lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-12276/32

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-12276/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 235PõhistamineTsMS § 442 lg 5Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-12276/50Tallinna Ringkonnakohus22.01.20142-12-12276/69Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

02.juulil 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind

2-12-12276 XXXhagi XXXvastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes 11 111 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(sünd. XXX.a., elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Grete Lind (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, 10118 Tallinn; e- post: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

06.06.2013.a.

Kohtuistungil osalesid

Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Grete Lind

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 398 lg 1Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja esitas 26.03.2012.a. kohtule hagi kostja vastu 14 682 euro väljamõistmiseks, millest 11 111 eurot moodustab põhivõlgnevus ja intress 3 571 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista VÕS § 113 tuleneva viivise alates 01.04.2012.a. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2005.a. hageja poole palvega saada laenu summas 15 000 dollarit. Laenu vajas kostja oma poja abistamiseks. Kostja palvel maksti laen välja tema poja XXXarveldusarvele. Raha ülekannete kohaselt on XXXkantud üle 7 499 dollarit hageja poolt ja 7 499 dollarit XXXpoolt. Hageja on tagastanud Elena Korenfeld’ile 7 499 dollarit. Hageja ja kostja leppisid kokku, et laen tagastatakse 1,5 kuu pärast ning laen anti 5% aastaintressiga. Laenu tagasimaksmist toimunud ei ole. Hageja oli nõus laenu tagastamise tähtaega pikendama kuni 01.04.2012.a.
2.Hageja täpsustas oma nõuet 30.11.2012.a., mille kohaselt palub viimane kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 11 109,50 eurot, intressi 3 614,39 eurot ja alates 02.06.2012.a. viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagejalt laenu võtnud. Hageja ei ole kostjale teinud pakkumust laenulepingu sõlmimiseks, mistõttu ei ole kostja saanud anda ka omapoolset aktsepti. Kostja ei tunnista, et 2005.a. pöördus ta väidetavalt hageja poole laenu saamiseks. Hageja helistas ise 2005.a. Skype kaudu ning teatas oma valmisolekust tegeleda äriga Eestis. Kostja soovitas võtta ühendust tema pojaga ning andis hagejale poja kontaktandmed. Nõue on esitatud vale isiku vastu. Raha on kantud kolmanda isiku XXXkontole. Lisaks on tõendamata, et XXXtehtud ülekannete näol on tegemist just laenuandmisega, mitte muu tehinguga (näiteks investeering vms.). Isegi juhul, kui laenuleping oleks sõlmitud (mida kostja eitab), siis on tõendamata laenu tagastamise tähtaeg. Seega eeldusel, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping (mida kostja ei tunnista), siis puudub hagejal kooskõlas VÕS § 398 lg 1 laenu tagastamist nõuda, sest hageja ei ole kaks kuud laenulepingu ülesütlemisest ette teatanud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjale anti laenu ja laen kuulus tagastamisele 1,5 kuu jooksul pärast laenu andmist, siis on hageja nõue aegunud. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled leppisid kokku intressis ja selle suuruses. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hageja vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Pooltel on vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud laenuleping. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud laenuleping. Hageja on seisukohal, et tema on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Kostja on seisukohal, et ta ei ole laenulepingut sõlminud ning hagejalt pole ta laenu saanud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga.

7.Riigikohus on 24.11.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-109-11 p. 11 asunud seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
8.Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii oma 05.07.2012.a. kohtumääruses (t/l 54) kui ka 06.11.2012.a. kohtuistungil (t/l 80-86). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millised võimaldaksid kohtul tuvastada pooltevahelist laenulepingut.
10.Hageja on suulise laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kohtule maksekorralduste ärakirjad, milliste kohaselt on hageja 28.11.2005.a. teostanud XXX raha ülekande summas 7 499 USD ning XXXon 01.12.2005.a. teostanud XXXraha ülekande summas 7 499 USD (t/l 25, 26). Kohus leiab, et hageja poolt kostja pojale XXX28.11.2005.a. teostatud raha ülekanne ei tõenda hageja ja kostja vahelist laenulepingut. Ka ei tõenda pooltevahelist laenulepingut XXXpoolt XXX01.12.2005.a. teostatud raha ülekanne ega kinnitus selle kohta, et tal puuduvad rahalised nõuded hageja ja XXXvastu (t/l 26, 27).
11.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja põhistanud ka laenuvõtmise vajadust kostja poolt. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
12.Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et laenu vajas kostja oma poja XXXabistamiseks (t/l 20). Hageja on vande all antud seletuses kohtule avaldanud, et kostja palus rahalist abi 60 000 või 80 000 USD ulatuses, selgitades, et nad ostsid endale uue maja võttes pangast suure laenu. Kostja selgitas, et neil on võimalus seda laenu kustutada juhul, kui nad saavad teostada projekti, mis on seotud kinnisvaraga (t/l 154). Sarnaseid ütlusi hagejaga andis ka tunnistaja XXX(t/l 156). Kohtule esitatud notariaalse lepingu kohaselt on kostja ostnud kinnistu 24.05.2007.a. (t/l 8-17). Seega pole põhjendatud hagejalt 2005.a. lõpus laenu võtmine kostja poolt põhjusel, et kustutada laen panga ees.
13.Hageja tugineb kostjaga laenulepingu sõlmimisel ka 05.02.2012.a. hageja abikaasa XXX ja kostja vahel Skype vahendusel toimunud vestluse salvestusele. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud vestluse salvestusest ei tulene, et kostja on hagejalt laenu palunud (t/l 6264, 135). Vastupidi, kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et tegelikult oli raha vajadus kostja pojal XXX Iljin’il. Asjaolu, et kostja on sellel teemal hageja abikaasaga suhelnud ei tähenda, et hageja on sõlminud laenulepingu kostjaga, nagu ekslikult arvab hageja.
14.Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud XXXsõnade kohaselt sai ta hagejalt raha, millede eest ta sõlmis majade broneeringuid. Samuti andis nimetatud tunnistaja ütlusi selle kohta,

et kirjalikke kokkuleppeid hagejaga ta ei teinud ning kõik toimus läbi Skype vestluse, telefoni ja e-posti vahendusel. Saadud raha eest broneeris ta kaks maja, ühe Peetri külas ja teise Harkus (t/l 157-158).

15.Seega kinnitab nimetatud asjaolu seda, et raha vajas ja raha sai hagejalt XXXäritegevuseks. On üldtuntud asjaolu, et aastatel 2005 – 2007 spekuleerisid paljud isikud kinnisvaraga hinnatõusu ja kasumi lootuses. Samuti on üldteada, et osundatud ajaperioodil toimusid müügitehingud kinnisvaraga väga kiiresti, mistõttu seletab see ka asjaolu, miks vajati raha kiiresti ja miks valis hageja raha ülekandmiseks oluliselt kallima, kuid samas kiirema võimaluse.
16.Asjaolu, et raha anti XXXja just temal oli kohustus see hagejale tagastada tuleneb ka hageja abikaasa ja kostja Skype vahendusel toimunud vestlusest, millises kostja kinnitab, et XXX teeb kõik selleks, et võlga teile tagastada. Kostja rõhutab vestluses, et just tema (XXX) peab eelkõige võla tagastama (t/l 64).
17.Asjaolu, et hageja andis raha XXX , mitte kostjale kinnitab ka kohtule esitatud 12.10.2011.a. e-kiri, millise kohaselt on hageja raha tagasi küsinud XXX . Samuti on hageja edastanud XXXosundatud e-kirja manusena andmed raha ülekandmiseks (t/l 146148). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjalt raha tagasimaksmist palunud. Seega asub kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõendite põhjal võib võlasuhe esineda hageja ning XXXvahel, mitte aga hageja ja kostja vahel.
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kostjalt 11 109,50 euro väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamise ei kuulu. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jäävad rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded intressi (3 614,39 euro) ja viivise väljamõistmiseks.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 111 eurot. Menetluskulude jaotamine
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja