korteriühistu Tartu Väike Tiigi hagi Feliks Jürmani ja Jüri Jürmani vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-13-13985
Tsiviilasja hind
5149 eurot 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: korteriühistu Tartu Väike Tiigi (registrikood 80125023; asukoht Tiigi 21, Tartu; e-post [email protected]), esindaja: juhatuse liige Evi Miller (aadress XXX) kostja 1: Feliks Jürman (isikukood 35005022743; elukoht teadmata) kostja 2: Jüri Jürman (isikukood 35108032713; elukoht teadmata; telefon XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista solidaarselt Jüri Jürmanilt ja Feliks Jürmanilt korteriühistu Tartu Väike Tiigi kasuks:
2.1.XXX Tartus asuva korteriomandi majanduskulude põhivõlg 3305 eurot 74 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 998 eurot 67 senti ning viivis hagi esitamisest otsuse tegemiseni 624 eurot 6 senti, kokku 4928 eurot 47 senti (neli tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa eurot nelikümmend seitse senti);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt 0,07% päevas alates 22. jaanuarist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra, hageja kanda; jätta muud menetluskulud solidaarselt Jüri Jürmani ja Feliks Jürmani kanda.
6.Välja mõista solidaarselt Jüri Jürmanilt ja Feliks Jürmanilt menetluskulu 350 eurot (kolmsada viiskümmend eurot) korteriühistu Tartu Väike Tiigi kasuks.
7.Solidaarselt Jüri Jürmanil ja Feliks Jürmanil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas toob ära vaid viivisearvestuse ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise põhjenduse.
13.27. märtsi 2013 hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõla arvete nr 100411 kuni 130211 järgi 2755 eurot 18 senti ja viivise 953 eurot 75 senti (tlk 2-6). 30. septembri 2013 hagiavalduse täienduses palus hageja mõista välja põhivõla 3305 eurot 74 senti (lisandusid arved nr 130311 kuni 130811), viivise 998 eurot 67 senti ning viivise hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses toodud perioodide eest kindla summana ja edasi põhinõudelt 0,07% päevas põhinõude tasumiseni. VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel tuleb mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivis 0,07% päevas 2755 eurolt 18 sendilt 27. märtsist 30. septembrini 2013 summas 362 eurot 58 senti ja 3305 eurolt 74 sendilt 1. oktoobrist 2013 21. jaanuarini 2/4
2014 summas 261 eurot 48 senti. Kokku tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 624 eurot 6 senti.
14.TsMS § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hageja ei esitanud nõude suurendamise avaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tuli tal tasuda riigilõivu täismääras. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg-id 1-3, 5, § 165 lg-t 3 ja § 173 lg-id 1, 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära; muud menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud tsiviilasjas menetluskulusid kokku 823 eurot 60 senti (õigusabi ning riigilõiv). Õigusbüroo Aspekt OÜ on esitanud KÜ-le Tartu Väike Tiigi osutatud teenuste eest arveid kokku summas 548 eurot 60 senti (sisaldab osalist riigilõivu 125 eurot). Lisaks on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu kokku 275 eurot. Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
15.1.TsMS § 124 lg 1, § 133 alusel on hageja suurendatud nõudega hagi hind 5149 eurot 3 senti, millelt tuli RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu täismääras 425 eurot, hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel 350 eurot. Kuna hageja ei esitanud nõude suurendamise avaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasus ta riigilõivu kokku 425 eurot (225 eurot 15. veebruaril 2013 (tlk 1), 50 eurot 16. aprillil 2013 (tlk 61), 125 eurot 29. septembril 2013, 25 eurot 14. oktoobril 2013). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb solidaarselt kostjatel hüvitada hagejale riigilõivust 350 eurot.
15.2.12. oktoobri 2011 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-80-11 p-is 23 leidis Riigikohus järgmist: “Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi ka eraldi hagimenetluses. Toimikust ei nähtu, et K. V, kellele tasutud raha väljamõistmist hagejalt kostja taotleb, oleks osalenud kohtumenetluses kostja seadusliku või lepingulise esindajana. Ka puuduvad andmed, kas K. V vastanuks üldse lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Toimikus ei ole ka andmeid, et K. V oleks osalenud menetluses kostja nõustajana TsMS § 228 mõttes. Pealegi ei kuulu nõustaja kulud TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi niikuinii hüvitamisele.” Toimiku materjalidest nähtuvalt osales antud kohtumenetluses hageja esindajana üksnes hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige Evi Miller. Toimikust ei nähtu, et hageja seadusliku või lepingulise esindajana oleks menetluses osalenud keegi Õigusbüroo Aspekt OÜ-st. Ainuüksi asjaolu, et OÜ Aspekt OÜ juhatuse liige Toomas Kiisk on edastanud kohtule e-posti teel hageja avaldusi ja nimetanud ennast hageja lepinguliseks esindajaks (tlk 91), ei anna alust asuda seisukohale, et ta oli antud menetluses hageja lepinguline esindaja. Ka puuduvad andmed selle kohta, kes konkreetselt hagejale õigusteenust osutas ja kas see isik vastas lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. 30. septembri 2013 istungil osales hageja nõustajana A.K., nõustaja kulusid TsMS § 175 lg 2 II lause järgi ei hüvitata. Seega ei tule kostjatel õigusabikulusid hagejale hüvitada.
3/4
16.Kohus juhib hageja tähelepanu järgmisele. 10. detsembri 2013 otsusega kohtuasjas nr 34-1-20-13 tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kuna hageja ei esitanud nõude suurendamise avaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tuli tal tasuda riigilõivu täismääras, s.o 425 eurot. Sama Riigikohtu otsuse p-ist 77 tulenevalt on hagejal kuni käesoleva lahendi jõustumiseni õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu 75 eurot tagastamiseks. Tagastamise taotluses tuleb ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku- või registrikood).