Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-12276
Tsiviilasi
M E i hagi I I a vastu võla, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 111 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M E i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.01.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M E (XXXXXXXXl), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Kostja I I a (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Grete Lind
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 02.07.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta M E i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.M E esitas 26.03.2013 hagi Harju Maakohtusse I I a vastu võla väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 11 109,50 eurot, intressi 3614,39 eurot ja VÕS §-st 113 tuleneva viivise alates 02.06.2012.
2.Kostja pöördus 2005.a hageja poole palvega saada laenu 15 000 dollarit. Laenu vajas kostja oma poja abistamiseks. Kostja palvel maksti laen välja tema poja N Ii arveldusarvele. Raha ülekannete kohaselt on N Iile kantud üle 7499 dollarit hageja poolt ja 7499 dollarit E K i poolt. Hageja tagastas E K ile 7499 dollarit. Hageja ja kostja leppisid kokku, et laen tagastatakse 1,5 kuu pärast ning laen anti 5% aastaintressiga. Laenu tagasimaksmist toimunud ei ole. Hageja oli nõus laenu tagastamise tähtaega pikendama kuni 01.04.2012. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole kostjale teinud pakkumust laenulepingu sõlmimiseks, mistõttu ei ole kostja saanud anda ka omapoolset aktsepti.
4.Hageja helistas 2005.a Skype kaudu kostjale ning teatas oma valmisolekust tegeleda äriga Eestis. Kostja soovitas võtta ühendust tema pojaga ning andis hagejale kontaktandmed. Nõue on esitatud vale isiku vastu. Raha on kantud kolmanda isiku N Ii kontole. Lisaks on tõendamata, et N Iile tehtud ülekannete näol on tegemist just laenu andmisega, mitte muu tehinguga, näiteks investeering vms. Isegi juhul, kui laenuleping oleks sõlmitud, siis on tõendamata laenu tagastamise tähtaeg. Seega eeldusel, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, siis puudub hagejal õigus kooskõlas VÕS § 398 lg-ga 1 laenu tagastamist nõuda, sest hageja ei ole kaks kuud laenulepingu ülesütlemisest ette teatanud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjale anti laenu ja laen kuulus tagastamisele 1,5 kuu jooksul pärast laenu andmist, siis on hageja nõue aegunud. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled leppisid kokku intressis ja selle suuruses. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 02.07.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Pooltel oli vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud laenuleping. Hageja leidis, et tema on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Kostja leidis, et ta ei ole laenulepingut sõlminud ning hagejalt pole ta laenu saanud.
7.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-109-11 asunud seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil.
Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
8.Hageja esitas suulise laenulepingu sõlmimise tõendamiseks maksekorralduste ärakirjad, milliste kohaselt on hageja 28.11.2005 teostanud N Iile raha ülekande 7499 USD ning E K on 01.12.2005 teostanud N Iile raha ülekande 7499 USD. Kohus leidis, et hageja poolt teostatud raha ülekanne ei tõenda hageja ja kostja vahelist laenulepingut. Ka ei tõenda pooltevahelist laenulepingut E K i poolt teostatud raha ülekanne ega kinnitus selle kohta, et tal puuduvad rahalised nõuded hageja ja N Ii vastu.
9.Kohus leidis, et hageja ei põhistanud ka laenuvõtmise vajadust kostja poolt. Hagiavalduses hageja kinnitas, et laenu vajas kostja oma poja abistamiseks. Hageja vande all antud seletuses avaldas, et kostja palus rahalist abi 60 000 või 80 000 USD ulatuses, selgitades, et nad ostsid endale uue maja, võttes pangast suure laenu. Kostja selgitas, et neil on võimalus seda laenu kustutada juhul, kui nad saavad teostada projekti, mis on seotud kinnisvaraga. Sarnaseid ütlusi hagejaga andis ka tunnistaja Y E. Notariaalse lepingu kohaselt on kostja ostnud kinnistu 24.05.2007. Seega pole põhjendatud hagejalt 2005.a lõpus laenu võtmine põhjusel, et kustutada laen panga ees.
10.Hageja tugines hageja abikaasa Y E ja kostja vahel Skype vahendusel toimunud vestluse salvestusele. Kohus leidis, et vestluse salvestusest ei tulene, et kostja on hagejalt laenu palunud. Vastupidi, tõendid kinnitavad, et tegelikult oli raha vajadus kostja pojal. Asjaolu, et kostja on sellel teemal hageja abikaasaga suhelnud, ei tähenda, et hageja sõlmis laenulepingu kostjaga, nagu ekslikult arvab hageja.
11.Tunnistaja N Ii sõnade kohaselt sai ta hagejalt raha, mille eest ta sõlmis majade broneeringuid. Kirjalikke kokkuleppeid hagejaga tunnistaja ei teinud ning kõik toimus läbi Skype vestluse, telefoni ja e-posti vahendusel. Saadud raha eest broneeris ta kaks maja, ühe Peetri külas ja teise Harkus. Seega vajas ja sai raha hagejalt N I äritegevuseks. On üldtuntud asjaolu, et aastatel 2005 – 2007 spekuleerisid paljud isikud kinnisvaraga hinnatõusu ja kasumi lootuses. Samuti on üldteada, et osundatud ajaperioodil toimusid müügitehingud kinnisvaraga väga kiiresti, mistõttu seletab see ka asjaolu, miks vajati raha kiiresti ja miks valis hageja raha ülekandmiseks oluliselt kallima, kuid samas kiirema võimaluse. Asjaolu, et raha anti N Iile ja just temal oli kohustus see hagejale tagastada, tuleneb ka hageja abikaasa ja kostja Skype vahendusel toimunud vestlusest, millises kostja kinnitab, et N teeb kõik selleks, et võlga teile tagastada. Kostja rõhutab vestluses, et just tema (N) peab võla tagastama.
12.Asjaolu, et hageja andis raha N Iile, mitte kostjale, kinnitab ka 12.10.2011 e-kiri, mille kohaselt on hageja raha tagasi küsinud N Iilt. Samuti on hageja edastanud N Iile osundatud e-kirja manusena andmed raha ülekandmiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjalt raha tagasimaksmist palunud. Seega leidis kohus, et võlasuhe võib esineda hageja ning N Ii vahel, mitte aga hageja ja kostja vahel.
Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
14.Kohus ei ole arvestanud tunnistaja Y E ütlustega ega hageja poolt vande all antud ütlustega ning ei ole seda ka millegagi põhjendanud. Kõigis küsimustes, kus
kostja tunnistaja N Ii ja hageja tunnistaja Y E ütlused olid vasturääkivad, on kohus lähtunud N Ii ütlustest. Hageja on oma seisukohtade kokkuvõttes põhjendanud kostja tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust ja nende väidete osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Samuti puudub kohtuotsuses põhjendus selle kohta, millise tähenduse omistab kohus Skype vestluses kostja poolt võla tunnistamisele.
15.Maakohus juhindus muuhulgas kostja poolt üks päev enne kohtuistungi toimumist esitatud tõendist, kuigi hageja vaidles sellise tõendi vastuvõtmisele vastu. Tõendi vastuvõtmine olukorras, kus hagejale ei ole antud aega sellega tutvumiseks ja seisukoha avaldamiseks, rikub poolte võrdsuse põhimõtet ning hageja leiab, et kohus ei oleks tohtinud sellist tõendit vastu võtta.
16.Maakohus on jätnud hagi rahuldamata peamiselt põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud laenusuhet kostjaga. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et laenu väljamaksmise ajal (detsembris 2005) olid hageja ja kostja vahelised suhted väga usalduslikud, kuna pooled olid pikaajalised peretuttavad. Vaidlus puudub ka selles, et hageja kohtus kostja pojaga enne raha ülekannet viimati siis, kui kostja poeg oli 11 aastane. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja poja vahel ei ole ühtegi 2005. aastal vormistatud kirjalikku dokumenti, mis andnuks hagejale kindluse, et kostja pojale raha andes on tagatud see, et hageja selle raha tagasi saab.
17.Kostja võla olemasolu kohta on olemas otsene tõend. Kostja on võla olemasolu – nii laenu tagastamise kohustust, kui intressi tasumise kohustust – tunnistanud 05.02.2012 aastal peetud Skype vestluses hageja abikaasaga. Kostja tunnistab 21 000 dollari suurust võlga ning lubab raha ära maksta, kui majanduslikud võimalused tekivad. See, et tegemist ei ole tema poja võlaga, nähtub N Ii poolt antud ütlustest. Tunnistaja kinnitas, et rahaliselt ei ole vanemad lubanud teda aidata, on lubanud aidata töö leidmisega, aga mitte rahaliselt. Seega ei saa kostja poolt Skype vestluses võla tunnistamist käsitleda ema poolt oma poja abistamiseks antud lubadusena, vaid tegemist oli kostja enda kohustusega. Lisaks eelnimetatule on laenulepingu sõlmimist kinnitanud tunnistaja Y E ning vande all antud ütlustega hageja ise. Nende tõendite tähendust asja lahendamisel ei ole maakohus põhjendanud.
18.Käesoleva kaasuse muudab erakordseks see, et laenu andmine toimus äärmises usaldusõhkkonnas, mistõttu pooled laenulepingut kirjalikult ei vormistanud. Hageja on olnud laenu tagastamise nõudmisel kostjaga arvestav ning korduvalt pikendanud laenu tagastamise tähtaega. Selline asjaolu nähtub muuhulgas tõendina esitatud Skype vestlusest. Samas vestluses on ka kostja võlga tunnistanud ning menetluse kestel ei ole kostja kordagi märkinud, et tal oleks 2005. aastast hageja ees võlg mõnest muust õigussuhtest tulenevalt. Apellant on seisukohal, et arvestades kõike eeltoodut tuleks kohtul hinnates tõendeid kogumis, muuhulgas arvestada ka sellega, et heas usus käitunud laenuandja ei jääks ilma kohtuliku kaitseta. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS §
657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Maakohus on otsuses põhjendanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendamist leidnud. Tsiviilasja raames ei ole esitatud ühtegi kirjalikku või muud tõendit, mis viitaksid laenulepingu sõlmimisele või laenulepingu tingimustele. Ainus tõend, millele hageja viitab - Skype’i vestluse salvestus, ei tõenda, et kostja oleks hagejalt laenu küsinud või laenu saamist kinnitanud. Kostja ei ole selles vestluses kinnitanud laenulepingu sõlmimist ega ole andnud ka konkreetset võlatunnistust kohustuse ülevõtmise kohta. Tõendamata on väidetava laenulepingu sõlmimise aeg ja tingimused. Väidetav laenuraha on üle kantud N Ii, mitte kostja, kontole.
22.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja väite, et kohus on ebaõigesti otsuse tegemisel arvestanud kostja poolt üks päev enne kohtuistungi toimumist esitatud e-kirja väljatrükiga, milles hageja nõuab N I’ilt võla tagastamist, kuna hageja ei ole kohtu tegevusele vastavalt TsMS § 333 lg-le 1 vastuväidet esitanud. Hageja oli nõus asja arutamist jätkama ja kinnitas, et tal täiendavad taotlused puuduvad. Poolte vahel ei ole ka sisulist vaidlust selle üle, et rahasumma kanti üle N I’i arvele ja hageja nõudis võla tasumist N I’ilt.
23.Hageja enda vande all antud seletus ja hageja abikaasa ütlused selle kohta, et nad peavad laenu saajaks just kostjat, kellega neil oli perekonniti usalduslik vahekord, mille tõttu hageja kostja pojale üldse raha andis, ei ole piisav tõend, et lugeda laenulepingu pooleks I I a, kui kostja seda ei tunnista ja hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist muude tõenditega.
24.Kostja on muude vastuväidete hulgas tuginenud ka aegumisele. Kui laen anti hagi asjaolude kohaselt 2005.a detsembris, mis tuli tagastada 1,5 kuu pärast, aegus nõue juba 2008.a detsembris. Oma väidet, et hageja on laenu tagastamise tähtaega korduvalt pikendanud, ei ole hageja tõendanud. Hageja väitel toimus tähtaja pikendamine Skype’i vestlustes. Kohtule on esitatud ainult 05.02.2012 Skype’i vestluse väljatrükk, mis tähtaja pikenemise seisukohalt ei oma enam tähtsust, sest selleks ajaks oli nõue juba aegunud. Seega tuleb hagi rahuldamata jätta ka aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja selgitus
25.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.