Credit Plus OÜ hagi H.K. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise summas 571,74 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
571,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit Plus OÜ (registrikood 12041300, asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn); seaduslik esindaja Priit Pööbo (e-post: [email protected]) Kostja: H.K. (endise perenimega R., isikukood x, elukoht hagiavalduses: x, elukoht registris: x, tegelik elukoht teadmata)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista H.K.lt (K.) Credit Plus OÜ kasuks 571,74 € (viissada seitsekümmend üks eurot ja 74 senti, millest põhivõlg 234,74 €, intress 102,26 € ja viivis 234,76 €).
4.Välja mõista H.K.lt Credit Plus OÜ kasuks menetluskulude katteks 100,00 € (ükssada eurot).
5.Välja mõista H.K.lt Credit Plus OÜ kasuks viivis tasumata menetluskulult (otsuse tegemise seisuga 100,00 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kostja H.K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu teadaande avaldamise tähtajaga 2 kuud (TsMS § 317 lg 1, lg 3-5).
1 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-560
Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 3100057277 ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
07.01.2013 kohtule esitatud hagiavalduses Credit Plus OÜ taotleb kostjalt välja mõista põhivõla 234,74 €, intresse 102,26 € ja sissenõutavaks muutunud viivise 234,74 €. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Aare Autod OÜ sõlmisid 23.11.2008 liisingulepingu pealkirjaga „Järelmaksuleping nr x“, mille alusel kostja ostis Aare Autod OÜ-lt sõiduauto x. Sõiduki hinna 32 000 krooni (2045,17 €) kohustus kostja tasuma 36 kuu jooksul igakuiste osamaksetena, osamakse suurus oli 1316 krooni (84,11 €), millest intress 400 krooni (25,56 €). Esimese makse tähtpäev oli 28.12.2008 ja viimane 28.11.2011. Kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustus kostja lepingu p 5 kohaselt tasuma viivist 5% võlgnetavalt summalt päevas. Kostja ei täitnud lepingut kohaselt ning jättis tasumata 5 lepingujärgset makset, kogusummas 5272,90 krooni (337 €). Aare Autod OÜ loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 04.10.2012 Finants Inkasso OÜ-le, kes omakorda loovutas nõude hagejale 07.12.2012. Hageja on viivisemäära hea usu ja mõistlikkuse põhimõttel vähendanud 0,2 protsendini päevas ning vähendanud viivisenõuet põhinõude suuruseni.
KOSTJA VASTUS
Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade ilmus 11.12.2013 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks 27.12.2013. Teates
2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-560
kostjale hagile vastamiseks antud 20 päeva möödus seega 16.01.2014. Kostja hagile ei ole vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava osaga ning § 444 lg 2 alusel piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjendustega.
2.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust ettenähtud tähtaja jooksul esitanud. 11.12.2013 teates kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgede eest. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.
3.Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuigi ekslik on hageja seisukoht, et poolte vahel oli liisinguleping. Leping (lk 11 – 19) on pealkirjastatud järelmaksu lepinguna, lepingu kohaselt oli Aare Autod OÜ müüjaks ja kostja ostjaks, kokku lepiti ostuhinna tasumine osamaksetena 36 kuu jooksul ning intressi maksmises. Lepingu punkti 1 kohaselt müüja andis tema omandis oleva sõiduauto X järelmaksu perioodiks ostja otsesesse valdusesse ja kasutusse, lepingu punktide 5.1. ja 7 kohaselt lepingu allakirjutamise järel sõiduki omandiõigus jäi müüjale ning ostja saab lepingu alusel sõiduki omanikuks alles pärast lepingu tingimuste tähtaegset ja tingimusteta täitmist. Eeltoodu alusel vastab Aare Autod OÜ ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu leping võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 208 ja 233 sätestatud omandireservatsiooniga müügilepingu ja VÕS § 401 lg-s 2 sätestatud krediidilepingu tunnustele. Hageja esitatud asjaolude alusel lepingust tuleneva õigussuhte kvalifitseerimine hagejast erinevalt aga praegusel juhul nõuet ei mõjuta.
4.Aare Autod OÜ on nõude loovutanud OÜ-le Finants Inkasso (loovutamise teatis lk 9), kes omakorda loovutas nõude OÜ-le Credit Plus (lk 6). VÕS § 164 lg 2 alusel on hageja astunud esialgse võlausaldaja asemele ja seega on hagejal õigus esitada kostja vastu lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täimise nõuet.
5.Kostja ei ole täitnud 28.11.2008.a järelmaksulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Seda tõendab 08.10.2012 kostjale saadetud võlateatis (lk 7). Lepingu täitmise tähtaeg on möödunud ning nõue on täies ulatuses sissenõutav. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, sh intressi tasumist. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigus nõuda ka rahalise kohustuse täitmisega hilinemise eest viivist. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 234,74 €, intress 102,26 € ja viivis 234,76 €. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisesummat on hageja kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vähendanud põhivõla summani. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
6.TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuna kostja ei ela registris märgitud aadressil ning tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada.
7.Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suuruse kindlaksmääramine
7.1.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja H.K. kanda, kuna otsus tehakse tema kahjuks.
3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-13-560
7.2.Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel praeguses tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja esitas 09.12.2013 kulunimekirja ja tõendid ning taotleb kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 € ning õigusabi kulud lepingulisele esindajale summas 100 € (käibemaksuta). Õigusabi kulude tõendamiseks esitas hageja esindaja volikirja ja menetluskulude nimekirja.
7.3.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt on põhjendatud välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 € (s.o kuni 750 € suuruse hinnaga hagilt nõutav riigilõiv soodusmääras, kuna hagi esitati veebilehe www.e-toimik.ee kaudu).
7.4.Kohus ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 ja 2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kusjuures lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Samuti on Riigikohus 12.10.2011 lahendis nr 3-2-1-80-11 punktis 23 selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga.
7.5.Kohus leiab, et hageja kulutus lepingulise esindaja õigusabi tasule on põhjendamatu. OÜ Credit Plus nimel lepingulise esindajana hagiavalduse allkirjastanud ja 07.01.2013 kohtule esitanud Priit Pööbo on äriregistri teabesüsteemi kehtivatel andmetel alates 13.01.2011 kuni tänaseni hageja OÜ Credit Plus juhatuse liige. Menetlusosalise seaduslik esindaja ei saa samaaegselt esineda menetluses sama menetlusosalise lepingulise esindajana ega nõuda teistelt menetlusosalistelt enda töötasu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud 28.03.2011 kuupäeva kandev tähtajatu volikiri (lk 21), millega hagejaks oleva äriühingu üks juhatuse liige Remo Reinsalu on volitanud teist juhatuse liiget, Priit Pööbot, osutama õigusteenust ja esindama hagejat võlgade sissenõudmisel võlgnike vastu, ei oma esindajakulude hüvitamisel tähtsust, kuna P. Pööbo õigus hagejat kohtumenetluses esindada tuleneb seadusest. Juhatuse liikme vormistamine lepinguliseks esindajaks eesmärgiga nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist, on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et hagejale ei ole õigust kostjalt õigusabi kulude hüvitamist nõuda.
7.6.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.