Estmedia OÜ hagi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
2 043 eurot ja 56 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Estmedia OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohtu 12. septembri 2013. a otsus
Apellant (hageja): Estmedia OÜ (registrikood: 11123272), esindaja Carmen Vahem Vastustaja (kostja): kohtutäitur Kristel Maalman, esindajad advokaadid Hillar Villers ja Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. septembri 2013 otsus osas, millega maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista kohtutäitur Kristel
Maalman ́ilt Estmedia OÜ kasuks kahju 1795, 36 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis eurot ja 36 senti) eurot; viivis perioodil 1. august 2012 – 22. jaanuar 2014 220.99 (kakssada kakskümmend eurot ja 99 senti) eurot ja viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 23. jaanuarist 2014 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
3.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel Estmedia OÜ-le koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid: enampakkumise teade ja kordusenampakkumise akt. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus jätta 96,77 % kohtutäitur Kristel Maalmani kanda ja 3,23 % Estmedia OÜ kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Estmedia OÜ (hageja) esitas 18. oktoobril 2012 Viru Maakohtule kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista kahju 1855,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 39,77 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 18.10.2012 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras (0,41 eurot päevas). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 määras. Hagiavalduse kohaselt oli Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses täiteasi nr 095/2001/1804. Sissenõudjaks oli AS Eesti Maapank (pankrotis), kelle õigusjärglane on Trenton Invest OÜ (pankrotis). 31.07.2007 viis kostja läbi enampakkumise korteriomandile asukohaga XXXX, Kohtla-Järve. Enampakkumise võitis hageja hinnaga 200 000 krooni. Hageja kandis kostja pangakontole 200 260 krooni. Kostja kandis eelnimetatud rahast korteri omanikule L.T.168 434 krooni, sissenõudja Trenton Invest OÜ-le (pankrotis) 28 770 krooni, Rahandusministeeriumile riigilõivu 260 krooni ja täitekulud 2796 krooni. Viru Maakohtu 01.12.2010 kohtuotsusega tunnistati enampakkumine kehtetuks (tsiviilasi nr 2-07-35547). Kohtuotsus jõustus 11.01.2011. Kostja on hagejale tagastanud täitekulud 2796 krooni ehk 178,70 eurot.
Ülejäänud 12 620,25 euro ulatuses on hagejal omaniku vastu nõue 10 764,89 eurot (168 434 krooni), sissenõudja vastu summas 1838,74 eurot (28 770 krooni) ning riigilõivu eest 16,62 eurot (260 krooni). Hageja esitas sissenõudjale ja tema õiguseellasele võlanõude 1838,74 eurot kehtetu enampakkumise alusel tasutud müügihinna tagastamises. Trenton Invest OÜ pankrotihalduri 02.07.2012 vastuse kohaselt ei ole nõude rahuldamine tõenäoline, arvestades pankrotivara ja nõude järgu suurust. Nõuete esitamise tähtaeg oli 29.12.2010, s.o enne kohtuotsuse jõustumist, mistõttu ei olnud hagejal võimalik nõuet sissenõudja pankrotimenetluses esitada. Riigilõiv 16,62 eurot (260 krooni) tasuti Rahandusministeeriumile uue omaniku kande tegemiseks ja riigilõivu tagastamise nõue aegus 31.12.2009, s.o enne kohtuotsuse jõustumist. Seega ei olnud hagejal võimalik esitada riigilõivu tagastamise nõuet. Hageja ei taotle kostjalt müügihinna ega riigilõivu tagastamist, vaid nende tasumise tõttu kehtetu enampakkumise alusel tekkinud kahju hüvitamist. Hageja on omaniku vastu esitanud hagi summas 168 434 krooni ehk 10 764,89 eurot (müügihind), Viru Maakohus on hagi 08.10.2012 otsusega rahuldanud (2-12-34038). Kostja poolt süüline kahju tekitamine on tõendatud jõustunud kohtuotsusega. Kostja jättis järgimata kohtutäituri tegevuses käibes vajaliku hoole ja rikkus täitemenetluse reegleid. Kui hageja õigusi ei oleks rikutud, oleks hagejal alles 12 798,95 eurot. Kui kostja ei oleks läbi viinud kehtetut enampakkumist, ei oleks hagejal tekkinud kahju, seega on kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4, RVastS § 7 lg 4). Hageja ei saanud oma nõuet sissenõudja vastu esitada juba enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluse raames. Sissenõudja ei olnud menetlusosaliseks ning kaasamise taotluse vajadusest kohus hagejat ei teavitanud. Hagejal ei olnud võimalik oma nõuet sissenõudja pankrotimenetluses esitada, kuna vastavat nõuet ei olnud veel tekkinud. Kostja kannab sissenõudja pankrotistumisega kaasnevaid riske ning nende riskide kandmine vastab TMS § 223 lg 2 p 4 mõttele. Hageja kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 11.01.2011, mil jõustus kohtuotsus. Nõue ei ole aegunud. Hageja sai tekkinud müügihinna osa tasumisest tekkinud kahjust ning seda kahju hüvitama kohustatud isikust teada 22.03.2012, kui selgus, et müügihinnast 1 838,74 eurot kanti kostja poolt Trenton Invest OÜ-le. Kostja aegumise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt puudub hagejal alus nõuda tasutud müügihinna osa ja riigilõivu hüvitamist kostjalt võimaliku kahjuna. TMS § 223 lg 2 sätestab ammendava loetelu enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgedest. Ostja (hageja) võib nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist ning menetlusosaline kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kostjal ei ole kohustust tagastada müügihinda ja kostja ei vastuta müügihinna osa ja riigilõivu tagastamata jätmise/jäämise eest. Nimetatud nõuete osas on kohustatud isikuks sissenõudja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-11 p 18 kohaselt oleks hageja pidanud vastavad nõuded esitama enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluse raames, kuid hageja seda ei teinud ning võttis seega enda kanda võimalikud kaasnevad tagajärjed, sh sissenõudja maksejõuetusega kaasnev. TMS § 223 lg 2 p 3 ja p 4 mõttest tulenevalt ei vastuta kostja sissenõudja pankrotistumisel talle tasutud müügihinna tagastamata jäämise eest.
Sissenõudja pankrotimäärusest (tsiviilasi nr 2-10-42068) nähtub, et võlgnikul on vara ca 37 000 000 krooni ja kohustusi ca 25 000 000 krooni. Seega oli tõenäoline nõude võimalik rahuldamine pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Hageja on ise oma tegevusetusega põhjustanud olukorra, kus tal puudub võimalus tasutud riigilõivu tagasi saada. Hageja on korteri omandanud enampakkumisel, omanikuna kinnistusraamatusse kantud ja seega ei ole hagejal mingit kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 4 ja 139 välistavad samuti kostja vastutuse väidetava kahju eest. Kuna hageja väidetav kahjunõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisenõue. TMS § 223 lg 2 ja KTS § 9 lg 5 võimaldavad kohtutäiturilt välja nõuda kahju, kui muid võimalusi ei ole. Hageja peab tõendama, et antud kahjusummat ei ole võimalik sisse nõuda teistelt menetlusosalistelt, sh võlgnikult. Käesoleval juhul ei ole asjaolu tõendatud. Kui asuda seisukohale, et kahju on siiski tekkinud, tuleb kohaldada VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 ning jätta nõue rahuldamata. KTS § 9 lg 9 järgi nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Hageja sai kahjust teada, siis kui omanik esitas 10.09.2007 Viru Maakohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Korteriomandi käsutamise tõkestamiseks on 15.10.2007 kohtumääruse alusel seatud keelumärge omaniku kasuks. Hageja pöördus kohtusse kostja vastu alles 18.10.2012 ning nõuded on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 12. septembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. KTS § 9 lg-s 9 sätestatud aegumistähtaeg algab kahjust ja kohustatud isikust teadasaamisest. Hageja sai või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui talle sai teatavaks, et enampakkumine on jõustunud kohtulahendiga tunnistatud kehtetuks, s.o 11.01.2011. Sellest ajast tekkis hagejal õigus kasutada TMS § 223 lg 2 p-s 3 ja 4 sätestatud õigusi. Hageja osales enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetluses koos kohtutäituriga kostjana ja tal oli võimalik hinnata talle tekitatud kahju suurust kohe pärast nõude olemasolust teadasaamist, mistõttu ei ole õige väide, et ta sai kahju suurusest teada 22.03.2012, kohtutäituri abilt vastuse saamise päeval. Nõude aegumine algas 11.01.2011 ja hagi esitamise aja seisuga (18.10.2012) ei olnud KTS § 9 lg-s 9 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud. Hageja tugineb kahjunõude esitamisel asjaolule, et kostja viis läbi kehtetu enampakkumise ning vastutab seega hagejale tekkinud kahju eest, mis koosneb hageja tasutud ostuhinna osast 1838,74 eurot (28 770 krooni), mille kostja kandis üle sissenõudja Trenton Invest OÜ-le ja tasutud riigilõivust 16,62 eurot, millest viimase väljamõistmist kostjalt hageja ei taotle. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1). Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada (KTS § 9 lg 5). RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kahju ei kuulu hüvitamisele juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Ehkki RVastS § 7 lg 1 viitab otsesõnu üksnes RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahenditele, leidis Riigikohus, et kui kahju ei tekitatud haldusmenetluse käigus, ent siiski avaliku võimu kandja poolt ja avalik-õiguslikus suhtes, on kahju hüvitamise eelduseks samuti see, et isik oleks kasutanud kahju vältimiseks kohaseid õiguskaitsevahendeid.
Analoogiliselt RVastS §-dega 3, 4 ja 6 tulevad kõne alla niisugused taotlused ja kaebused, mis aitaksid sellises õigussuhtes kahju tekkimist vältida (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-47-08 p 22). Kui ostja on tasunud enampakkumise hinna ning omandit ei tekkinud, võib ta esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude (TMS § 98 lg 4). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei esitanud oma nõuet sissenõudja pankrotimenetluses. Toimiku materjalide juures olevast pankrotiteatest (tl 52) ja pankrotihalduri vastusest (tl 18) nähtub, et sissenõudja Trenton Invest OÜ pankrot kuulutati välja 29.10.2010 ning nõuete esitamise tähtajaks oli 29.12.2010. Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-07-35547, millega enampakkumine kehtetuks tunnistati, jõustus 11.01.2011. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja oma nõude Trenton Invest OÜ-le (pankrotis) alles 03.04.2012. Maakohus leidis, et hagejal tulnuks nõue sissenõudja pankrotimenetluses esitada tähtaegselt, olenemata sellest, et kohtuotsus, millega tunnistati enampakkumine kehtetuks, jõustus 13 päeva hiljem, kui oli nõuete esitamise tähtaeg. Peale pankroti väljakuulutamist on kõik võlausaldajad võrdses olukorras, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõuded muutuvad sissenõutavaks. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et esitada võib ka tingimuslikust tehingust tuleneva nõude, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik (PankrS § 98). Järelikult on ainetu hageja poolt nõude tekkimise seostamine enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumisega. Vajadusel on pankrotimenetluses võimalik taotleda nõude esitamise tähtaja ennistamist, ennistamata jätmist kohtus vaidlustada ning isegi kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue ikkagi kaitsmisele (PankrS § 102 lg 1-3). Kohus leidis, et ekslik on hageja arusaam, et kohtutäitur kannab sissenõudja pankrotistumisega kaasnevaid riske. KTS § 9 lg 5 eesmärk ei ole kaitsta täitemenetluse osalisi sellise riski eest. Kohus leidis, et hageja poolt tähtaegselt nõude esitamise eeldamine pankrotimenetluses ei ole hageja suhtes ebamõistlik. Hagejal oli võimalus oma õiguste kaitseks, kuid hageja ei kasutanud seda, jättes seega kasutamata võimaluse tekkinud kahju ärahoidmiseks. Seetõttu puudus kohtul vajadus käsitleda kahju hüvitamise koosseisu teisi elemente. Kohtutäiturilt kahju hüvitise väljamõistmise eelduste puudumise tõttu jättis kohus hagi rahuldamata. Kostja on menetluses väitnud, et kuna kinnistusraamatus on korteri omanikuks hageja, siis pole viimasele ka kahju tekkinud. Maakohus märkis otsuses, et omandit ei teki, kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks (TMS § 98 lg 2). Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. AÕS § 65 lg-st 1 võib järeldada, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud kehtetuks tunnistatud enampakkumise alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Estmedia OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 12. septembri 2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäitur Kristel Maalmani kanda, alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus põhjendamatult leidnud, et apellant ei ole riigilõivu hüvitamise nõuet esitanud Apellandi nõue vastustaja vastu summas 1 855,36 eurot sisaldab ka riigilõivu 16,62 eurot. TsMS
§ 438 lg 1 teine lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta; 2) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et kuna apellant osales enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetluses koos kohtutäituriga kostjana, teadis apellant kahjust ja vastustajast kui kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt enampakkumise kehtetuks tunnistamise ajaks. Enampakkumise kehtetuks tunnistanud kohtuotsus jõustus küll 11.01.2011, kuid sellel hetkel ei olnud apellandile teada, kellele ja kui palju vastustaja oli apellandi raha üle kandnud. Seejuures ei olnud apellandile ka teada, et tal on kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu, vaid tema teada olid tal raha tagasisaamise nõuded alusetu rikastumise sätete alusel. Asjaolu, et raha tagastamise nõue sissenõudja vastu oli võimatu selle nõude kohustatud isiku pankrotistumise tõttu ning raha tagastamise nõue oli muutunud kahju hüvitamise nõudeks vastustaja vastu, sai apellandile teatavaks 22.03.2012; 3) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat otsuse selguse nõuet, kuna otsuse punktid 14 ja 16 on omavahel vastuolus. Otsuse p-s 16 asus maakohus seisukohale, et apellandil tulnuks nõue sissenõudja pankrotimenetluses esitada tähtaegselt olenemata sellest, et kohtuotsus, millega tunnistati enampakkumine kehtetuks, jõustus 13 päeva hiljem, kui oli nõuete esitamise tähtaeg. Sama otsuse punktis 14 asus maakohus seisukohale, et apellant ei saanud kahju tekkimisest teada siis, kui korteri omanik esitas kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, sest apellant ei saanud ette näha menetluse lõpptulemust ja selle tagajärgi. Jääb selgusetuks, kas apellant pidi või ei pidanud kohtu hinnangul ette nägema enampakkumise menetluse lõpptulemust ja tagajärgi. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-06 p 13); 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS §-i 98. Apellandi nõue Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses PankrS § 98 alusel oleks olnud seadusega vastuolus. Antud juhul ei ole apellandi ja Trenton Invest OÜ (ega Eesti Maapank AS-i) vahel vahetatud tahteavaldusi, eriti veel selliseid, mis sisaldaksid kokku lepitud edasilükkavat või äramuutvat tingimust, millega tehingu õiguslike tagajärgede saabumine seotakse ebakindlate asjaoludega. Seetõttu ei kohaldu apellandi nõudele Trenton Invest OÜ vastu PankrS § 98, kuna tingimuslikku tehingut ei eksisteeri; 5) on maakohus ebaõigesti leidnud, et apellandi poolt tähtaegselt nõude esitamise eeldamine pankrotimenetluses ei ole apellandi suhtes ebamõistlik. Kuna apellandile ei olnud teada ei nõude olemasolu sissenõudja vastu (enampakkumine polnud kehtetuks tunnistatud), sissenõudja isik (enampakkumise dokumentidel oli märgitud sissenõudjaks Maapank) ega ka sissenõudja vastu oleva nõude suurus (selgus alles 22.03.2012 pärast vastava info saamist vastustajalt), on ilmselgelt apellandi suhtes ebamõistlik ja õigustamatu eeldada, et apellant esitaks tähtaegselt oma nõude sissenõudja pankrotimenetlusse, kui vastavat nõuet polnud veel olemaski ega olnud teada ka selle suurus. Apellant esitas oma nõude Trenton Invest OÜ vastu esimesel võimalusel pärast nõudeõigusest teadasaamist (s.o 03.04.2012), kuid vastavalt Trenton Invest OÜ pankrotihalduri vastusele ei ole apellandi nõude rahuldamine Trenton Invest OÜ pankrotivara arvelt tõenäoline; 6) on ebaõige maakohtu otsuses välja toodud vastustaja seisukoht, mille kohaselt Trenton Invest OÜ pankrotimäärusest (2-10-42068) nähtub, et võlgnikul oli vara ca 37 000 000 krooni ja kohustusi ca 25 000 000 krooni, mistõttu oli tõenäoline nõude võimalik rahuldamine pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Trenton Invest OÜ pankrotihalduri Martin Krupi 02.07.2012 seisukohas apellandi võlanõude osas nendib haldur, et Trenton Invest OÜ pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 5 nõuet kogusummas 445 549,92 eurot
(st 6 971 341,38 krooni) ning et seisuga 02.07.2012 on pankrotivarasse toimunud laekumisi kogusummas 11 637,52 eurot (st 182 087,62 krooni). Seega ei oleks olnud tõenäoline apellandi nõude rahuldamine Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses ka olukorras, kus apellant oleks pärast 11.01.2011 enampakkumise kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist esitanud nõudeavalduse koos nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega, kuna apellandi nõuet oleks tunnustatud kolmanda järgu nõudena.
5.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbivaatamata või rahuldamata jätmist ja Viru Maakohtu 12. septembri 2013 otsuse muutmata jätmist ja menetluskulude Estmedia OÜ kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb vastustaja aegumise vastuväite juurde; 2) kui asuda seisukohale, et nõue ei ole aegunud, tuleb apellandi nõuded jätta siiski rahuldamata. Eksitavad on apellandi väited teadmatuse kohta sissenõudja OÜ Trenton Invest kohta. Need andmed olid apellandile teada juba vähemalt vastustaja kaasamisest tsiviilasjas nr 2-07-35547. Nimetatud menetluses oli kostjaks ka apellant. Riigilõivu saajast oli apellant teadlik juba selle tasumisest, maakohus on selle jätnud tähelepanuta; 3) oli apellandil võimalik esitada nõue OÜ Trenton Invest pankrotimenetluses tingimuslikuna (PankrS § 98) ja hilisemal esitamisel taotleda tähtaja ennistamist (PankrS § 102 lg 1), sh kaasata OÜ Trenton Invest kohtumenetlusse. Apellandi võimalik nõue on hõlmatud PankrS §-ga 98 ja kui nõue ei ole tingimuslikuna käsitletav, on just see põhjuseks pankrotimenetluses nõude esitamisel tähtaja ennistamiseks. Apellant on ka ise välja toonud, et OÜ Trenton Invest kohustustest ca 33 milj krooni olid kaitstud (st kehtivaid) ainult ca 7 milj krooni. Olukorras, kus pankrotivõlgnikul on ainult sundtäitmisel nõudeid summas ca 23 milj krooni, oleks apellandi nõue rahuldatud. Seega on apellant väidetavalt saadud kahju osas ise vastutav (VÕS § 139 lg 1); 4) on apellandil tänaseni tulenevalt VÕS §-st 1041 nõudeõigus täitemenetluse võlgniku vastu, kelle eest täideti kohustus (st kelle võlgnevus väidetava kahju arvelt tasuti). Võlgnik on füüsiline isik, kes omab vara (sama korteriomand) ning võlgnik omab tänaseni ka õigust võõrandamistehing heaks kiita. Puudub vaidlus, et apellant ei ole vastavat nõuet võlgniku vastu tänaseni esitanud (sh tänaseni ei ole muudetud ka kinnistusraamatus omanikukannet). 5) apellatsioonkaebus on võetud ekslikult ringkonnakohtu menetlusse ja see tuleb jätta läbivaatamata. Antud hagi menetluse liigiks on lihtmenetlus. Maakohus ei ole andnud kohtuotsuse edasikaebamiseks luba. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse on koostanud kohtuametnik ning määruse sisust ei tulene, et kohus on TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduste olemasolu. Nimetatud hinnangut ei saa anda kohtuametnik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kahju hüvitamise nõude täieliku rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1795,36 eurot ning viivise ja muudab vastavalt ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi ei ole aegunud. Samas ei nõustu ringkonnakohus aegumise kohaldamata jätmisel maakohtu kõigi põhjendustega ja muudab neid. KTS § 9 lg 1 ja 9 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Nimetatud nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Väär on apellandi seisukoht, et hageja pidi kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teada saama alates omaniku poolt enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-0735547) esitamisest 10.09.2007, millises menetluses osales apellant kostjana. Apellant on ise menetluses olnud seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel on ostjal eelkõige õigus kasutada TMS § 223 lg 2 p-s 3 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist, milline arvamus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (tsiviilasi nr 3-2-1-166-05 p-d 7, 8). Kui enampakkumine tunnistatakse kehtetuks, siis üldjuhul ei pea kohtutäitur makstud raha tagastama. Ostjal võib aga tekkida kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõue siis, kui raha tagasisaamine täielikult või osaliselt ebaõnnestub. Selleks, et ostja saaks hinnata sissenõudjalt raha tagasi saamise võimalikkust, peab ostja pärast raha tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist ise aktiivselt käituma ja vastava nõude sissenõudjale ka esitama.
8.TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja TMS § 223 lg 2 p-st 3 tulenev nõue sissenõudja Trenton Invest OÜ vastu muutus sissenõutavaks alates Viru Maakohtu otsuse, millega tunnistati enampakkumine kehtetuks, jõustumisest 11.01.2011. Samas tuleb käesoleval juhul arvestada asjaoluga, et sissenõudja Trenton Invest OÜ pankrot kuulutati välja 29.10.2010 (lk 117), st enne, kui hageja nõue Trenton Invest OÜ vastu muutus sissenõutavaks. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et käesoleval juhul pidi hageja müügihinna tagastamiseks esitama nõude Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajana pankrotiseadusega ettenähtud korras (PankrS § 44 lg 1). PankrS § 93 lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega tuleb vastavas korras esitada pankrotivõlgniku vastu ka nõuded, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks, sh nõuded, mis võivad tekkida seoses jõustumata kohtulahenditega. Ringkonnakohus märgib, et müüdud asja omandaja kaotab enampakkumise kehtetuks tunnistamisel omandamise õiguse tagasiulatuvalt ja vastavalt TMS § 98 lg-le 4 võib ta esitada sissenõudja vastu alusetu rikastumise nõude, mistõttu tuleb antud juhul lugeda hageja nõue Trenton Invest OÜ vastu tekkinuks enne viimase pankroti väljakuulutamist. Maakohtu viited PankrS §-le 98, mis reguleerib tingimuslikust tehingust tulenevaid nõudeid, ei ole asjakohased. Samuti ei ole PankrS § 93 lg-st 1 tulenevalt asjakohased apellandi seisukohad selles, et ta ei saanud oma võimalikust alusetu rikastumise nõudest Trenton Invest OÜ vastu teada enne Viru Maakohtu 01.12.2010 otsuse jõustumist 11. 01.2011.
9.Kuigi Trenton Invest OÜ ei olnud tsiviilasjas nr 2-07-35547 menetlusosaliseks, nähtus Viru Maakohtu 01.12.2010 kohtuotsuse sisust (kostja seisukohad otsuse punktis 5), et võlausaldajaks (sissenõudjaks) oli täitemenetluses OÜ Trenton Invest, kes täpsustas oma võla jäägiks 71 766 krooni (lk 14). Seega ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et ta sai sissenõudja isikust teada alles vastustaja 22.03.2012 kirjast apellandile.
10.Apellant soovib sissenõudja isikust teada saamist alles 22.03.2012 tõendada koos apellatsioonkaebusega esitatud tõenditega, milleks on enampakkumise kuulutus ja kordusenampakkumise akt, milledes on sissenõudjana märgitud AS Eesti Maapank (pankrotis) (Trenton Invest OÜ õiguseelneja). Apellant põhjendab nimetatud tõendite esitamist asjaoluga, et varasemas menetluses ei ole kahtluse alla seatud asjaolu, et apellant sai sissenõudja isikust teada alles 22.03.2012. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole sellega piisavalt põhjendanud, miks ta ei saanud nimetatud tõendeid esitada juba maakohtu menetluses (TsMS § 633 lg 5). Kuigi kostja ei ole maakohtu menetluses tõepoolest sõnaselgelt vaidlustanud hageja väidet sissenõudja isikust teadasaamise ajast, on kostja samas kohe oma esimeses vastuses hagile avaldanud, et hageja oleks pidanud esitama oma nõude sissenõudja Trenton Invest OÜ vastu tema pankrotimenetluses, mistõttu ei ole kostja kunagi nõustunud hageja väitega, et hageja sai sissenõudja isikust teada alles 22.03.2012. Seega tulnuks apellandil soovitud tõendid esitada juba maakohtu menetluses. Ringkonnakohus tagastab apellandile nimetatud tõendid kohtuotsuse jõustumisel.
11.Maakohus asus seisukohale, et nõude aegumine algas 11.01.2011, st enampakkumise kehtetuks tunnistanud kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud kuupäev on varaseim aeg, millest saaks arvestada hagi aegumise tähtaega kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks TMS § 223 lg 2 p 4 alusel, sest kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu ei saa muutuda sissenõutavaks enne kui enampakkumine on tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks ja sissenõutavaks on muutunud ostja nõue sissenõudja vastu müügihinna tagastamiseks. Antud juhul oli selleks ajaks välja kuulutatud ka sissenõudja pankrot ja pankrotimenetluses saabub selgus nõude rahuldamise ulatuse osas alles pankrotimenetluse lõpuks. Seega on maakohus asunud lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, et hagi ei ole aegunud. Aegunud ei ole kahju hüvitamise nõue ka tasutud riigilõivu suuruse ulatuses.
12.Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus on jätnud võtmata seisukoha hageja nõudes hüvitada kahju ulatuses, mis hagejal kulus riigilõivu tasumiseks kinnistusraamatu kande tegemisel summas 16,62 eurot. Ekslik on maakohtu seisukoht, et nimetatud ulatuses hageja kahju hüvitamist kostjalt ei nõua. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Hageja väidab, et ta ei saa nimetatud riigilõivu tagastamist nõuda, kuna selleks puudub seaduslik, RLS §-s 15 sätestatud, alus. Ringkonnakohus nõustub selles osas hagejaga. Kui puudub seaduslik alus tasutud riigilõivu tagastamiseks, siis puudub seaduslik alus ka tagastamise tähtaja ennistamiseks. Kuna kanne, mille tegemise eest hageja riigilõivu tasus, on tehtud ja riigilõivu tagastamiseks õiguslik alus puudub, siis olukorras, kus hageja ostjana on kaotanud tagasiulatuvalt kinnisasja omandamise õigusliku aluse, on põhjendatud käsitleda riigilõivu tasumiseks kulunud raha hageja kahjuna, mis on võimalik TMS § 223 lg 2 p 4 alusel kostjalt välja mõista. Põhjendatud on hageja/apellandi seisukoht, et riigilõivu tagastamise nõudes ei saaks hageja tugineda TMS § 223 lg 2 p-s 3 sätestatule.
13.KTS § 9 lg- test 1 ja 5 ning RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et, kohtutäituri poolt tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja ei ole ära kasutanud võimalust saada tasutu sissenõudjalt tagasi ning ei ole selleks esitanud nõuet pankrotimenetluses. Ringkonnakohus on käesoleva otsuse punktis 8 nõustunud maakohtuga, et vastava nõude esitamine oli hagejal võimalik, samuti sätestab pankrotiseadus reeglid nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, mida hageja ei ole kasutanud.
Maakohus ei ole aga hinnanud, kas nõude esitamine pankrotimenetluses oleks kahju tekkimise täielikult ära hoidnud või üksnes kahju vähendanud. Pankrotimenetluste praktika ei kinnita, et nõude tähtaegne esitamine pankrotimenetluses tagab alati pandiga tagamata nõude (II järgu nõude) täieliku rahuldamise, pigem on see erand. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Pankrotimenetluses selgub võlausaldaja nõude täpne rahuldamise määr halduri poolt koostatud lõpparuandest, milles tuleb PankrS § 162 lg 2 p 7 kohaselt märkida ka iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Seetõttu ongi Riigikohus hagihinna määramiseks vaidluses pankrotimenetluses nõude tunnustamise üle (tsiviilasi nr 3-2-121-10 p 13) märkinud, et kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks kolleegiumi arvates ebaselgeks jäänud osas TsMS § 136 lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%. Kohtuinfosüsteemi andmetel ei ole Trenton Invest OÜ (tsiviilasi nr 2-10-42068) pankrotimenetlus lõppenud, samuti ei ole nimetatud pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepanekut. Pankroti välja kuulutamisel oktoobris 2010 leidis ajutine pankrotihaldur oma aruandes (lk 119 -126), et võlgniku ainus reaalne vara on kinnistu (transpordimaa) bilansilise väärtusega 293 714 krooni (18771 eurot), lisaks olid võlgniku varaks nõuded ostjate vastu summas 37 550 576 krooni. Enamus täitemenetlusi nende nõuete sissenõudmiseks oli algatatud aastatel 2002-2006, Trenton Invest OÜ pankroti välja kuulutamise ajaks ei olnud neid õnnestunud sisse nõuda, seega tuleb neid pidada pigem ebatõenäoliselt laekuvateks. Ajutine haldur hindas teadaolevate võlgniku kohustuste mahuks 25 830 572 krooni. 02.07.2012 kirjaga avaldas Trenton Invest OÜ pankrotihaldur, et pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 445 549, 92 eurot ning kulutusi on tehtud 5045, 77 eurot. Nimetatud kirjas haldur ei avalda, millised on laekumised pankrotivarasse. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-81-02 leidnud, et võlgniku pankrotimenetluse jätkumine ei välista hinnangu andmist, millises ulatuses ei ole võimalik pankrotivõlausaldajal oma nõuet pankrotivara arvel eelduslikult rahuldada. Tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. Kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul võimaldavad asjas kogutud tõendid hinnata, et hageja poolt nõude õigeaegse esitamise korral ei ulatuks selle rahuldamine Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses II järgu nõudena 50 %-ni nõude suurusest. Andmeid I rahuldamisjärgu nõudega võlausaldajate kohta Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses ei ole. Hageja nõue suurusega 1855, 36 eurot moodustaks kõikide nõuete kogusummast (445 549, 92 + 1855, 36 eurot) 0, 415 %. Kui eeldada, et haldur müüs võlgnikule kuulunud kinnistu hinnaga 18 771 eurot ja lahutada sellest teadaolevad pankrotimenetluse kulud 5045 eurot, siis jääks II järgu võlausaldajate vahel jagamiseks 13726 eurot, millest hageja osaks oleks 0, 415 % ehk 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et suuremas ulatuses hageja nõude rahuldamist Trenton Invest OÜ pankrotimenetluses ei ole võimalik prognoosida, mistõttu tuleb kahju suuruseks eeltoodut ja TsMS § 233 lg-t 1 arvestades lugeda 1855,36 – 60 = 1795,36 eurot.
14.Tuvastades kahju puudumise, ei hinnanud maakohus kahju hüvitamise koosseisu teisi elemente. Ringkonnakohus leiab, et kahju tekitamine on kohtutäituri poolt õigusvastane VÕS § 1045 lg lg 1 p-i 5 alusel, samuti on olemas põhjuslik seos kahju tekitanud sündmuse ning kahju vahel. Kahju tekitas kostjast kohtutäituri poolt läbi viidud ebaseaduslik täitemenetlus, sh enampakkumine, mille käigus jäi hageja ilma ostuhinnast omandit vastu saamata. Käesoleval juhul on kohtutäitur viinud läbi täitemenetluse ja enampakkumise ilma kehtiva täitedokumendita, seega toimus enampakkumine tühise arestimise alusel ja enampakkumise olulisi tingimusi rikkudes. Nimetatu on tuvastatud Viru Maakohtu 01.10.2010 jõustunud kohtuotsusega. Kui kohtutäitur ei oleks oma ametikohustusi rikkunud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja on kohtutäiturina rikkunud oma ametikohustusi vähemalt raskest hooletusest. Kostja ei ole asja tõendanud süü puudumist. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 1795,36 eurot hageja kasuks.
15.Vastustaja leiab, et kaebus on võetud ringkonnakohtu menetlusse ekslikult, sest maakohus ei olnud andnud otsuse edasikaebamiseks luba ning ringkonnakohtu kohtuametnikul puudus lihtmenetluses pädevus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse koostamiseks. Ringkonnakohus vastustaja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10) leidnud, et TsMS § 637 lg-t 21 tuleb kaebaja menetluspõhiõiguste parema tagamise eesmärgil mõista kitsendavalt, st mitte lugeda seal sätestatut ringkonnakohtu kohustusena keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest, vaid võimalusena jätta sellises asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Seejuures peab ringkonnakohus olema veendunud, et apellatsioonkaebusel puuduvad edulootused, st järgnev sisuline apellatsioonimenetlus ei saaks tõenäoliselt muuta asja lahenduse lõpptulemust. Ringkonnakohus ei saa TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist jätta seda TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Seda eelkõige põhjusel, et tegemist ei ole keeluga apellatsioonkaebust sisuliselt läbi vaadata, vaid menetlusökonoomiast tingitud võimalusega piirduda kaebuse menetlusse võtmise staadiumiga. Oluliselt erinev on olukord n-ö absoluutsete menetlusse võtmisest keeldumise alustega, nagu kaebuse esitamisega pärast kaebetähtaja möödumist (TsMS § 637 lg 1 p 2), mille ilmnemisel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kui nn lihtmenetluse asi on juba menetlusse võetud, tuleb see ka sisuliselt lahendada. TsMS § 221 lg 3 kohaselt on kohtuametniku pädevuses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse tegemine ning seda ka lihtmenetluses. Asja menetlemise käik on andnud kinnitust apellandi väitele, et maakohus on otsust tehes rikkunud olulisi menetluspõhimõtteid. Vastustaja taotlus jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata tuleb jätta rahuldamata.
16.Hageja palub välja mõista põhinõudelt ka sissenõutavaks muutunud viivise 39, 77 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 18.10. 2012 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras (0,41 senti päevas). Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud oma nõude sissenõutavust alates 13.07. 2012, kuna kostja sai hageja nõudest teada 12.07.2012 kirjast (lk 21). Nimetatud kirjas palub hageja kostjal tekitatud kahju hüvitada hiljemalt 31. juulil 2012, mistõttu ringkonnakohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks alates 1. augustist 2012 ning hagejal on õigus nõuda kostjalt sellest päevast viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgnevalt: 1) perioodil 1. august 2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22. jaanuar 2014 539 päeva eest (0, 41 senti päevas) tasumata põhinõudelt 1795,36 eurot, kokku 220.99 eurot; 2) alates 23. jaanuarist 2014 tasumata põhinõudelt kuni põhinõude lõpliku tasumiseni.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi ja apellatsioonkaebuse 96,77 % ulatuses. Ringkonnakohus jätab kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 ja § 171 lg-ga 1 menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 96,77 % kohtutäituri (kostja) ja 3, 23 % Estmedia OÜ (hageja) kanda.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.