Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kindlustusperioodil 08.01.2009 hageja töötaja XXXkoostas ja esitas täiteasjas nr 175/2008/1338 Eesti Riiklikule Autoregistrile keelumärke kustutamise avalduse, milles teatas, et OÜ XXXvara on aresti alt vabastatud ning ARK on kohustatud kustutama sõidukile registrimärgiga XXX seatud keelumärke, kuna täitemenetlus on lõpetatud. 08.01.2013 jõustus tsiviilasjas nr 2-12-748 Pärnu Maakohtu 10.08.2012 kohtuotsus, millisega mõisteti hagejalt OÜ XXXkasuks välja 3568,50 eurot ja viivis protsendina tasumata põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) alates 05.01.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse p-s 4 kohus märkis, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Kohtuotsuse p-s 9 asus kohus seisukohale, et kohtutäituri büroo töötaja poolt keelumärke kustutamise avalduse koostamine ja selle ARK-le esitamine on õigusvastane, punktis 13 järeldas kohus, et kohtutäituri büroo töötaja õigusvastane toiming on põhjuslikus seoses OÜ-le XXXkahju tekkimisega. Kohtuotsuse p-s 14, asus kohus seisukohale, et kohtutäituri büroo töötaja poolt 08.01.2009 keelumärke kustutamise avalduse vormistamine ja ARK-ile esitamine oli tahtlik õigusvastane tegevus. Hageja tasus XXXOÜ-le tsiviilasjas nr 2-12-748 välja mõistetud 3568,50 eurot 18.02.2013.a ja viivise summas 287,00 eurot 09.04.2013. Seoses tsiviilasja nr 2-12-748 menetlusega tekkis hagejale advokaaditeenuse kasutamisega ja riigilõivude tasumisega menetluskulu kokku summas 1980,56 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga hageja on seoses ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamise kohustusega saanud kahju 3855,50 eurot ning kandnud õigusabi ja kohtumenetluse kulusid summas 1980,56 eurot. 08.01.2013 koostas kostja teate kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Teate kohaselt on kostja seisukohal, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu nr XXX mõistes. Hageja pöördus seoses tekkinud vaidlusega abi saamiseks erapooletu kindlustuslepitaja poole, kes tegi 27.03.2013.a pooltele lepitusettepaneku. Lepitaja asus seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-12-748 kohtu poolt 10.08.2012.a otsuse punktis 14 tuvastatud kohtutäituri büroo töötaja tahtlik õigusvastane tegevus ei ole samastatav VÕS § 104 lg-s 5 sätestatud tahtlusega, kuna tsiviilasja nr 2-12-748 eesmärgiks ei olnud tuvastada kohtutäituri büroo töötaja tahtlust (süü vormi), vaid kohus pidi tuvastama, kas hagejale tekkis kahju ning kas kahju on põhjustanud kohtutäitur oma õigusvastase toiminguga süüliselt. Hageja on seisukohal, et sõltumatu lepitaja hindas olukorda õigesti – tsiviilasja nr 2-12748 menetluses hageja töötaja arusaamist enda teost ning selle tagajärgedest ei tuvastatud. Kohus hindas süü tuvastamisel hageja töötaja poolt tehtud toiminguid ja tegevust ning tegevusetust, mitte töötaja tahet õigusvastase tagajärje tekkimiseks ehk XXX poolt keelumärke kustutamise avalduse koostamine ja ARK-ile esitamine olukorras, kus XXXteadis oma teo keelatusest. Antud seisukohta toetab hageja arvates ka tsiviilkohtumenetluses sätestatud põhimõte, et kohtulahendit ei saa teha isiku õiguste üle, keda seaduse nõuete kohaselt asja ei kaasatud. Hageja palub kostjalt

välja mõista kindlustushüvitis summas 5196,94 eurot, viivis summas 206,54 eurot ja viivis alates 08.08.2013 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda. 22.10.2013 suurendas hageja nõuet, paludes välja mõista kindlustushüvitis 7220 eurot (tlk 117), viivis kuni 21.10.2013 summas 297.31 eurot ja alates 22.10.2013 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 11.11.2013 vähendas hageja nõuet ja palus välja mõista 4916. 94 eurot (tlk 143), viivise kuni 10.11.2013 summas 302 eurot ja alates 11.11.2013 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Nõude vähendamine toimus põhjusel, et kostja hüvitas menetluse kestel õigusabikulud 2023.24 eurot ning hageja oli ekslikult arvestanud õigusabikulu summalt käibemaksu 280 eurot. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Tsiviilasjas nr 2-12-748 on kohus otsustanud, et XXXOÜ-l on kohtutäituri ametitegevuse käigus õigusvastase tegevusega kahju tekitatud. Seega on kohustusliku vastutuskindlustuse puhul kindlustusvõtja suhtes jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kannatanul on kahju tekkinud. Kohtutäiturile on kahju hüvitamise kohustus tekkinud jõustunud kohtulahendi alusel. Tsiviilasjas 2-12-748 on kohus tuvastanud kindlustusvõtja teo ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seoses esinemise, kindlustusvõtja süü kahju tekkimises ja kahju suuruse, millised asjaolud vastavad VÕS § 510 ja kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimuste § 5 lg-s 1 sätestatud kindlustusjuhtumi tingimustele. Seega on kindlustusjuhtum toimunud. Tsiviilasjas nr 2-12-748 ei ole kohtutäituri töötaja tegevuses tuvastatud teadlikku tegevust eesmärgiga tekitada kahju XXXOÜ-le. Kohtutäitur või tema töötajad koostavad dokumente tahtlikult, teisiti ei ole kohtutäituril oma ametitegevuses võimalik osaleda. Kohustusliku vastutuskindlustuse eesmärk ongi vähendada negatiivseid tagajärgi, millised kohtutäituril oma ametitegevuse käigus tekivad. Kohustusliku vastutuskindlustuse mõiste sätestab VÕS § 510, mille kohaselt vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Kindlustusvõtjal on tekkinud kohustus hüvitada kahju kolmandale isikule jõustunud kohtuotsuse alusel. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 alusel menetlusosalisele kohustuslik. Kostja vastuväited (tlk 73) Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ega tunnista seda, hagejal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole enda õiguste kaitsel esitanud neid väiteid, mis viitavad tema vastutuse puudumisele ning ise põhjustanud olukorra, kus temalt mõisteti välja hüvitis, kuigi antud täituri tegu ei saanud põhjustada ega põhjustanudki kahju kolmandale isikule. Täituri (büroo töötaja) vaieldav tegu ei ole üldse põhjuslikus seoses väidetava tekkinud kahjuga. Maanteeameti register ehk nn autoregister ei oma õiguslikku tähendust, vaid on üksnes halduse poolt peetav andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust, täitur ei kustutanud registerpanti ja ei olnud tehtud registerpandi kannet. Keelumärge selles registris on seadusega reguleerimata. Keelumärkel liiklusregistris puudub õiguslik sisu ja märke tagajärg on, et riik ei tohi teatud sõiduki omanikuvahetuse kohta saadud teavet registrisse kanda. Vastavalt seadusele on sõiduk harilik vallasasi ning selle võõrandamine toimub kokkuleppe sõlmimise ning valduse üleandmisega. Sõiduk võõrandati ja asjaolu, kas register toimunud võõrandamistehingut kajastab või mitte, ei muuda tehingu kehtivust. Võõrandamise keelumärke tegemine liiklusregistris ei mõjuta sõiduki omaniku poolt sõlmitud müügilepingu kehtivust. Kui sõiduki müüjale oli hagi tagamise määrus enne sõiduki võõrandamist kätte toimetatud, siis oli sõiduki võõrandamine tühine. Kui mitte, siis oli sõiduki võõrandamine kehtiv. Kohtutäituri büroo kirjaga ei saanud ka teoreetiliselt muuta antud kohtumääruses sisalduvat käsutuskeeldu. Kostja leiab, et sõiduki

võõrandamistehing oli algusest peale tühine, seda sõltumata liiklusregistri kannetest. Kohtumäärusega oli sõiduki käsutamine keelatud. Vastavalt TsÜS §-le 88 on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Kostja leiab, et nõude summa on tõendamata. Vaidlusaluse kirja saatmine ei saa olla põhjuslikus seoses kolmanda isiku varatuseta. Varatust ei põhjustanud täituri kiri, vaid vara võõrandamine. Vara võõrandamine oli ja on vastuolus kohtumäärusega, seega tühine. Vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum on teatud teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Ülaltooduga on selgitatud, et täituri kirja tulem ei saanud olla kellelegi kahjulik. Täituri kiri ei saa muuta kehtetuks kohtumäärust ning keelumärge liiklusregistris ei saa muuta vallasasja võõrandamistehingu kehtivust, seda saab teha kohtumäärus. Kohtumääruse kehtivus on seotud TsMS sätete, mitte täituri büroo kirjaga. Kostja leiab, et lähtuvalt kohtumäärusest oli sõiduki võõrandamistehing tühine vaatamata täituri tegevusele. Lisaks ei saa käsutuskeelu avaldamine haldusregistri vahendusel mõjutada juba sõlmitud käsutustehingut. Haldusregistri kandel ei ole õiguslikke tagajärgi. Puudub põhjuslik seos täituri töötaja saadetud kirja ning tekkinud kahju vahel. Seega ei ole täituril kirjaga seoses hüvitamise kohustust. Arvestades täituri tahtlikku tegevust eksisteerib kahju hüvitamise suhtes kindlustuslepingu tingimustes kokkulepitud hüvitamise välistus. Sõiduki võõrandamistehing oli tühine sõltumata täituri väljasaadetud kirjast. Käsutamiskeeld liiklusregistris avaldatuna ei muuda ega tühista vallasasja müügilepingut. Antud müügileping oli tühine kohtumääruse alusel vaatamata täituri poolt saadetud kirjale. Kohustuslikus vastutuskindlustuses on kahjustatud isikul kindlustusandja vastu otsenõudeõigus ja kindlustusandjal on kohustus hüvitada kahju kannatanule. Antud juhul ei ole kannatanu kindlustusandjale nõuet esitanud. Kohustusliku vastutuskindlustuse eesmärk ei ole kahju tekitanud isiku kaitse siis, kui ta on kahju tekitanud tahtlikult vaid kannatanu kaitse. Isegi, kui kohtutäituri tahtlik tegu oleks kahju põhjustanud (nii see ei ole) ja kui see oleks kindlustusjuhtum oleks kindlustusandjal õigus väljamakstud hüvitis kindlustusvõtjalt tagasi nõuda. Hageja ei ole selgitanud, missugune oli tema poolt toimepandud tegu, mis põhjustas kolmandale isikule kahju ja kuidas tekiks hagejal selle teoga seoses kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusvaidlustes peab kindlustushüvitise taotleja tõendama kindlustusjuhtumi toimumise. Jõustunud kohtulahend, millega hagejalt on midagi välja mõistetud, ei ole kindlustusjuhtum. Alternatiivselt, isegi kui kahju eksisteeriks, siis ei tekitanud seda hageja. Lisaks puudub kostjal kindlustuslepingu p 14 lg 4 ja ka eelviidatud VÕS regulatsiooni alusel kahju hüvitamise kohustus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.03.2008 kohtutäituri ametikindlustuse lepingu, millega kindlustati hagejapoolne kahju tekitamine, mis on põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isiku majandustegevusega ja mille tagajärjel kindlustatud isikul on tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus (tlk 10). Lisaks kahjule kohustus kostja hüvitama kindlustusvõtjale ka õigusabi ja kohtupidamise kulud, kui nõude menetlusel tuvastatavad asjaolud võivad saada aluseks kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isiku tsiviilõiguslikule vastutusele.

Asja materjalidest nähtuvalt 10.08.2012 Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-12-748 mõisteti hagejalt OÜ XXXkasuks välja 3568,50 eurot (sh põhivõlg 3505,40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 63,10 eurot) ja viivis protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 05.01.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja tasus kahju XXXOÜ-le kohtuotsusega väljamõistetud summas 3568,50 eurot ja viivise 287 eurot 09.04.2013. Seoses tsiviilasja nr 2-12-748 menetlusega tekkis hagejale advokaaditeenuse kasutamisega ja riigilõivude tasumisega kokku menetluskulu summas 1980,56 eurot. 08.01.2013 jättis kostja hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata (tlk 50-51). Kohus leiab, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ja tuginedes kindlustuslepingule nr 4027659 tuleb hüvitis välja maksta. Kostja seisukohad, et teoga, millega kohtutäituri töötaja väidetavalt kahju tekitas, ei saanud kahju tekkida, samuti ei ole tahtlik kahju tekitamine kindlustusjuhtum vastavalt pooltevahelisele kindlustuslepingule ning hageja on ise põhjustanud olukorra, kus temalt mõisteti välja hüvitis, ei ole põhjendatud. Täituri vaieldav tegu on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses väidetava tekkinud kahjuga. Kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimuste § 14 lg 4 nimetatud välistuste kohaselt ei hüvitata kindlustuslepingu alusel nõudeid, mis on otseselt põhjustatud kindlustusvõtja tahtlusest, ebaaususest, tahtlikust kuriteo toimepanemisest ning alkoholi-, narkootilises-, toksilises või muus joobeseisundis sooritatud tegevusest (tlk 15). Hageja ja kostja on sõlminud kohtutäituri ametikindlustuse lepingu, mida kinnitab kindlustuspoliis nr XXX (tlk 10) ja mille lahutamatuks osaks on kohtutäituri ametialase vastutuskindlustuse tingimused T800.2002 (tlk 15 ja 17) ning kindlustuspakkumus nr 41110729 (tlk 12-13). VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vastavalt VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kohtutäituri ametikindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus ja VÕS § 510 kohaselt vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kahju summa on hageja poolt hüvitatud. Õige ei ole kostja seisukoht, et olukorras, kus täitur hüvitas kahju otse kahjustatud isikule ja kahju tekitamine ei ole kindlustusjuhtum kindlustuslepingu kohaselt ei ole kindlustusvõtjal kohustust hüvitada kahju kindlustusvõtjale juhul, kui kindlustusvõtja on ise tasunud hüvitise kahjustatud isikule. Nimetatud asjaolu ei ole välistavaks võimaluseks kindlustusandjale lepingulise kohustuse täitmisel. Vaidluse all ei ole, et 08.01.2009 täituribüroo töötaja XXXkoostas ja esitas täiteasjas nr 175/2008/1338 Eesti Riiklikule Autoregistrile keelumärke kustutamise avalduse, milles teatas, et OÜ XXXvara on aresti alt vabastatud ning ARK on kohustatud kustutama sõidukile registrimärgiga XXX seatud keelumärke, kuna täitemenetlus on lõpetatud (tlk 18). Kuivõrd keelumärge oli seatud just kohtutäituri büroost saadu alusel on mõistlik järeldada, et registritöötaja ja kustutamise teate saamisel sellest lähtus, seejuures analüüsimata kohtumääruse õiguslikku tähendust. Samuti on vaidlustamata, et 08.01.2013 jõustus tsiviilasjas nr 2-12-748 Pärnu Maakohtu 10.08.2012 kohtuotsus, millisega mõisteti hagejalt OÜ XXXkasuks välja 3568,50 eurot ja viivis, millise hagiasja tagamiseks oli keelumärge seatud. Käeoleva asja põhjusliku seose hindamisel tekkinud kahju ja täituri tegevuse hindamisel omab kohtu arvates

tähendust asjaolu, et keelumärge oli seatud konkreetse hagiasja tagamiseks. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tsiviilasjas 2-08-20037 (tlk 20) määrati hagi tagamiseks teha käsutamise keelumärge Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses OÜ XXXveoautole DAF 95XF. Kehtiv hagi tagamise abinõu tühistatakse TsMS § 386 lg 3 kohaselt kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja kohtumäärusega, kui hagi jäetakse läbivaatamata või menetlus lõpetatakse. Seega on hagi tagamise abinõu kohaldamise eesmärgiks nimetatud sätetest tulenevalt tagada kohtulahendiga väljamõistetud nõude täitmine. Pärnu Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-08-20037 jõustus 02.07.2011 ja eelduslikult pidanuks selle täitmist tagama vaidlusalune keelumärge. Kohus ei hinda käesoleval juhul konkreetse registri tegevust, vaid kohtutäituri büroos toimunut. TsMS § 387 lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse hagejale ja toimetab kätte kostjale. Kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale üksnes hageja taotlusel. Tsiviilasja 2-12-748 materjalidest ilmneb, et hageja pöördus kohtumääruse täitmiseks hageja poole, kelle pädevuses on hagi tagamist puudutavate kohtumääruste täitmine, kuid kohtutäituril puudus pädevus edastada vaidlusalune keelumärke kustutamise avaldus (tlk 18). Kuivõrd nimetatud avalduse edastamise tõttu tekkis olukord, kus kohtuotsuse täitmisel selgus, et tagamise abinõu reaalselt puudub, on ilmselge põhjuslik seos tekkinud kahju ja täituri tegevuse vahel. Kostja ei ole tõendanud kindlustusvõtja tahtlikust tegevusest tekkivat kahju tekkimist, mis välistaks hüvitamise nõude. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul, teise lõike järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ükski tõend ei kinnita, et E. Sinivälja vaidlusaluse avalduse edastamisel oleks soovinud saabunud tagajärge ja seetõttu teadlikult selle toimingu teinud. E. Sinivälja tegevust avalduse koostamisel tuleb hinnata kui hooletust töökohustustuste täitmisel. Hooletus on VÕS § 104 lg 3 järgi käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Harju Maakohtu 13.08.2013 määrusega on hagi menetlusse võetud ja 16.09.2013 määrusega kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel XXX(tlk 100). Kostja on viidanud küll viimase tahtlikule tegevusele, kuid ei ole esitanud TsMS § 230 lg 1 nõudest lähtuvalt vastavasisulisi tõendeid selle väite kinnitamiseks. Tõendid on loetletud TsMS § 229, sh on üks võimalikke tõendi liike menetlusosalise vande all antud ütlus (TsMS § 267). 17.12.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas E. Sinivälja esindaja, et avaldus koostati nimetatud isiku poolt, kuid tavapärase rutiinse töö käigus. Avalduse sisu kohtu hinnangul viitab pigem läbimõtlemata tegevusele, kui teadlikult suunatud toimingule keelumärke kustutamiseks. TsÜS § 88 lg 1 kohaselt on käsutuskeeldu rikkuv tehing tühine ja tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega juhib kohus tähelepanu, et haginõude otsustamisel, kas see kuulub rahuldamisele või mitte saab lähtuda hagis esile toodud asjaoludest lähtuvalt. Hageja valib õiguskaitseviisi, TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgib hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja kohase nõude ja hageja soovib kindlustusvõtjana hüvitise välja maksmist. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt esitati kohtutäituri avaldus registrile 08.01.2009 (tlk 18), pärast seda kui asjaosalistel isikutel oli teave keelumärke kustutamisest, võõrandati vara 2009 aasta mais. Eeltoodust nähtuvalt toimus auto ost- müük olukorras, kus näilikult oli keelumärge tühistatud. Seega kostja seisukoht, et kahju tekkis sõiduki võõrandamise, mitte keelumärke registrist kustutamise tõttu, ei välista põhjusliku seose olemasolu. Õige on viide AÕS § 92 lg 1, mille kohaselt vallasasja omand tekib vallasasja

üleandmisega, kui pooled on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale ning keelumärge iseenesest ei oleks välistanud sõiduki võõrandamist. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 6 lg 2 p 4 (kehtinud redaktsioon, kinnitatud VV 21.07.2005 aasta määrusega nr 197) järgi peetakse sõidukite andmebaasis muu hulgas arvestust sõidukite kasutamisele ning käsutamisele seatud piirangute üle. Nimetatud piirangut on võimalik kontrollida ka enne soovitud ostu- müügi lepingu sõlmimist ning oleks ilmsiks tulnud uue omanikukande vormistamisel. Õige on, liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile, vaid AÕS § 92 lg 1 kohane kokkulepe ja valduse üleandmine. Käesoleva vaidluse seisukohalt on aga oluline, kuidas võis mõjutada keelumärke nähtavus registris ostumüügi lepingu sõlmimisele jõudmist/mittesõlmimist. On ilmselge, et mõistliku ostja ostusoovi määrab vastavasisulise keelumärke olemasolu sellega kaasnevad tagajärjed. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Tekkinud kahju suurus on tõendatud kohtuotsusega, millega kahju välja mõisteti ning maksekorraldustega (tlk 29-30). Kuivõrd kostja vastuväited hüvitise maksmata jätmiseks osutusid põhjendamatuks, tuleb hüvitis 4916 eurot välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivise kuni 10.11.2013 summas 302 euro ja alates 11.11.2013 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, välja mõistmine. Menetluskulud Tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1 kohaselt on hagihind, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind § 124 lõikest üks tulenevalt nõutava rahasummaga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. Nõude vähendamine toimus põhjusel, et kostja hüvitas menetluse kestel õigusabikulud 2023.24 eurot, mistõttu ei ole see TsMS § 168 märgitud aluseks menetluskulude vähendanud summa osas hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.