2-13-2177/6 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-2177 Jätta menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-13-2177, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud ja hagiavaldus VBLSUAB esitas 06.11.2012 tsiviilasjas 2-11-56862 vastuhagi Osaühingu BLRT L (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase vastu kahju 150 000 euro hüvitamiseks. Maakohus keeldus 26.11.2012 määrusega avaldust vastuhagina menetlemast ja registreeris selle iseseisva tsiviilasjana. Harju Maakohus võttis 29.01.2013 hagi menetlusse. Pankrotihaldur esitas VBLSUAB vastu hagi 2 500 000 euro pankrotivarasse tagasi võitmiseks. Nimetatud rahasumma tasus hageja laeva ehitamise eest 08.06.2007 sõlmitud lepingu alusel Osaühingule BLRT L (pankrotis) 13.10.2009. Hagi rahuldamise korral tsiviilasjas 2-11-56862 jääks hagejal laeva ehitamise eest tasu saamata. Hageja leiab, et pankrotihaldur käitus tema suhtes teadvalt eksitavalt ja rikkus halduri kohustusi, olles 08.04.2011 aruandes seisukohal, et pankrotivarasse vara tagasivõitmise aluseid ei esine, kuid esitades siiski hiljem vara tagasivõitmiseks hagi. Seoses halduri tegevusega ei saanud hageja esitada õigeaegselt oma tingimuslikku nõuet pankrotimenetluses selleks ettenähtud tähtaja jooksul ning haldur jättis hageja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Pankroti väljakuulutamise järgselt olid võlausaldajad kohustatud pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg-st 1 tulenevalt teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest hiljemalt 05.07.2011. Kostja ei teavitanud haldurit võlgnevusest, sest Osaühingul BLRT L (pankrotis) ei olnud hageja ees võlgnevust – laev oli üle antud ja Osaühing BLRT L (pankrotis) oli selle eest tasunud. 27.10.2011 teatas haldur, vastupidiselt varasemale seisukohale, et esineb alus 2 500 000 euro tagasinõudmiseks hagejalt. Sellega on haldur eksitanud hagejat hagi esitamise kavatsuse osas, eesmärgiga tõrjuda hageja nõue pankrotimenetlusest kõrvale ja tagada suurvõlausaldaja Ålands landskapsregering nõude maksimaalne rahuldamine. Haldur ei esitanud tagasivõitmise hagi ega teavitanud kostjat selle esitamise kavatsusest ajal, mil hagejal oleks olnud võimalik kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses. Sellega rikkus haldur PankrS § 55 lg-d 1 ja 2 ja tekitas hagejale kahju, mille hüvitamist hageja nõuab PankrS § 63 lg 1 alusel. Hageja nõudesumma jaotisemääraks oleks teise järgu nõudena 55,18%. Hageja vastu esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise korral moodustaks tagasivõidetav summa kogu võlgniku pankrotivara, sest muud vara võlgnikul ei ole. Vastavalt jaotismäärale 55,18% saanuks kostja tingimuslik nõue rahuldatud 1 379 500 euro ulatuses, mis on ühtlasi halduri tekitatud kahju suuruseks. Hageja nõuab nimetatud summast 150 000 euro hüvitamist. Hageja esitas 11.03.2013 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas 2-11-56862 lahendi jõustumiseni. Hageja leiab et tal on õigus hagi esitamiseks PankrS § 63 lg 1 alusel. Hageja on võlgniku võlausaldaja, sest tal on võlgniku vastu tingimuslik nõue, mille aluseks on enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud asjaolud. Pankrotihalduri hagi rahuldamisega tekib olukord,

2-13-2177 kus võlgnik ei ole täitnud omapoolset kohustust tasuda ehitatud laeva eest. Hageja pöörab tähelepanu, et PankrS § 98 kohaselt võib pankrotimenetluses esitada tingimuslikke nõudeid. Hageja on seisukohal, et kuigi nõue sõltub tsiviilasjas nr 2-11-56862 tehtavast lahendist, ei ole see perspektiivitu, sest hagi rahuldamine on halduri tegevusest tekkiva kahju tõttu võimalik. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub pankrotivõlgniku osas nõue ja see saab tekkida vaid tulevikus. Hagejal on hiljem võimalus nõue esitada PankrS § 119 sätestatud korras. Kuna hageja ei ole pankrotivõlgnik, siis puudub tal alus nõuda haldurilt kohustuste täitmist PankrS § 55 lg-te 1, 2 alusel ja PankrS § 63 lg 1 tulenevalt kahju hüvitamist, sest tegemist on pankrotimenetluse välise isikuga. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata ja hagi läbivaatamata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tulenevalt kostja vara tagasivõitmise hagist, võib hagejal tekkida pankrotivõlgniku vastu nõue. Samas hagis toodud asjaoludel on hagi perspektiivitu, mistõttu tuleb jätta hagi läbivaatamata. Kuna hageja nõuab haldurilt PankrS § 63 lg 1 alusel kahju hüvitamist, siis käesoleval juhul ei sõltu otsus vara tagasivõitmise asjas tehtavast lahendist (TsMS § 356 lg 1). Hageja kinnitab ka ise, et Osaühingu BLRT L (pankrotis, samuti võlgnik) pankroti väljakuulutamisel 05.05.2011 ja 05.07.2011, mil oli viimane tähtaeg võlgadest teatamiseks, puudus hagejal võlgniku vastu nõue. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja põhjendatult pidanud hagejat PankrS § 8 lg 3 mõistes võlausaldajaks. Asjaolu, et kostja on muutnud meelt hagejalt vara tagasivõitmise võimalikkuse osas pärast pankroti väljakuulutamist ja esitas 21.11.2011 hagi vara tagasivõitmiseks, ei muuda hageja nõuet tingimuslikuks nõudeks PankrS § 98 mõistes, sest pankroti väljakuulutamisel ei olnud hagejal ka võimalikku tingimuslikku nõuet pankrotivõlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja Osaühingu BLRT L (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, mistõttu ei saa hagejal olla nõuet PankrS § 63 lg 1 alusel, sest nimetatud sättest tuleneb võlgniku ja võlausaldaja või isiku, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, õigus nõuda haldurilt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist. Seega ei ole võimalik hageja nõuet hagis toodud asjaoludel rahuldada, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja saab oma õigusi maksma panna PankrS § 119 sätestatud korras, esitades võlgniku vastu nõude vastavalt § 119 lg-le 6 kuue kuu jooksul tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest, kui aga tehingu teine pool andis tagasivõitmisele kuuluva vara kohtuotsuseta pankrotivarasse, siis vara üleandmise päevast. Käesoleva hagi esitamise ja menetlemise ajal ei ole aga hageja isikuks, kes saaks PankrS § 63 lg 1 tulenevalt esitada halduri vastu kahju hüvitamise nõude. TsMS § 168 lg 2 tulenevalt kannab hageja menetluskulud.