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Iseenesest on õige kohtutäituri seisukoht, et 1. aprilli 2013. a kordusenampakkumise akt on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 15 alusel. Nimetatud seisukohale ei ole vastu vaielnud ka maakohus vaidlustatud määruses. Samuti on õige kohtutäituri seisukoht selles, et sundenampakkumise aktist kui täitedokumendist tulenev sissenõudja nõue (kinnisasja valduse üleandmise nõue) on kinnisasja väljaandmise nõue.
8.Samas on alusetu kohtutäituri seisukoht selles, et tulenevalt TMS § 5 lg-st 1 ja TMS § 2 lg 1 p-st 15 koosmõjus TMS § 2 lg-ga 3 on kinnisasja kordusenampakkumise akti alusel läbiviidavas täitemenetluses võlgnikuks Eha Põder. TMS § 5 lg 1 kohaselt on võlgnikuks isik, kelle vastu on esitatud täitmiseks esitatud nõue. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 180 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Sundtäidetav nõue (kinnisasja väljaandmise nõue) tuleneb täitedokumendist (kordusenampakkumise aktist). Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, kui pooled ise ei ole teisiti kokku leppinud. Lähtudes täitedokumendist (kinnisasja kordusenampakkumise aktist) ja TMS § 180 lg-st 1 on võlgnikuks kinnisasja väljaandmise täitemenetluses Argo Põder kui endine kinnisasja omanik, kes valdas kinnisasja, sest temal lasub TMS § 180 lg-st 1 tulenev kohustus välja anda ja
vabastada kinnisasi ning ta on ka isikuks, kellele kohtutäitur annab tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikuks ei ole kinnisasja väljaandmise täitemenetluses Eha Põder. Võlgnike ringi laiendamise õigus kohtutäituri poolt ei tulene TMS § 2 lg-st 3, mille kohaselt selle paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu, vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel.
9.Õige on maakohtu seisukoht, et Eha Põtra on võimalik välja tõsta võlgnikuga koosoleva isikuna (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) TMS § 180 lg 3 alusel ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
10.Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt on maakohus tuginenud asjaolule, mida kohus ei ole tuvastanud, sest maakohus nimetab korduvalt Argo Põtra võlgnikuks, kuid ei ole tuvastanud, et Argo Põdra suhtes oleks alustatud täitemenetlust kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Nähtuvalt enampakkumise aktist on võlgnikuks, kes peab kinnisasja TMS § 180 lg 1 alusel välja andma, Argo Põder. Argo Põder on märgitud võlgnikuna ka toimikus olevale kinnisasja väljaandmise täitmisteatele. Seega on arusaamatu määruskaebuse esitaja seisukoht selles, et maakohus oleks pidanud veel eraldi tuvastama, et Argo Põder on võlgnik täitemenetluses, mis on alustatud kordusenampakkumise akti täitmiseks.
11.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.