Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 21.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-13-15941/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.01.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1986

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-15941

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik

Tartu Maakohus Roomet Sõnna

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese

21.jaanuaril 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

2-13-15941 485, 28 eurot Intrum Justitia Debt Finance AG hagi T. P. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood xx-xxxxxxxxxxxxx-x, asukoht Alpenstrasse 2 Zug Šveitsi Konföderatsioon, esindaja Reelika Tagaväli, Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn); kostja T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance AG hagi T. P. vastu osaliselt.

2.Välja mõista T. P. `lt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks 429 (nelisada kakskümmend üheksa) eurot ja 3 senti.

3.Välja mõista T. P. `lt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks alates 13.09.2013 tagastamata põhisummalt, so 255, 65 eurolt viivis 9,5 % aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 96,68 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 255, 65 euro suurust.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Intrum Justitia Debt Finance AG võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumise korral trahvi 500 krooni, 31,96 eurot tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p-le 10.2, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 500 krooni. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on nimetatud punkti näol tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ning vaidlust ei ole selles, et tüüptingimused on kiirlaenulepingu osaks. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimusi kasutakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel on laenulepingu üldtingimuste p 10.2, mis võimaldab laenuandjal nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 500 krooni, so 31, 96 eurot, kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Seega ei ole hageja nõue tühise tüüptingimuse alusel trahvi 31,96 euro saamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4.Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS §-de 8 lg 2; 9 lg 1; 76 lg 1, 3; 113 lg 1; 396 lg 1; TsMS § 367 alusel osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 429, 03 eurot, millest tagastamata laenusumma on 255, 65 eurot; käsitlustasu 57, 52 eurot; meeldetuletuskirjade tasu 19,18 eurot ning seisuga 12.09.2013 sissenõutavaks muutunud viivised 96, 68 ning alates 13.09.2013 tagastamata põhisummalt, so 255, 65 eurolt lepingujärgne viivis 9,5 % aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures kohus peab põhjendatuks, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 96,68 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 255, 65 euro suurust. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, so maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 75 eurot (tl 17). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures tulenevalt lõike 2 on riigilõiv kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 75 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Viidatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, ei ole käsitletav menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud kohtuvälise kuluna TsMS § 138 lg 2 ja TsMS § 144 p 7 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. TsMS § 1741 lg 2 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus maksekäsu kiirmenetluses teinud maksekäsku või lõpetanud menetlust TsMS § 4881 ettenähtud alustel, seega ei ole hagejal alust nõuda kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmist. Kuna kohus rahuldas hagi 93 % ulatuses ning jättis menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7 % ulatuses hageja kanda, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitava menetluskuluna 69, 75 eurot ( 75x 93%). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (69, 75 eurot) nõuet.