lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-56862/58

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-56862/58
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
23.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-56862 XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi XXXUAB vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ning 2 500 000 euro väljamõistmiseks pankrotivarasse Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

Tsiviilasi

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (Advokaadibüroo Ahas&Heringson GLO, Maakri 23A, Tallinn 10145), lepingulised esindajad adv. Veikko Puolakainen ja adv. Carri Ginter Kostja XXXUAB (RK XXX, asukoht XXX, varasem ärinimi XXXUAB), lepingulised esindajad van.adv. XXXja adv. Marika Kütt

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXUAB avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Välja mõista hagejalt XXXOÜ (pankrotis) pankrotivara arvel kostja XXXUAB kasuks menetluskulud 14 827,44 eurot.
3.Välja mõista hagejalt XXXOÜ (pankrotis) pankrotivara arvel kostja XXXUAB kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik ja asjaolud

1.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Harju Maakohtu menetluses oli XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi XXXUAB vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ning 2 500 000 euro

väljamõistmiseks pankrotivarasse. 01.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata ning poolte nii maa- kui apellatsioonikohtus kantud menetluskulud hageja kanda väljamaksmiseks pankrotivara arvel. Riigikohus jättis 06.11.2013 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahas kanda pankrotivara arvel.

2.Kostja XXXUAB esitas 06.12.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palub kindlaks määrata kostja menetluskulud summas 48 043,70 eurot vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2013 kohtuotsuse p-s 3 tsiviilasjas nr 2-11-56862 ja Riigikohtu 06.11.2013 kohtumääruse p-s 3 tsiviilasjas nr 3-7-1-2-657 sisalduvale menetluskulude jaotusele. Samuti palub kostja kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Taotluse kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: riigilõiv apellatsioonkaebuselt 9450 eurot, tasu advokaadi õigusabi eest kokku summas 38 593,70 eurot (21 277,10+12699,25+4617,35). Kostja märgib, et seoses tsiviilasja nr 2-11-56862 menetlusega on kostja kandnud menetluskulusid nii Eestis kui Leedus. Leedu kohtule esitas hageja taotluse tsiviilasjana nr 2-11-56862 menetletud hagi tagamiseks, millega seoses tekkisid kostjal menetluskulud kokku summas 12 699,25+4617,35 eurot. Taotluse lisadeks olevatest arvetest on kostja maha arvutanud kulud, mis seondusid vastuhagiga, mida kohus vastuhagina käesolevas tsiviilasjas ei menetlenud. Samuti on arvetest maha arvestatud kulu, mis antud kohtuasjaga ei seondunud. Kokku moodustub Eestis tekkinud advokaadikulu 21 277,10 eurot.
3.Hageja märgib kostja taotluse osas, et hagejal ei ole vastuväiteid apellatsioonkaebuselt riigilõivu suuruse osas, kuivõrd see on tasutud aprillis 2013, s.o pärast riigilõivumäärade alandamist. Hagejal on vastuväide selles osas, et välismaal hagi tagamisega seotud kulutused õigusabile kuuluvad hüvitamisele Eestis toimuva põhimenetluse raamides. Hageja arvates ei võimalda kehtiva TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsioon Eestis toimuva põhimenetluse lõppedes nõuda kulude hüvitamist välisriigis toimunud hagi tagamise menetlusega seonduvalt. Hagi tagamise menetlus välisriigis on oma olemuselt iseseisev menetlus ja menetluskulude jaotus tuleb otsustada sealse menetleva kohtu poolt. Kui välisriigi kohus menetluskulude jaotust selles riigis kehtiva õiguse kohaselt ei otsusta (kostja väitel Leedu kohus aga seda otsustanud ei ole), siis tähendab see seda, et vastavad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhul, kui kohus siiski leiab, et Eesti kohus saab lahendada ka välisriigis tekkinud menetluskulude suuruse küsimuse, siis palub hageja kontrollida nimekirjas loetletud välisriigis tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Nimelt on Leedus hagi tagamisega seotud menetluskuluks näidatud kokku 17 316,60 eurot (12 699, 25 + 4617, 35), samas kui Eestis toimunud põhimenetluse õigusabikuluks nii maa- kui ringkonnakohtus on näidatud 21 277,10 eurot. Hageja hinnangul ei ole sedavõrd suur õigusabi kulu vaid hagi tagamisega seotud kulutuste katteks välisriigis olnud vajalik, mõistlik ega põhjendatud. Eestis näidatud menetluskulude suuruse vaidlustab hageja osaliselt, kuivõrd kõik näidatud kulud ei ole asjas vajalikud ning ei ole kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avalduse lisaks 3 olevast arvest 122614 nähtuvalt on vastuse koostamiseks hagile kulunud 24,6 tundi ning teistkordselt 20,6 tundi, see on enam kui 45 tundi. Hageja leiab, et selline ajakulu on ülemäärane, arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, samuti vastuste enda mahtu. Samuti on arvel näidatud 10,9 tundi ajakuluna tõlkimise eest, mis ilmselt tunnihinnaga 120 eurot ei ole mõistlik. Arvel on näidatud ajakuluna 7,7 tundi nõudeavalduse koostamise eest pankrotimenetluses, mis aga ei ole seotud tsiviilasja menetlusega. Vastuse koostamine halduri 26.09.2012 arvamusele ei saaks aega võtta 9 tundi (tegemist oli 4 leheküljelise dokumendiga,

millest sisulist osa oli 2,5 lehekülge ning sellele oli veel ka eelnenud analüüs 1,9 tunni ulatuses). Avalduse lisaks 4 olevast arvest nr 122751 nähtub, et tumeda värviga ei ole tähistatud vastuhagi ettevalmistamine 4,3 tunni ulatuses, kuigi avalduses väidab kostja, et on kõik vastuhagiga seotud kulud maha arvestanud. Samuti saab põhjendamatuks ajakuluks pidada ettevalmistust eelistungiks 5 tunni ulatuses. Protokolli parandamise taotluse koostamine 1 tunni ulatuses ei ole samuti mõistlik ajakulu. Avalduse lisaks 10 olevast arvet nr 131399 tuleb pidada täielikult põhjendamatuks (v.a protokolliga tutvumisega ja istungijärgse kommunikatsiooniga seoses, kokku 0,5 tundi). Nimelt esindaja XXXkohtuistungil esindajana ei osalenud. Esindaja XXXosales küll istungil, aga mitte lepingulise esindajana, vaid lihtsalt saalisviibijana, kuivõrd ta enese väitel tal üksinda esindamiseks õigust ei olnud. Seega tuleb nii ettevalmistuseks kui esindamiseks näidatud ajakulu pidada põhjendamatuks. Menetluslike küsimuste arutelu võis olla büroosiseselt vajalik, aga mitte põhjendatud vastaspoole suhtes. Kohtumääruse põhjendused

4.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud 01.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning Riigikohtu 06.11.2013 määrus jõustusid 06.11.2013. Kostja XXXUAB esitas 06.12.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt.
5.Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Hagi esitati kohtule 21.11.2011. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskulude osas, kus leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamata (p 3).
8.Kohtu hinnangul on kostja XXXUAB menetluskulud osaliselt põhjendatud ning vajalikud. Avaldusest nähtuvalt on kostja menetluskuluks riigilõiv apellatsioonkaebuselt 9450 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Esitatud taotluse kohaselt on kostja menetluskuluks seoses Leedus esitatud hagi tagamise avaldusega seotud menetluskulu 17 316,60 eurot (12 699,25 eurot+ 4617,35 eurot). Kohtu hinnangul ei võimalda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsioon Eestis toimuva põhimenetluse lõppedes nõuda kulude hüvitamist välisriigis hagi tagamise menetluskuludega seonduvalt. Kui hagi tagamise menetlus toimus välisriigis, siis sellega seonduvate menetluskulude jaotus on samuti välisriigi kohtu otsustada. Käesoleval juhul Leedu kohtus menetluskulude jaotust ei otsustatud. Avaldusele lisatud arve nr 122614 ja selle lisas märgitu puhul on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse vastuse koostamiseks kokku 20 tundi, arvestades, et esialgse vastuse pikkuseks on sisuliselt 6 lehekülge ja teistkordse vastuse pikkuseks 5 lehekülge, esialgse vastusele oli lisatud 1 lisa ning teisele vastusele 5 lisa, samuti arvestades vaidluse mahtu ja keerukust ning arvestades, et kostja puhul on tegemist Leedu äriühinguga. Kohtu hinnangul ei saa lugeda põhjendatud kuluks tõlkekulu, kuivõrd tõlkekulu ei saa käsitleda menetluskuluna TsMS-i mõttes. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu pankrotimenetluses dokumendi ettevalmistamine nõude tõendamiseks, kuivõrd nimetatud dokument ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks halduri 26.09.2012 arvamusele 9 tunni ulatuses. Vastavalt esitatud arvele oli eelnevalt esindajal kulunud halduri 26.09.2012 seisukohaga tutvumiseks 1,9 tundi. Arvestades, et vastuse pikkus oli sisuliselt 2,5 lehekülge ja arvestades vastuse sisulist osa, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik aeg vastuse koostamiseks 4 tundi. Samuti ei ole kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud menetluskulu vastuhagi ettevalmistamise kulu 8,3 tundi, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas kohus vastuhagi ei menetlenud. Ülejäänud osas loeb kohus arve nr 122614 lisas märgitud kulud põhjendatuks 15,6 tunni osas. Kokku loeb kohus arve nr 122614 puhul põhjendatud ajakuluks 39,6 tundi (39,6 x 120 € =4752 €). Avaldusele lisatud arve nr 122751 ja selle lisas märgitu puhul ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vastuhagi ettevalmistamine 4,3 h ega vastuhagi vastuse analüüs 0,2 h, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas kohus vastuhagi ei menetlenud. Kohtu hinnangul ei ole vajalik ja põhjendatud kulu 06.11.2012 eelistungi ettevalmistamiseks 5 h ulatuses. Kostja esindaja oli eelnevalt menetluses esitatud materjalidega ja menetluse käiguga tuttav, enne eelistungit uusi materjale kohtule ei esitatud, millega kostjal oleks tulnud tutvuda. Kostja oli esitanud 12.10.2012 omapoolse vastuse hageja arvamusele, seega ei olnud ka kirjaliku menetluse ja istungi toimumise vahel suurt ajavahemikku. Arvestades ka eelnevalt asjas esitatud materjalide mahtu ja sisu on kohtu hinnangul põhjendatud kulu kohtuistungi ettevalmistamiseks 2,5 tundi. 06.11.2012 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 1 tund (II kd lk 533-535), seega on põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemisel 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole eelistungi protokolli parandamise taotluse puhul põhjendatud ajakulu 1 tund arvestades taotluse sisu ja pikkust. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 0,3 tundi. Kokku loeb kohus arve nr 122751 puhul põhjendatud ajakuluks 3,8 tundi (3,8 x 121 € =459,8 €). Avaldusele lisatud arve nr 131399 ja selle lisas märgitu puhul ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 17.06.2013 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungiks ettevalmistamine XXX ja XXX poolt, kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtuvalt XXXkohtuistungil ei osalenud ning XXX puudus kohtuistungil esindusõigus. Seega ei ole põhjendatud kulu ka XXX kohtuistungil osalemise eest ega 17.06.2013 menetlusõiguslikud küsimused seoses planeeritud kohtuistungiga. Taotluse 17.06.2013 kohtuistungi edasilükkamiseks loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,3 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu ka 17.06.2013 kohtuistungi protokolli analüüsiks ja kommunikatsiooniks kostja

advokaadiga Leedus kokku 0,5 tundi. Kokku loeb kohus arve nr 131399 puhul põhjendatud ajakuluks 0,8 tundi (0,8 x 205 € =165,64 €). Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 44,2 tunni ulatuses, s.o 14 827,44 eurot (lepingulise esindaja kulud 5377,44 eurot + riigilõiv apellatsioonkaebuselt 9450 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 2 500 000 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on 2 500 000 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 140 000 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
10.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.