2.Tuvastada, et hageja XXX AS taganes 20.10.2011.a kehtivalt töövõtulepingust PVPRO-1010-72 kostja 1 XXX AS lepingu rikkumise tõttu.
3.Mõista kostjatelt XXX AS-lt ja OÜ-lt XXX solidaarselt hageja EXXX AS kasuks leppetrahvina välja 136 503,28 eurot (ükssada kolmkümmend kuus tuhat viissada kolm eurot ja 28 senti). Jätta ülejäänud osas hageja leppetrahvi nõue kostjate vastu rahuldamata.
4.Jätta hageja XXX AS kahju hüvitise nõue kostjate XXX AS ja OÜ XXX vastu rahuldamata.
5.Mõista kostjatelt XXX AS-lt ja OÜ-lt XXX solidaarselt hageja XXX AS kasuks välja hagi esitamise päevaks (20.11.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivisena 9155,07 eurot (üheksa tuhat ükssada viiskümmend viis eurot ja 07 senti).
6.Mõista kostjatelt XXX AS-lt ja OÜ-lt XXX solidaarselt hageja XXX AS kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvi summalt 136 503,28 eurot alates
hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (21.11.2012.a) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nimetatud leppetrahvi täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas hageja 12.02.2010.a välja hanke nr 117220 nimetusega „XXX110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine“. Hankes osutus edukaks kostja XXX AS, mille tulemusel sõlmisid hageja ja kostja 19.08.2010.a töövõtulepingu nr PV-PRO-1010-72. Lepingu objektiks oli Tallinnas Tööstuse 53 – Põhja pst 31 – Gonsiori 3A asuva XXX 110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine vastavalt hankedokumentidele. Tööd tuli üle anda etappide kaupa: I. etapp 31.10.2010, II. etapp 19.08.2011, III. etapp 28.10.2011 ja IV. etapp 30.11.2011. Hagejale väljastati ehitusload ja seati kasutusõigus.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas hagejale 14.04.2010.a kaabelliinide rekonstrueerimiseks ehitusload nr 43172-43174. Harju maavanem seadis tööde teostamiseks 15.07.2010 korraldusega nr 1217-k hageja kasuks vastavalt projektile „ XXXkaabelliinide trassivalik“ tähtajatu isikliku kasutusõiguse trassialusele maale.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 25.10.2010.a Tallinn Kommunaalametile ehitusload nr. 46237 ja 46238 ajutise kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ ehitamiseks. Kergliiklustee ja kaabelliinide trassid asetsevad kattuvas osas riigi omandis oleval maakatastrisse kandmata maal, asukohaga Tallinna linnas, Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades. Tallinna Kommunaalamet esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 28.10.2010 teatise, mille kohaselt alustati kergliiklustee ehitamisega 03.11.2010.a.
4.Kostja 1 esitas kaeveloa saamiseks Tallinna Kommunaalametisse avalduse, mis jäeti 30.03.2011.a otsusega rahuldamata põhjendusel, et kaabelliinide paigaldamise maa-alale on juba ehitatud kergliiklustee. Tallinna Kommunaalameti 13.05.2011.a kostja 1-le saadetud kirja kohaselt oleks kaabelliinide rekonstrueerimine olnud võimalik pärast kaabelliinidega samale maa-alale kavandatud Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuurisündmuste lõppemist ehk 2011. aasta lõpus. Sellest tulenevalt ei alustanud kostja 1 kaabelliinide ehitamist ja ei andnud hagejale kaabelliinide rekonstrueerimise töid üle 19.08.2011.a, kuigi selline kohustus tuli lepingu p-st 3.7.2.
5.Hageja taganes lepingust pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist. Kostja 1 saatis hagejale 03.08.2011.a kirja, milles taotles lepingu muutmist VÕS § 97 alusel nii, et lepinguliste tööde teostamise tähtaeg lükkuks edasi kuni 30.11.2012.a ning lepingu maksumust suurendatakse 703 070 euro võrra. Hageja sellega ei nõustunud, kuid kostja 1 jäi 24.08.2011 saadetud kirjas lepingu muutmise nõude juurde. Hageja saatis 08.09.2011.a kostja 1-le kirja, milles kompromissi sõlmimise eesmärgil tegi ettepaneku lepingu tähtaegade pikendamiseks lepingu maksumust muutmata. Kostja 1 keeldus kompromissettepanekuga nõustumisest. Kuna kostja 1 ei andnud tähtaegselt töid üle ega nõustunud hageja kompromissettepanekuga, taganes hageja 20.10.2011.a lepingust.
6.Hageja leidis, et kostjad vastutavad tema ees solidaarvõlgnikena. Kostjad saatsid 24.09.2012.a koostööpartneritele kirja, mille kohaselt võõrandas kostja 1 21.09.2012.a elektritööde allüksuse kostjale 2. Ettevõtte üleminekuga võttis kostja 2 kostjalt 1 üle kõik elektritööde ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused seisuga alates 01.10.2012.a. Kuna lepingu objektiks oli elektritööde teostamine, on leping üle läinud kostjale 2, kes vastutab hageja ees koos kostjaga 1 solidaarselt VÕS § 183 lg 1 alusel.
7.Hageja leidis, et kostja 1 rikkus lepingut, sest ta ei andnud üle II etapi töid, mille tähtaeg oli 19.08.2011.a vastavalt lepingu p-le 3.7.2. Selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Kostja 1 põhjendas tööde üleandmata jätmist asjaoluga, et Tallinna Kommunaalamet ei väljastanud talle kaevetööluba. Kostja 1 kohustus kandma vajalike lubadega seotud riske. Lepingu p-st 6.1 tuleneb, et hagejal puudusid lubadega seotud mis tahes kohustused: tellija oli kohustatud andma töövõtjale üle ehitusplatsi, töö tegemiseks vajalikud tellijal olemasolevad lähteandmed ja load, kui see on vastavalt lepingule ja/või õigusaktidele tellija kohustus. Lepingus ei olnud hagejal kohustust hankida kaevetööde luba ja lepingu punkti 5.5 järgi kandis kostja 1 lubade hankimise ja kehtivuse riske.
8.Kuna pooled ei ole lepingus sätestanud kostja 1 vastutusest vabastamist kaevetööloa mittesaamise korral, ei ole kostja 1-l alust käesoleval juhul vastutuse puudumisele tugineda. Kostja 1 poolt lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Kostja 1 vastutus lepingu rikkumise eest oleks välistatud lepingu punkti 10.1 alusel, kui kaevetööloa väljastamisest keeldumist (takistav asjaolu) ei saanud kostja 1 mõjutada ning temalt ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata sellega arvestamist. Kostja 1 pidi lepingu sõlmimise ajal arvestama riskiga, et talle ei väljastata kaevetööluba. Samuti ei esine vääramatu jõu asjaolusid seetõttu, et kostja 1 ei proovinud takistust ületada ehk kaevetööloa väljastamata jätmist vaidlustada.
9.Sarnaselt ehitusloale on kaevetööloa väljastamata jätmine või sellega viivitamine teetööde puhul tavapärane ning kostja 1 sai sellise riski realiseerumisega lepingu sõlmimisel arvestada. Avaliku võimu seatud piirangud on üldjuhul alati ettenähtavad. Kaevetööloa väljastamata jätmise vaidlustamine oli perspektiivne. Pole mingit alust eeldada, et kaevetöö loa väljastamata jätmise vaidlustamine ei oleks olnud edukas. Tallinna linn keeldus kostja 1-le kaevetööloa väljastamisest Tallinna Linna kaevetööde eeskirja § 3 lg 3 alusel, kuigi nimetatud säte ei ole iseenesest kaevetööloa väljastamisest keeldumise aluseks. Eeskirja § 12 lg 1 kohaselt otsustatakse kaevetööloa andmine eeskirja § 10 lõikes 1 nimetatud dokumentide alusel. Seega eeldusel, et nimetatud dokumentides ei olnud puudusi, puudus alus kaevetööloa väljastamisest keeldumiseks. Täiendavaid keeldumise aluseid eeskirjas ei ole sätestatud.
10.Lisaks sellele sätestab eeskirja § 3 lg 1, et kaevetöid plaanitakse kooskõlas teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelnevad teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Olukorras, kus samal alal plaaniti lühikese perioodi jooksul rekonstrueerida nii
kaabelliinid kui ehitada kergliiklustee, oleks pidanud töid alustama kaabelliinidest pinnase sees ja alles seejärel alustama teede ehitusega. Seega oleks kostja 1 pidanud kaevetööloa väljastamisest keeldumise vaidlustama. Takistusele reageerimata jätmine välistab kostja 1 õiguse tugineda vabandatavusele.
11.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda leppetrahvi lepingu punkti 3.8. alusel. Lepingu p 3.8 kohaselt oli tellijal õigus nõuda leppetrahvi töö I etapi üleandmisega viivitamisel iga viivitatud päeva eest 0,1% etapi tasu summast. Järgnevate etappide üleandmisega hilinemisel arvestatakse leppetrahvi käesolevas punktis nimetatud määras kumuleeruvalt – töö iga järgneva etapi üleandmisega hilinemisel arvestatakse leppetrahvi kõigi eelnevate etappide maksumuselt. Leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Seega on hagejal õigus kostja 1-lt nõuda leppetrahvi maksmist, kui kostja 1 on viivitanud tööde üleandmisega ja ta vastutab selle eest.
12.Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 82 413 eurot. Vastavalt lepingu p-le 3.7.2 oli lepinguliste tööde II etapi teostamise tähtaeg 19.08.2011.a. Arvestades I ja II etapi maksumusi, leppetrahvi määra 0,1% päevas ja üleandmisega viivitamise perioodi 20.08.2011 kuni 19.10.2011 (kaasa arvatud), on leppetrahvi summa lepingu p 3.8 alusel 82 413,55 eurot.
13.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda leppetrahvi ka lepingu punkti 3.9. alusel, mille järgi võib tellija lisaks p-s 3.8 toodud leppetrahvile nõuda täiendavat leppetrahvi suuruses 5% tasu summast, kui ta taganeb lepingust p 3.9 alusel. Lepingust taganemise õigus tekib siis, kui töövõtja on töö ja/või etapi üleandmisega viivitamisel rohkem kui 30 päeva, samuti juhul, kui vastavalt asjaoludele on kahtlusteta ilmne, et töövõtjal ei ole enam võimalik teha töö või selle etapp nii, et selle valmimisega ei kaasneks viivitamist rohkem kui 30 päeva. Hageja on esitanud kostja 1-le taganemisavalduse 20.10.2011.a, mille kostja 1 samal päeval kätte sai.
14.Hageja andis kostja 1-le lepingu täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, kuid kostja 1 saatis hagejale juba 03.08.2011 kirja, märkides et tal ei ole võimalik lepingujärgseid töid kokkulepitud tingimustel täita. Hageja saatis kostja 1-le 08.09.2011.a kirja, milles esitas kompromissettepaneku tähtaegade pikendamiseks ja teatas, et kui kostja 1 pakutud tingimustega nõus ei ole, taganeb hageja lepingust. Kostja 1 vastas 26.09.2011.a hageja kirjale, et ta ei nõustu kompromissettepanekuga ja hageja taganemine tooks kaasa kohtuvaidluse. Hageja taganes 20.10.2011.a lepingust. Kostja 1 viivitas töö üleandmisega rohkem kui 30 päeva.
15.Hageja arvutas leppetrahvi suuruse vastavalt lepingule. Vastavalt lepingu p-le 3.9 nõuab hageja kostja 1-lt koos lepingust taganemisega leppetrahvi suuruses 5% lepingu tasust. Lepingutasu on lepingu p 2.1 ning selle täiendamise kokkuleppe nr 1 p 2 järgi kokku 2 730 065,63 eurot ilma käibemaksuta. Tulenevalt eelnevast on leppetrahviks 136 503,28 eurot, mis moodustab lepingu maksumusest 5%. Leppetrahvi nõue on väiksem kui 10% lepingu kogumaksumusest, olles kooskõlas lepingu punktiga 3.15. Lepingutasu on kokku 2 730 065,63 eurot, millest nõutav leppetrahv moodustub 8,01% (82 413 + 136 503,28 = 218 916,28 eurot).
16.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda ka kahju hüvitamist lepingu punkti 9.1 alusel. Lepingu p 9.1 kohaselt vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses enesele võetud kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest (lepingu rikkumine). Pool hüvitab teisele poolele lepingus tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju, v.a. saamata jäänud tulu. Kuna hageja taganes lepingust, nõuab ta kahju kohustuse täitmise asemel. Hagejale on tekkinud kostja 1 lepingu rikkumise tagajärjel kahju (p 5.2) ja kahju ning lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos (5.3).
17.Hagejal on õigus nõuda kahju 507 140 euro ulatuses VÕS § 127 lg 1 ja § 135 lg 1 alusel. Lepingus sätestatud tööde teostamiseks kuulutas hageja 23.12.2011.a välja uue hanke nr-ga 129812, milles osutus edukaks AS XXX. Hageja ja AS XXX sõlmisid 29.02.2012 töövõtulepingu nr 1.1-4/68, mille kogumaksumus on 2 408 512 eurot. Hageja arvestas antud lepingu hinnast maha selles sätestatud täiendavate lisatööde maksumuse 479 501 eurot, mis teeb tööde hinnaks 1 929 011 eurot. Kuna hageja tasus vaidlusaluse lepingu alusel teostatud tööde eest kostja 1-le 1 308 195 eurot ja pidi teise leping alusel täiendavalt juurde tasuma 1 929 011 eurot, on hageja kulu tööde teostamisel kokku 3 237 066 eurot. Arvestades et hageja pidi kostja 1-le tööde eest lepingu kohaselt tasuma 2 730 066 eurot, on hagejale teise lepingu sõlmimisega tekkinud lisakulu 507 140 eurot.
18.Kahju on tekkinud kostja 1 lepingu rikkumise tõttu. Hageja oli sunnitud korraldama uue hanke kaabelliinide paigalduseks üksnes seetõttu, et kostja 1 ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kuna kostja 1 poolse lepingu rikkumise tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju, mille eest kostja 1 vastutab, on hagejal õigus nõuda kahju summas 507 140 eurot. Arvestades, et hageja nõuab lisaks kahju välja mõistmisele leppetrahvi summas 218 916,28 eurot, vähendab hageja kahju hüvitamise nõuet ulatuses, milles kohus mõistab käesoleva hagi alusel kostjatelt 1 ja 2 välja leppetrahvi.
19.Samuti esitas hageja kostjate vastu viivise nõude seaduses sätestatud määra alusel leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu. Hageja saatis kostja 1-le 02.01.2012.a kirja, milles nõudis 218 916,83 suuruses leppetrahvi tasumist hiljemalt 15.01.2012.a. Kostja ei ole käesoleva hetkeni tasunud leppetrahvi ega näidanud üles kavatsust seda teha. Alates 16.01.2012.a kuni 09.11.2012.a on viivis arvestades viivisemäära 8% ja 306 päeva 14 682,42 eurot.
20.Lisaks leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivise nõuetele nõuab hageja ka lepingust taganemise õiguse tuvastamist, mis võib olla aluseks edaspidistele kahju hüvitamise nõuetele. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käesolevas asjas omab hageja jaoks olulist tähtsust asjaolu, et lepingust taganemine hageja poolt oli õiguspärane ning on kehtiv. Taganemise õiguspärasus on hagis esitatud leppetrahvinõuete, kahju hüvitamise ja viivise nõude eelduseks. Arvestades, et kostja 1 on taganemise avaldusele vastu vaielnud, on hagejal õiguslik huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu. Seega palus hageja, et kohus tuvastaks tema poolt töövõtulepingust kehtivat taganemist kostja 1 rikkumise tõttu.
21.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei ole koostöökohustust rikkunud VÕS § 23 lg 2 alusel. Hagejal puudus kohustus teavitada kostjaid sellest, et Tallinna linn tühistas 08.11.2010.a „kultuurikilomeetri“ ehituslubade kõrvaltingimused, mille kohaselt „kultuurikilomeetri“ ehitusprojekt tuli kooskõlastada hagejaga. Lepingu p 5.5 kohaselt oli kostja 1 kohustatud hankima kõik töö teostamiseks vajalikud load. Kaevetööloa saamise riisiko on seega kostjal 1. Kostjatel puudus õigus nõuda hagejalt koostöökohustuse täitmist. Koostöökohustuse täitmise nõue ei ole lubatud olukorras, kus see on ebamõistlikult koormav või kulukas (VÕS § 108 lg 2 p 2) või kui on olemas võimalus saavutada kohustuse täitmisega taotletav tulemus muul viisil (VÕS § 108 lg 2 p 3). Antud juhul oleks kostja 1 saanud ise kaevetööloa väljastamisest keeldumise vaidlustada ning selline vaidlustamine oleks olnud põhjendatud sõltumata „kultuurikilomeetri“ ehituslubade tingimusest.
22.Tallinna linnal puudus õiguslik alus kaeveloa väljastamisest keelduda. Kaeveloa väljastamist reguleeris Tallinna Linnavolikogu 2.09.2004 määrusega nr 32 kinnitatud „Tallinna linna kaevetööde eeskirja“ redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2011. 10.08.2011 Tallinna Kommunaalameti kirja kohaselt keeldus Tallinna Linn kostjale 1 kaeveloa väljastamisest
eeskirja § 3 lg 3 alusel, mis ei ole kaeveloa väljastamisest keeldumise aluseks. Täiendavaid keeldumise aluseid eeskirjas ei ole sätestatud. Linn oleks pidanud „kultuurikilomeetri“ rajamisel arvestama XXX110 kV kaabelliinide rekonstrueerimisega ja planeerima sellega seotud kaevetööd enne „kultuurikilomeetri“ tee-ehitustöid.
23.Kostja 1 oli õigustatud vaidlustama kaeveloa väljastama jätmist. Kaevetööde eeskirja § 2 lg 1 p 2 kohaselt on kaevaja füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa. Kaevajast erinevalt on defineeritud eeskirja § 2 lg 1 p-s 8 kaevetöö tellija, kes on kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik. Eeskirja mõistes oli kostja 1 seega kaevaja ja hageja kaevetöö tellija. Kaevetööluba väljastatakse kaevajale, mistõttu oli kostjal 1 kui kaevajal võimalik kaevetööloa väljastamisest keeldumist vaidlustada. Seega oleks kostja 1 pidanud ise võtma tarvidusele vajalikud meetmed ja kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustama.
24.Eeltoodust lähtuvalt oli kostjal 1 võimalik saavutada lepinguga ettenähtud kohustus saada kaeveluba hagejale vähem koormaval ja kulukamal teel. Kostjal 1 ei saanud tekkida koostöökohustuse täitmise nõuet mingil juhul enne, kui ta oli ammendanud kõik tema käsutuses olevad võimalused. Hageja ei ole kordagi keeldunud koostöökohustuse täitmisest. Kostjad ei ole ise esitanud hagejale ühtegi palvet kaevetööloa saamisele kaasa aitamiseks. Väidetav rikkumine puudutab hoopis „kultuurikilomeetri“ ehitusluba, mis ei ole lepingu esemeks. Nimetatud ehitusloa osas saatis hageja Tallinna linnale märgukirja.
25.Kostjatel puudub alus tugineda VÕS § 101 lg-le 3. Esmalt ei ole hageja koostöökohustust rikkunud ja teiseks on pooltel õigus asjaolu või sündmuse riisiko kandmises lepingus otse kokku leppida. Antud juhul on kaevetööloa saamise riisiko lepingu kohaselt kostjal 1. Kolmandaks puudub hageja tegevuse ja kostja 1 rikkumise vahel põhjuslik seos. Kaevetööd ei ole samastatavad ehitustöödega ning nende teostamiseks on vaja eraldi luba ning nende taotlemisele kehtivad eraldi menetlused. „Kultuurikilomeetri“ kooskõlastustingimuse tühistamisest informeerimine või selle vaidlustamine ei ole põhjuslikus seoses lepingujärgsete tööde jaoks kaevetööloa väljastamisega või väljastamisest keeldumisega. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba, mis esialgu sätestas hageja kooskõlastustingimuse, väljastati alles pärast lepingu sõlmimist 25.10.2010.a, mistõttu ei saanud kostja 1 sellega lepingu sõlmimisel arvestada.
26.Kostjatel puudub alus tugineda VÕS § 108 lg 2 p-le 1. Antud juhul ei ole hageja esitanud täitmisnõuet, vaid üksnes lepingust taganemise kehtivuse tuvastamise nõude, leppetrahvi, kahju ja viiviste nõuded. VÕS § 108 lg-st 5, aga ka § 101 lg-st 2 tulenevalt ei välista ega piira täitmisnõude esitamine teiste õiguskaitsevahendite kasutamist. Seega asjaolu, et kostjatel ei olnud võimalik kaevetööloa väljastamata jätmise tõttu lepingut täita, ei välista hageja õigust lepingut lõpetada ning nõuda lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi, kahju ja viiviseid.
27.Kostjatel puudub alus tugineda vääramatule jõule. Lepingu peatükk 10 reguleerib vääramatut jõudu. Kaevetööloa väljastamata jätmist ei saa pidada vääramatu jõu asjaoluks. Tegemist ei olnud ootamatu asjaoluga. Nii kaevetööloa hankimise vajadus kui ka „kultuurikilomeetri“ võimalik rajamine olid kostjale 1 lepingu sõlmimise ajal teada. Asjaolu, et Kalamajas asuvale vanale raudteetammile oli Tallinna linn lubanud 2011. aastaks rajada „kultuurikilomeetri“, oli ajakirjanduses avaldatud juba 2010. aasta aprillikuus. Pooled sõlmisid lepingu 19.08.2010.a. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba väljastati peale lepingu sõlmimist. Seega ei saanud kostja 1 lepingu sõlmimisel olla kindel, et hageja tingimustega üldse arvestatakse. Teiseks pidi avaliku võimu tegevus lubade väljastamisel olema ettenähtav ning takistusi oli võimalik ületada.
28.Hageja ei ole käitunud vastuolus hage usu põhimõttega. Hageja ei olnud kohustatud teavitama ega vaidlustama „kultuurikilomeetri“ ehitusloaga seonduvaid asjaolusid. Vastavalt
EhS § 56 lg 1 p-le 3 kantakse ehitusloa andmed ehitisregistrisse ning EhS § 58 lg 1 kohaselt on ehitisregistri andmed avalikud. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba ja selle andmed olid avalikult kättesaadavad, mistõttu kostjal 1 oli võimalus igal ajal ise ehitusloa tingimustega tutvuda.
29.Hageja ei katkestanud pooltevahelisi läbirääkimisi pahauskselt. Kostjad on ebaõigesti viidanud, et hageja nõustus 08.09.2011.a kirjaga tööde tähtaegade pikendamisega ning poolte läbirääkimised jätkusid tööde maksumuse muutmise üle. Hageja seisukoht antud kirjas oli järgmine: „Tulenevalt eeltoodust teeb XXX käesolevaga Töövõtjale ettepaneku Lepingu tähtaegade pikendamiseks ilma Lepingu maksumust muutmata. Tellija on tähtaegade pikendamise osas nõus aluseks võtma Töövõtja poolt 03.08.2011 edastatud kirjas nr K-7/1397 toodud tähtajad. Kui Töövõtja Lepingu muutmisega ülaltoodud tingimustel nõus ei ole, taganeb XXX Lepingust vastavalt Lepingu punktile 12.3.2.“ Seega väljendas hageja, et ta on nõus üksnes lepingu tähtaegade pikendamise ning mitte lepingu maksumuse muutmisega. Kostja 1 vastas 26.09.2011.a, et nõuab endiselt lepingu maksumuse muutmist. 07.10.2011 saatis hageja kostjale 1 e-kirja (lisa 1), milles viitas pooltevahelisele telefonivestlusele ning palus kostjal 1 edastada täpsed teemad, mille osas kostja 1 soovib kohtuda. Hageja selgitas, et kuna antud projekti osas on juba erinevaid kohtumisi peetud ning kirju vahetatud, siis ilmselt ei ole mõttekas pidada läbirääkimisi teemade osas, mille suhtes on pooled oma kindlad seisukohad juba kujundanud. Kostja 1 sellele e-kirjale ei reageerinud. Hageja pöördus uuesti kostja poole 11.10.2012.a ja kostja 1 vastas, et soovib jätkuvalt muuta lepingu hinda. Seetõttu ei näinud hageja edasistel läbirääkimistel mõtet.
30.Hageja leidis, et kostjal 1 puudus õigus lepingu muutmise nõudmiseks VÕS § 97 alusel. Olukorras, kus hagejale oli selge, et poolte seisukohad on antud küsimuses vastassuunalised ning võimalus kompromissi saavutamiseks sisuliselt puudub, ei saa hageja poolt läbirääkimiste lõpetamist ja lepingust taganemist pidada pahauskseks. Lepingu muutmise nõude esitamine ei anna lepingutingimuste muutmist nõudvale poolele alust juba sõlmitud lepingu täitmisest keelduda.
31.Hageja lepingust taganemise avaldus ja leppetrahvi nõuded esitati õigeaegselt. Nõude esitamiseks mõistliku tähtaja algust ei saa siduda teadasaamisega võimalikust või tõenäolisest tulevasest rikkumisest, vaid mõistlik tähtaeg saab alata üksnes hetkest, kui rikkumine on tõepoolest aset leidnud. Mõistlik tähtaeg lepingust taganemiseks algas 19.08.2011.a, mil oli kostja 1 jaoks saabunud tööde II etapi üleandmise tähtaeg. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on hinnanguline mõiste, kuid jääb üldjuhul alla aegumise tähtajale. Hageja taganes lepingust 20.11.2011.a ehk 3 kuud pärast rikkumisest teada saamist. Samuti oli hageja juba varem teada andnud, et kavatseb lepingust taganeda (hageja 08.09.2011 kiri). Hageja taganes lepingust pärast seda, kui läbirääkimised olid nurjunud.
32.Kuigi hageja esitas konkreetsed leppetrahvi nõuded 03.01.2012.a, siis oli ta leppetrahvi nõude esitamisest teavitanud kostjaid juba varem. 08.09.2011.a saatis hageja kostjale 1 kirja, milles teavitas, et nõuab lepingust taganemisel leppetrahve lepingu punktide 3.8 ja 3.9 alusel. Samuti teavitas hageja 20.10.2011.a esitatud lepingust taganemise avalduses, et ei loobu õiguskaitsevahendite kasutamisest. 21.12.2011.a edastas hageja kostjale 1 kirja leppetrahvi nõudes ja teavitas hagejat kavatsusest nõuda leppetrahvi vähem kui 3-kuulise tähtaja jooksul. Seega on leppetrahvi nõuded esitatud mõistliku aja jooksul.
33.Lepingu p-s 3.9 sätestatud eeldused leppetrahvi nõude esitamiseks on täidetud. Kohustust anda lepingu p 3.9 alusel täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks tuleks analüüsida kooskõlas VÕS §-ga 114. Pooled pidasid läbirääkimisi lepingu tähtaja pikendamiseks, kuid kostja 1 keeldus lepingu muutmisest ilma, et samal ajal muudetaks lepingu maksumust. Seega saab lugeda, et
täiendav tähtaeg on hageja poolt antud ning kostja 1 on ise oma tahteavaldusega keeldunud kohustuse täitmisest täiendava tähtaja jooksul. Seega on täidetud lepingu p-s 3.9 sätestatud formaalsed eeldused leppetrahvi nõude esitamiseks.
34.Hagejal on õigus nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ning sellise nõude esitamist ei välista lepingu p 3.8. Antud säte ei laiene lepingu p 3.9 alusel esitatavale leppetrahvi nõudele.
35.26.02.2013.a menetlusdokumendis märkis hageja, et AS-ga XXX sõlmitud leping sisaldas samu töid, mis jäid lepingu alusel tegemata kostja 1 poolt. Vaidlusaluse lepingu ja täiendava lepingu alusel teostatavate tööde nimekirjad ja mahud on välja toodud erinevates hankedokumentides. Nimetatud dokumentide p-de 2 kohaselt on mõlema lepingu objektiks Tallinnas XXX110kV õlikaablite asendamine plastkaablitega. Asjaolu, et teise lepingu eesmärgiks oli tegemata jäänud tööde lõpule viimine, näitab lepingu dokumendi „011 üldosa hanke maht“ punktist 2: käesolev hange teostatakse riigihankega nr 117220 „XXX110kV kaabelliinide rekonstrueerimine“ ette nähtud tööde jätkamiseks. Seega oli lepingute sisu sama, kuid uue lepingu alusel ei tulnud teostada enam neid töid, mis olid lõpule viidud.
36.AS-ga XXX sõlmitud leping sisaldas ka lisatöid, sest töid tuli teha ajaliselt hiljem ning muutunud oli trassi olukord. Antud lepingu dokumendi „011 üldosa hanke maht“ punktis 2 on toodud loetelu lisatöödest. Hageja arvestas lisatööd kahjuhüvitisest maha. See selgub hageja esitatud selgitavast kahju suuruse tabelist.
37.27.02.2013.a eelistungil märkis hageja, et ehitusluba koos kooskõlastusega väljastati pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist ning teadmata on, mida oleks kostja 1 saanud teha siis, kui hageja oleks teda kooskõlastusnõude tühistamisest teavitanud. Kui kostja 1 oleks tahtnud vaidlusaluse lepingu punkte läbi rääkida ja talle seda ei võimaldatud, peaksid kostjad seda tõendama. Kostjate vastuväidetest ei nähtu, kas või milline lepingu säte on tühine. Kostja 1 leidis läbirääkimistel, et Tallinna linna tegevus peaks tekitama täiendavaid kulusid hagejale ja mitte talle.
38.25.03.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et nõuab õigustatult kahe erineva lepingu sätte alusel leppetrahvi tasumist kogusummas 218 916,83 eurot nii töödega hilinemise eest kui ka lepingust taganemise eest. Lepingu punktide 3.8. ja 3.9. alusel on tellijal õigus esitada iseseisvad ja üksteist mitte välistavad leppetrahvi nõuded, mis tuleneb punktide sõnastusest. Punktis 3.15. on pooled kokku leppinud leppetrahvi maksimaalse summa.
39.Viivisenõudest hageja osaliselt loobus. Hagiavalduses oli viivis arvestatud leppetrahvi summalt 218 916,28 eurot. Hageja loobus viivise nõudest, mis oli esitatud lepingu punkti 3.8. alusel arvestatud leppetrahvi maksmisega viivitamise eest, sest antud säte keelab viivise arvestamise. Lepingu punktis 3.9. sellist keeldu ei ole. Lepingu punkti 3.9. järgi arvestatud leppetrahv on 136 503,28 eurot ja viivis sellelt summalt perioodil 16.01.2012.a kuni 16.11.2012.a on 9155,07 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 5527,35 euro võrra.
40.Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjatelt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras. Hageja märkis, et viivisenõude muutmise tõttu muutub hagi hind ja hagi hind lõppastmes suureneb summani 533 328,61 eurot.
41.22.04.2013.a kohtule esitatud menetlusdokumendis oli hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja 1 lepingu rikkumine ei olnud vabandatav. Kaeveloa taotlemine oli kostjale 1 lepingu sõlmimisel ettenähtav, kuid ehitusloa kooskõlastusnõude tühistamise ettenähtavus ei puutu asjasse, sest
lepingu sõlmimise ajal ei olnud „Kultuurikilomeetri“ ehituslube veel välja antud. Kostjal 1 ei olnud mingit alust eeldada, et potentsiaalsele „Kultuurikilomeetri“ loale märgitakse hageja kooskõlastusnõue. Lubade hankimise riski võttis kostja 1 endale vabatahtlikult lepingu punktides
6.1.ja 5.5. Täitmise võimatus ei vabastanud kostjat 1 vastutusest.
42.VÕS § 101 lg 3 alusel on kostjad hagejale ette heitnud kooskõlastuse tühistamise otsusest teavitamata jätmist ja selle otsuse vaidlustamata jätmist. Otsusest informeerimata jätmine ei põhjustanud kostja 1 rikkumist ja puudub põhjuslik seos rikkumise ning teavitamata jätmise vahel. Kostjad ei selgita, kuidas nad oleksid hoidnud lepingu rikkumise ära juhul, kui nad oleksid otsusest varem teada saanud. Otsuse vaidlustamata jätmine ei põhjustanud samuti kostja 1 rikkumist ja puudub põhjuslik seos. Hageja ei saanud otsust vaidlustada, sest see ei rikkunud hageja õigusi. Linn andis ehitusload välja endale ja seadis endale kohustuse kooskõlastada Kultuurikilomeetri ehitustööd hagejaga. Samale alale mitme ehitusloa väljastamine ei ole keelatud. Kuna hageja ei oleks saanud vaidlustada sellist Kultuurikilomeetri algset ehitusluba, mis oleks algusest peale väljastatud ilma hageja kooskõlastusnõudeta, siis on meelevaldne väita, et hageja sai vaidlustada kooskõlastusnõude tühistamist. Kui hageja oleks saanud otsust vaidlustada, oleks seda saanud teha ka kostja 1.
43.Ebaõiged on kostja 1 väited, et tal puudus kaebeõigus kaeveloa andmisest keeldumise vaidlustamiseks ja see vaidlustamine võis olla tulemuslik. Hageja ei nõustu, et vaidlustamine oleks olnud perspektiivitu. Kostja 1 oleks pidanud taotlema esialgset õiguskaitset ja avaliku huvi olemasolu ei oleks seda välistanud. Kohtupraktikas on leitud, et ka olulist avalikku huvi tuleb kaaluda kaebuse esitaja õiguste riivega.
44.Kui otsuse vaidlustamine ja kaeveloa andmata jätmine oleks võimatu või vähetõenäoline, taanduks vaidlus ainult sellele, kumb pool vastutab seaduse ja lepingu järgi linna tegevuse eest. Tsiviilasja raames ei saa kohus üheselt otsustada, kas otsuse või kaeveloa andmata jätmise vaidlustamine oleks olnud võimalik ja tulemuslik. Kostjad võtavad omaks, et kaeveloa andmata jätmise vaidlustamine oleks olnud perspektiivitu, sest Kultuurikilomeetri vastu oli oluline avalik huvi ja kaevetööde eeskiri ei sea prioriteeti kaevetöödele. Täpselt samadelt põhjustel oleks aga sellisel juhul perspektiivitu otsuse vaidlustamine. Seega on kostjad ise veenvalt põhjendanud, et ei otsuse ega kaeveloa andmata jätmise vaidlustamine ei oleks ära hoidnud lepingu rikkumist kostja 1 poolt.
45.Hageja rahalised nõuded on põhjendatud. Hageja kahju hüvitamise nõue ei sisalda Kultuurikilomeetri taastamise töödega seotud kulusid. Ebaõige on kostjate väide, et VÕS § 135 lg 1 alusel ei ole võimalik nõuda tööde kallinemisega seotud kulusid. VÕS § 135 eesmärgiks on asetada võlausaldaja asendustehinguga rahaliselt olukorda, kus ta oleks olnud juhul, kui võlgnik ei oleks lepingut rikkunud. Hageja on teinud VÕS § 135 lg 1 mõttes asendustehingu.
46.VÕS § 135 lõikes 1 toodud mõistlik aeg asendustehingu sõlmimiseks ei hakka jooksma mitte esialgse lepingu sõlmimisest, vaid taganemisest (20.10.2011). Hageja sõlmis riigihanke tulemusena asendustehingu 4 kuud pärast taganemist, mis on kindlasti mõistlik. Asendustehingu tõttu on tööd kokku kallinenud 507 140 eurot ja kergliiklustee taastamine on sellest üksnes 134 000 eurot. Kahju suurust tõendavad AS XXX hinnapakkumine ja selgitava tabel, kust nähtuvad lepingus ja asendustehingus sisalduvad tööd ja nende hinnad. Kahju suurust tõendavad lepingu ja asendustehingu riigihankedokumendid.
47.Hageja kahjunõuet ei tule VÕS § 139 lg 1 ja 2 ja VÕS § 140 alusel vähendada. Kostja 1 kandis lubade andmata jätmisega seotud riski ning kahju tekkimine ei ole põhjuslikult seotud ühegi hageja teoga või tema tegevusetusega. Samuti ei ole kostja 1 millegagi tõendanud
väidetavate „suurte kulude“ kandmist seoses hagejapoolse lepingust taganemisega.
48.Hageja ei ole kaotanud õigust nõuda leppetrahvi VÕS § 159 lg 2 alusel. Mõistlik aeg ei hakka kulgema enne lepingust taganemist. Leppetrahvi nõude vähendamiseks puudub alus.
49.Lepingu p-d 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 ei ole tühised VÕS § 42 lg 1 ja 2 alusel. Pooled on lepingu ps 5.5 jaganud poolte vastutuse üksnes juhuks, kui töid ei ole võimalik teha lubade andmata jätmise tõttu. Seega on ebaõige kostjate väited, et tema kannab lepingu alusel igasuguse avaliku võimu tegevuse või tegevusetuse tagajärjel tekkinud kahjulike mõjutuste riski. Teiseks, pooled ei ole lepinguga andnud hagejale õigust kasutada õiguskaitsevahendeid kostjate suhtes, kui rikkumise on põhjustanud hageja tegevus või tegevusetus. Punkt 5.5 ei saa kuidagi olla töövõtjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ei saa sellest tulenevalt olla tühised ka lepingu p-d 3.8, 3.9 ja
9.1.Kostja 1 osales riigihankel vabatahtlikult vaba konkurentsi tingimustes ning tema pakkumuse hind pidi sisaldama mh preemiat kõigi lepinguga võetud riskide eest. Kostja 1 ei saanud eeldada, et hagejaga sõlmitud hankelepingut tuleb täita ainult selles osas, mis on kostjale 1 kasulik.
50.Isegi kui kostja 1 rikkumine oli vabandatav, oleks ta pidanud pärast vääramatu jõu lõppemist lepingu täitma. Tallinna Kommunaalameti 13.05.2011.a kirja kohaselt oli lepingu töömaal võimalik töid teostada pärast 2011 kultuurisündmuste lõppemist. Otsus märgib täpsemalt, et kaevetööluba ei väljastata täpsemalt perioodil 18.04.2011-02.12.2011.a, mis tähendab, et hiljemalt alates detsembrist 2011 oleks kostja 1 saanud jätkata tööde teostamist. Kostja 1 keeldus põhjendamatult tööde teostamisest pärast vääramatu jõu möödumist.
51.Kostjal 1 puudus õigus nõuda VÕS § 97 lg 1 alusel lepingu muutmist, sest poolte kohustuste vahekord ei olnud oluliselt muutunud. Lepingu sõlmimise hetkel oli lepingu maksumuseks 2 709 141,1 eurot. Kostja 1 poolt 24.08.2011.a saadetud kirja kohaselt oli kostja 1 lepingu täitmise kulu suurenenud 703 087,43 euro võrra, mis koosnes tööde kallinemisest 571 708 eurot ulatuses, Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamise kuludest 97 870 eurot ulatuses ja materjali ladustamisest 33 510 euro ulatuses. Kuna Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamise kulude näol ei ole tegemist lepinguliste töödega, ei saa neid pidada lepingulise kohustuse suurenemiseks. Sellest tulenevalt on kostja 1 esitatu järgi lepingu täitmine kallinenud üksnes 605 218 euro võrra, mis moodustab lepingulistest kohustustest üksnes 22,3% ja ei ole võrreldes lepingu hinnaga oluline. Hageja rõhutab, et kostja 1 ei ole nimetatud summat millegagi tõendanud.
52.Kostja 1 sai lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja tööde teostamiseks vajalikke lube ei pruugita väljastada. Kostja 1 kannab asjaolude muutumise riisikot lepingu punktist 5.5 tulenevalt. Võlaõigusseaduse kohaselt lasub üldjuhul võlgnikul kohustus leping täita ka suuremate kuludega, kui ta ei saanud teatud ajaperioodil vääramatu jõu tõttu lepingut täita. Kostja 1 poolt esitatud arvutustest nähtub, et kostja 1 küsis lisatasu nii Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamise (97 870 eurot), materjali ladustamise (33 510 eurot) kui ka tööde kallinemise eest (571 708 eurot). Kergliiklustee taastamise osas puudus lepingu alusel kokkuleppe, mistõttu selles osas oleksid hageja ja kostja saanud sõlmida eraldi kokkuleppe. Sellise kokkuleppe puudumine aga ei saanud kuidagi mõjutada kostja 1 kohustust täita lepingujärgseid töid, kuna kokkuleppe puudumise olukorras ei oleks kostja 1 lihtsalt pidanud Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamisega seotud töid tegema.
53.06.05.2013.a istungil rõhutas hageja, et kostjad on menetluse käigus esitanud täiesti uue vastuse hagiavaldusele. Kostjate väidetud koostöökohustuse rikkumise puhul peaks tuvastama põhjusliku seose. Kostja 1 informeerimata jätmine Tallinna linna kooskõlastusnõude
tühistamisest ei saa olla põhjuslikus seoses kostja 1 kohustuse täitmata jätmisega. Kooskõlastuse tühistamist ei saanud vaidlustada, sest ehitusloa adressaat oli Tallinna linn. Kui see oli vaidlustatav, oleks seda saanud vaidlustada ka kostja 1. Kaeveloa taotleja oli kostja 1, ta sai kaeveloa andmisest keeldumist vaidlustada, küsides vajadusel hagejalt volituse, mida kostja 1 ei teinud. Riigihanke puhul ei ole keegi kohustatud pakkumist esitama ja kostja 1 sõlmis lepingu vabatahtlikult.
54.16.12.2013.a esitas hageja oma seisukohad seoses ekspertiisiga. Hagiavalduse kohaselt pidi hageja tasuma asenduslepingu alusel rohkem, kui ta oleks pidanud kostjale 1 maksma töövõtulepingu järgi. Ekspertiis tuvastas, et asendusleping sisaldas osaliselt töid, mis jäid töövõtulepingu raames lõpule viimata. Ekspertiis leidis, et võrreldes töövõtulepinguga seisnes asenduslepingus sisalduvate tööde erinevus selles, et puudus vajadus tööprojekti koostamiseks ja nõutud oli ainult sellesse muudatuste sisse viimine. Samuti puudus vajadus paigaldatava maakaabli hankimiseks, kuna see anti üle tellija poolt. Ekspertiisiga tuvastati lepingute kattuv eesmärk ja kattuvad tööd.
55.Hageja leidis, et vaatamata üle antud dokumentidele ei suutnud ekspert enamikke töid täpselt võrrelda ega hinnaerinevust tuvastada. Ekspertiisi kohaselt olid mitmete tööde erinevused üksnes mahupõhised, mistõttu on võimalik täpselt arvutada nende hinnavahe. Maakaabli jätku- ja otsamuhvide tarnimise maksumus oli kostja 1 hinnapakkumises 150 268,81 eurot 36 tüki eest (ühe muhvi hind on 4174,13 eurot). XXX AS hinnapakkumises on muhvide kogumaksumus 168 600 eurot ning ekspertiisi kohaselt on neid kokku 39 tükki (ühe muhvi hind on 4323,08 eurot). Seega on asenduslepingus muhvide hind tõusnud 3,57% ehk hageja pidi 36 jätku- ja otsamuhvi eest tasuma rohkem 5361,96 eurot. Arvestades aga asjaolu, et hageja oli töövõtulepingu alusel kostjale 1 juba tasunud 4756,75 eurot, kujunes asenduslepinguga jätku- ja otsamuhvide hind kallimaks tervenisti 10 118,71 eurot (5361,96+47556,75).
56.Kiudoptilise sidekaabli tarnimise hinnaks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 10 299,36 eurot. Ekspertiisi kohaselt oli sidekaabli pikkus 3,70 km (ühe km hind on 2783,61 eurot). XXX AS hinnapakkumises on sidekaabli kogumaksumus 14 593 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli seda paigaldada 3,95 km pikkuses (ühe km hind on 3694,43 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on sidekaabli hind tõusnud 32,72% ehk hageja pidi asenduslepingus 3,70 km sidekaabli eest tasuma rohkem 3370,03 eurot.
57.Muhvide ja nende konstruktsioonide paigaldamise maksumuseks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 117 184,95 eurot. Ekspertiisi kohaselt oli paigaldatavate muhvide arv 39 (ühe muhvi paigaldamise hind on 3004,74 eurot). XXX AS hinnapakkumises on muhvide paigaldamise maksumus 346 197 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli neid samuti paigaldada 39 (ühe muhvi paigaldamise hind on 8876,85 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on muhvi paigaldamise hind tõusnud 195,43% ehk hageja pidi asenduslepingus 39 muhvi paigaldamise eest tasuma rohkem 229 014,05 eurot.
58.Kiudoptilise sidekaabli paigaldamise hinnaks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 4729,46 eurot. Ekspertiisi kohaselt tuli sidekaablit paigaldada 3,70 km (ühe km sidekaabli paigaldamise hind on 1278,23 eurot). XXX AS hinnapakkumises on sidekaabli kogumaksumus 10 400 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli seda paigaldada 3,95 km pikkuses (ühe km sidekaabli paigaldamise hind on 2632,91 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on sidekaabli paigaldamise hind tõusnud 105,98% ehk hageja pidi asenduslepingus 3,70 km sidekaabli eest tasuma rohkem 5012,31 eurot.
59.Seega olid lepingutes võrreldavad neli tööd, mille hinnatõus on kokku 247 515,80 eurot.
Kuigi ekspertiisi alusel ei ole võimalik tuvastada kogu hagejale tekkinud kahju, esinevad alused selle väljamõistmiseks. Erinevatel põhjustel ei ole kõik lepingutes sisalduvad tööd sellisel kujul vormistatud, et need oleksid võrreldavad ja hinnavahe oleks tuvastatav. Samas ei ole ekspertiis ühegi töö puhul tuvastanud, et need ei sisaldaks n-ö ühisosa ehk et tööd vähemalt osaliselt lepingutes ei kattu. Eelnevast tuleneb, et lepingutes sisalduvad tööd on kattuvad (erinev võib olla üksnes maht, teostamise tehnoloogia või lisatöö), kuid kattuva osa hinnaerinevust ei ole võimalik täpselt välja tuua.
60.Hageja leidis, et kahju väljamõistmine on võimalik ka olukorras, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 alusel. Kahju täpse suuruse peab kindlaks määrama kohus, arvestades võimaliku kahju suurusjärku. Olukorras, kus tellija on sõlminud ajaliselt erinevatel perioodidel kaks samasisulist tehingut, tuleb kahju arvestamisel eelkõige arvesse võtta töövõtulepingu sisuks olevate tööde hinnatõusu. Kui töövõtulepingu alusel jäävad tööd tegemata, võib samade tööde lõpetamiseks sõlmitav uus leping olla eelmisest lepingust kallim, eriti arvestades asjaolu, et uus leping sõlmitakse ajaliselt hiljem ning kahe lepingu sõlmimise vahelisel perioodil üldiselt hinnad tõusevad. Kattuvaid töid analüüsides selgub, et need jagunevad kahte suuremasse gruppi: tööd, mille maksumus koosneb peamiselt tööst (ehk tööjõu rakendamisest), ning tööd, mille maksumus koosneb materjalikulust.
61.Kattuvate tööde maksumus on töövõtulepingus kokku 1 777 037,94 eurot. Tööjõu rakendamisega seotud tööde eest on kostjale 1 juba tasutud 377 136,1 eurot ja kostjale 1 on nende tööde eest tasumata 1 239 333,67 eurot. Kuna jätku- ja otsamuhvide ning sidekaabli tarnimise ja paigaldamise kahju on lepingutes otseselt kindlaks määratav, ei pea kohus nende hinnatõusust tekkinud kahju abstraktselt siseveendumuse alusel hindama. Küll on see aga vältimatu ülejäänud tööde osas. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju ülejäänud tööde osas võimalik hinnata, kui võtta aluseks tööjõukulu hinnatõusu töövõtulepingu ja asenduslepingu vahelisel ajal.
62.Töövõtulepingu aluseks olnud riigihankemenetluses oli kostjal võimalik esitada hinnapakkumine hiljemalt 24.03.2010.a ja XXX AS-l asenduslepingu aluseks olnud riigihankemenetluses 13.01.2012.a, mistõttu tööjõukulu kallinemist tuleb hinnata just selle vahelisel perioodil. Statistikaameti andmetel tõusis perioodil 24.03.2010-13.01.2012 ehitusvaldkonnas tööjõukulud 17,39%. Kuna töövõtulepingus oli tasumata tööjõu rakendamisel põhinevaid töid kokku 1 239 333,67 eurot, siis 17,39% hinnatõusu arvestades oleks hageja pidanud töövõtulepingus märgitud samade tööde eest tasuma rohkem 215 520,13 eurot. Hageja kahju on nii materjalikulu kui ka tööjõukulu kokku arvestades 461 035,23 eurot.
63.Hageja kahju moodustavad ka muud kulud, mida ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Eelnevast tuleneb, et hageja on kandnud 247 515,10 eurot kahju, mida on võimalik tuvastada üksikasjalikult ning 215 520,13 eurot kahju, mida on võimalik tuvastada VÕS § 127 lg 6 alusel, tuletades seda ehitushindade üldisest tõusust. See ei tähenda, et hageja kahju piirdub ülaltoodud kahe summaga. Nimelt on selge, et ühe töövõtja asendamisel teisega tekib paratamatu topelttöö, mille väärtust ei ole võimalik lepinguid võrreldes üheselt tuvastada, kuid mis on märkimisväärne. Nt ei sisalda asendusleping eraldi reana uue töövõtja mobilisatsioonikulusid, asenduslepingu sõlmimisega seotud ühekordseid üldhalduskulusid jms. Isegi kui oletada, et selline eraldi ridadel kajastamata topeltöö moodustab vaid 5% tegemata tööde väärtusest (mis on ilmselt konservatiivne hinnang), tähendab see hagejale juba 69 757,25 eurot lisakahju (1 395 145,09 x 5%). Seega ületab hageja kahju kindlasti hagi põhisummat, milleks on 507 140 eurot. Hageja kahju on ka alternatiivse kahju arvestamise metoodika järgi vähemalt 507 140 eurot. Kuigi ekspertiisi valguses ei saa hageja enda kahju üksnes lepingute alusel arvestada (tööde võrdlemise raskuste tõttu), siis alternatiivse kahju arvestamise metoodika (võrreldavate tööde
hinnaerinevuse tööde statistilise hinnatõusu arvestades ning muid kulusid arvestades) järgi on hageja kahju vähemalt 507 140 eurot. Mõlema metoodika tulemusel praktiliselt sama kahju summa leidmine kinnitab, et hageja kahju ongi vähemalt nimetatud summa.
64.Lõplikes seisukohtades 10.01.2014.a leidis hageja, et kostja väite seoses töövõtulepingu ja asenduslepingu kattuvusega tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja on nõustunud, et tööde täielik samastamine ei ole võimalik. Samas on kostja asunud väitma, et asenduslepingu pikem periood ja suurem hind viitavad sellele, et hageja oleks pidanud pikendama ka töövõtulepingu tähtaega ja nõustuma selle hinna suurendamisega. Need kostja väited on ekslikud.
65.Esiteks ei tõenda asenduslepingu pikem tähtaeg, et kostjal oli õigus nõuda töövõtulepingu tähtaja pikendamist. Nagu hageja selgitas varasemas menetluses, saatis hageja kostjale 08.09.2011.a kirja, milles tegigi ettepaneku töövõtulepingu tähtaja pikendamiseks, kuid kostja sellega ei nõustunud, soovides lisatasu. Seega ei saa öelda, et hageja taganemise töövõtulepingust põhjustas lepingu tähtaja põhjendamatu pikendamata jätmine. Lisaks on asenduslepingu pikem tähtaeg tingitud tööde mahu suurenemisest ja meetodite muutmisest, millele ekspert ja kostja ise viitavad. Asenduslepingu suurem hind ei tõenda, et kostjal oli õigus nõuda töövõtulepingu hinna suurendamist. Asendusleping sisaldas lisatöid ning mõningaid kattuvaid töid tuli teostada kallimate meetoditega. Asenduslepingu sõlmimise ajaks oli ka identsete tööde hind tõusnud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
66.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Hageja korraldas riigihankemenetluse, kuhu kostja 1 esitas pakkumuse. Riigihankemenetluse nr 117220 tingimused, sh sõlmitava töövõtulepingu tingimused, olid hageja poolt koostatud ja ette määratud. Töö esemeks olid XXX maa-aluste kaabelliinide rekonstrueerimine. Sõlmitud töövõtuleping oli tüüptingimustega leping, sest kostja 1 ei saanud tingimusi sisuliselt mõjutada.
67.Hageja oli lepingus ette määranud ka tööde teostamise tähtajad, sh vahetähtajad. Hageja esitas tööde aluseks olevad ehitusload, sh kaablitööde ehitusload. Selliselt kehtis pakkumuse esitamisel ja töövõtulepingu sõlmimisel eeldus, et töövõtjal on takistamatu võimalus lepingujärgsete kaablitööde teostamiseks.
68.Pärast lepingu sõlmimist väljastas Tallinna linn 25.10.2010.a ehitusload nr 46237 ja nr 46328 samale töömaale „Kultuurikilomeetri“ rajamiseks. Seega nähti samal töömaal ette Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ühe sõlmobjekti, „Kulutuurikilomeetri“ ehitamine. Ehitusluba sätestas tingimuse, mille kohaselt tuli „Kultuurikilomeetri“ ehitamine teha hagejaga kooskõlastatult. Antud tingimuse aga tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma 08.11.2011 otsusega kehtetuks. Hageja ei avaldanud seda kostjale ning hoidis töövõtjat jätkuvalt teadmises, et tööd alluvad hageja kooskõlastustingimustele.
69.Hagejale oli juba 2010. aastal teada, et „Kultuurikilomeetri“ osas antud kooskõlastusnõuded tunnistati 2010.a novembris kehtetuks ning et „Kultuurikilomeeter“ ehitatakse välja ja antakse käiku viisil, mis välistab kaablitööde teostamise vastavalt töövõtulepingule. Seda on hageja juhatuse liige kirjalikult väljendanud oma 07.12.2010.a kirjas Tallinna linnale. Lisaks kostja teavitamata jätmisele ei võtnud hageja tarvitusele mistahes seadusjärgseid õiguskaitsevahendeid, et ära hoida kaablitööde teostamise lepingujärgne võimatuks muutumine. Hageja ei vaidlustanud kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist vaide- ega kohtumenetluses. Hageja piirdus linnale märgukirja tegemisega 07.12.2012.a, kus teatas, et Tallinna linna tegevuse tõttu ei ole enam võimalik kaablitööde teostamine ja hoiatas, et võib kaaluda kahjunõude esitamist.
70.Hageja tõttu muutus kostja 1 jaoks võimatuks kaablitööde teostamine töövõtulepingus sätestatud tingimustel ja vastavalt VÕS § 101 lõikele 3 ei või hageja kasutada kostjate suhtes õiguskaitsevahendeid. Seoses Kultuuripealinn 2011 programmiga ei lubanud linn kostjal 1 mistahes kaablitöid teostada kuni 2011.a lõpuni. Vastava keeldumise esitas linn nii kostja 1 kaevetööde taotlusele kui 13.05.2011.a kirjas. Kaablitööde teostamine „Kultuurikilomeetril“ oleks kostja 1 poolt olnud võimalik üksnes õigusvastaselt ja tsiviilühiskonnas lubamatul viisil.
71.Kostja 1 taotles hagejalt lepingujärgsete tähtaegade muutmist, mida hageja aktsepteeris. Kui oli ilmnenud, et linn ei võimalda „Kultuurikilomeetril“ kaablitöid teostada kuni 2011 lõppemiseni, esitas kostja 1 hagejale taotluse töövõtulepingu tähtaja ja maksumuse korrigeerimiseks VÕS § 97 alusel. Pooled alustasid läbirääkimisi ja hageja kinnitas 08.09.2011.a kirjaga, et peab tähtaegade pikendamist põhjendatuks.
72.11.10.2011.a esitas kostja 1 päringu, kas hageja soov läbirääkimiste pidamiseks on jätkuv. Kostja 1 vastas sellele 12.10.2012.a, et soovib jätkuvalt küsimuse lahendamisest läbirääkimiste teel. 20.10.2011.a esitas hageja üllatuslikult ja pahausklikult taganemisavalduse, kus taganes lepingust tööde tähtaegade ületamise põhjendusega. 02.01.2012.a kirjaga teatas hageja, et nõuab kostjalt 1 tööde vahetähtaegade ületamise eest leppetrahvi 82 413,55 eurot ja lepingust taganemise leppetrahvi 136 503,28 eurot. Vastav hageja nõudekiri vt hagi lisa 20.
73.Hagiavalduses toodud nõudeid pidasid kostjad alusetuteks tulenevalt VÕS § 101 lõikest 3. Hageja rikkus jämedalt VÕS § 23 lõikest 2 tulenevat koostöökohustust, mille kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Hageja nõuded on alusetud ka VÕS § 108 järgi, sest Tallinn linn väljastas ehitusloa kaabelliinidega samale töömaale teise ehitise rajamiseks ning seoses Euroopa Kultuuripealinn 2011 üritustega välistati seal kaablitööde teostamine 2011.aasta lõpuni.
74.Olukorras, kus lepingujärgsete kaablitööde teostamine oli mõistuspäraselt võimatu „Kultuurikilomeetriga“ seonduvalt, ei ole hagejal VÕS § 108 lg 2 p 1 tulenevalt õiguslikku alust täitmist nõuda ning mittetäitmise ega tähtaegade rikkumisele tuginedes lepingust taganeda ja leppetrahve määrata. Kostja 1 teostas korrektselt ja tähtaegselt kõik tööd, mis olid võimalikud enne kaablitööde teostamist.
75.Hageja nõuded on alusetud töövõtulepingu punkti 10.1. tõttu, mille järgi ei vastuta pool oma kohustuste rikkumise eest, kui ta rikkus kohustust takistava asjaolu tõttu, mida ta ei suutnud mõjutada, ja kui sellise takistava asjaolu arvessevõtmist lepingu sõlmimise ajal või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist ei saanud temalt mõistlikult oodata. Kostja 1 lähtus ja pidi lähtuma hageja koostatud hankedokumentatsioonist, milles ei olnud sõnagi vajadusest arvestada tööde teostamisel “Kultuurikilomeetri“ töödega, rääkimata sellest, et „Kultuurikilomeeter“ võib välistada kaablitööde teostamise kogu 2011.a vältel. Lepingu sõlmimisel ei olnud kostjale 1 ette teada ega ette nähtav, et töömaale rajatakse hoopis „Kultuurikilomeeter“. Kostjal 1 puudus mõistlik võimalus esinenud täitmise takistust ületada, sest hageja jättis kostja teavitamata ega vaidlustanud kooskõlastusnõude tühistamist.
76.Hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 alusel. Hageja tegevus (oluliste asjaolude mitteavaldamine, seadusjärgsete kaitsevahendite mittekasutamine) ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Asjaoludel, kus töödega hilinemine on põhjustatud hagejast endast tulenevalt, ei ole lepingust taganemine tööde tähtaja rikkumisele tuginedes kooskõlas ega vastuvõetav VÕS § 6 hea usu põhimõttega. Samuti nõustus hageja tööde tähtaegade pikendamisega ning pooltevahelised läbirääkimised jätkusid lepingu maksumuse muutmise
küsimuses. Selline taganemine on pahas usus ja hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ning ei saa olla kehtiv.
77.Hageja taganemisavaldus (ja tagajärjena muud nõuded) ei ole lisaks eeltoodud asjaoludele kehtiv ja õiguspärane VÕS § 118 lg 1 tulenevalt, mille kohaselt kaotab õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast olulisest lepingurikkumisest teada saamist. Hageja tõi taganemise alusena kostja 1 poolt II etapi tööde üleandmisega hilinemise enam kui 30 päeva. Hageja avaldas juba ligemale aasta varem 07.12.2010.a kirjas Tallinna linnale teadmist ja arusaama, et seoses „Kultuurikilomeetri“ rajamisega hageja kooskõlastustingimusi arvestamata muutub võimatuks kaabelliinide teostamine kostjaga 1 sõlmitud lepingu kohaselt. Hagejale oli hiljemalt 2011.a kevadel teada, et kaablitöödega alustamine ei ole võimalik enne 2011.a detsembrit. Hageja ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul ja tagamine oli hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu.
78.Lepingu lõpetamiseks töövõtja rikkumisele tuginedes puudus põhjus ja nii faktiline kui õiguslik õigustus. Hageja 20.10.2011.a taganemisavaldust tuleb käsitleda üksnes tahteavaldusena lepingu lõpetamiseks vastavalt punktile 12.3.3, mille kohaselt võib tellija igal ajal mistahes põhjusel lepingu lõpetada.
79.Hageja leppetrahvi nõuded on alusetud tulenevalt VÕS §-st 159 ja lepingu punktist 3.9. Hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Lepingu punkti 3.7.2 kohaselt oli tööde II etapi tähtaeg 19.08.2011.a, kuid hageja esitas II etapi tähtaja rikkumisele tugineva leppetrahvinõude 82 413,55 eurot esmakordselt 03.01.2012.a ehk 137 päeva pärast II etapi tähtaja rikkumisest teada saamist. Asjaolu, et töövõtjal on objektiivselt võimatu II etapi töid 19.08.2011.a teostada ja nende teostamine on võimalik alles pärast Tallinn 2011 kultuuriaasta sündmuste lõppemist, oli hagejale teada juba oluliselt enne 19.08.2011.a. Tulenevalt VÕS § 159 lõikest 2 minetas hageja lepingu p 3.9 järgse leppetrahvi nõudeõiguse. Hageja esitas taganemisavalduse 20.10.2011.a, taganemise leppetrahvinõude aga 2,5 kuud hiljem ehk 03.01.2012.a.
80.Isegi juhul, kui hageja leppetrahvinõuded ei oleks välistatud eelnimetatud põhjustel, puudub hagejal leppetrahvi 136 503,28 euro nõudeõigus tulenevalt lepingu p 3.9 seatud nõuete rikkumisest. Lepingu p 3.9 kohaselt peab tellija oma kavatsusest leping lõpetada tööde üleandmisega viivitamise tõttu töövõtjat eelnevalt teavitama, andes töö tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja. Hageja ei andnud täiendavat tähtaega. Hageja viivisenõue on alusetu lepingu punkti 3.8 alusel, sest lepingu p 3.8 välistab otsesõnu leppetrahvidelt viiviste arvestuse.
81.21.02.2013.a seisukohtades leidsid kostjad, et maakaabelliinide tööde tegemist lubavad ehitusload nr 43172, 43173 ja 43174 olid hangitud hageja poolt ning need olid hageja ja kostja 1 vahelise töövõtulepingu osaks. Seega lähtusid nii hageja kui kostja 1 töövõtulepingu sõlmimisel eeldusest, et kaabelliinide tööde teostamiseks ei ole takistusi ning tööd saavad takistusteta toimuda vastavalt linna poolt 2010.a aprillis väljastatud ehituslubadele. Seda on hageja muuhulgas esile toonud oma 29.10.2010.a kooskõlastustingimuses. Kuna hageja varjas ehitusloa kooskõlastustingimuse kehtetuks tunnistamist kostja 1 ees, ei võimaldanud ta kostjal 1 meetmeid tarvitusele võtta. Kostja 1 oli teadmises, et kooskõlastusnõue kehtib.
82.Põhjendamatu on hageja väide, et ta ei pidanudki kostjale 1 kooskõlastustingimuste kehtetuks tunnistamise osas midagi avaldama. Hageja enda 07.12.2010.a kirjas Tallinna linnale on kinnitatud, et linna sellise tegevusega muutus võimatuks kaablitööde ja kaabliliinide projekti realiseerimise kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingus sätestatud tähtaegadel. Asjaolud, mis
takistavad või muudavad võimatuks tööde tähtaegse teostamise on olemusliku tähtsusega ning nendest tellija poolt teavitamata jätmine on vastuolus hea usu põhimõttega, mõistlikkuse põhimõttega ja kujutavad endast koostöökohustuse rikkumist.
83.Ainetu on hageja väide, et „Kultuurkilomeetri“ ehitusluba ja selle andmed olid avalikult kättesaadavad. Ehitisregistri väljavõttest 21.02.2013.a seisuga nähtub, et seal on ka praegusel ajal avaldatud ehitusload nr 46237 ja 46238, mille kohaselt alluvad tööd hageja kooskõlastusele. Ehitisregistrist ei nähtu, et vastav kooskõlastusnõue oleks 08.11.2010.a kehtetuks tunnistatud. Kostja 1 sai kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest teada alles 2011.aasta suvel Tallinna Kommunaalameti 03.08.2011.a kirjast.
84.Hageja suured leppetrahvinõuded katavad juba täielikult hageja võimaliku kahju, mistõttu on kahjunõue igal juhul põhjendamatu VÕS § 161 lg 2 alusel. Kui kohus tuvastab, et hagejal eksisteerib sissenõutav kahjunõue, paluvad kostjad vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel, sest kahju tekkis Tallinna linnast ja hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja 1 oli valmis kaablitöid teostama alates 2011.a detsembrist, kui saabub linna poolt kaevetööde lubamise eeldus. Kostja 1 avaldas selget tahet tööde teostamiseks ning lepingusuhte jätkumiseks oma 12.10.2011.a kirjas, kuid lepingusuhte jätkamise asemel hageja taganes lepingust. Enne taganemist oli hageja juba nõustunud, et tööde tähtajad pikenevad.
85.Isegi juhul, kui hagejale on kahju tekkinud, on see põhjustatud hageja enda poolt. Kui kohus tuvastab, et hagejal eksisteerib sissenõutav kahjunõue, paluvad kostjad vähendada kahjuhüvitist § 140 alusel. Arvestada tuleb hageja rolli lepingu rikkumise ja väidetava kahju tekkimises, samuti asjaolu, et tööde tähtaegne teostamine oli võimatu töövõtjast mittetulenevatel põhjustel ja kostja 1 kandis seoses projekti edasilükkumisega ise suuri kulusid.
86.Lepingust taganemisega kaotas hageja põhikohustuse (tööde teostamine) täitmise nõude ja seega õiguse nõuda selle rikkumise eest lepingu punkt 3.8 alusel leppetrahvi summas 82 413 eurot. Vaidlust ei ole, et tööd etapi I (31.10.2010) teostas kostja 1 tähtaegselt. Leppetrahvinõude tööde vahetähtaja (19.08.2011) rikkumise eest esitas hageja alles 2,5 kuud hiljem ehk 03.jaanuaril 2012.a, kusjuures nõudekiri kandis varasemat dateeringut 02.01.2012.a.
87.Juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal eksisteerivad sissenõutavad leppetrahvinõuded kostjate vastu, taotlevad kostjad leppetrahvinõuete vähendamist mõistliku suuruseni VÕS § 162 alusel. Töövõtuleping sõlmiti riigihankemenetluse teel ning oli seega tüüptingimustega leping. Nii tööde tähtajad kui tähtaegade rikkumise eest kohaldatavad leppetrahvid olid hageja poolt ette antud ning kostja 1 ei saanud neid läbi rääkida. Hageja nõutav leppetrahv 218 916,83 eurot (82 413 + 136 503,28) on asjaolusid ja lepingupoolte õigustatud huvisid arvestades kostjatele ebamõistlikult koormav ja ebamõistlikult suur.
88.26.02.2013.a seisukohtades kostjad rõhutasid, et kui ka kostja 1 oleks kaevelubade mitteväljastamise 2011.a kevadel koheselt halduskohtus vaidlustanud, oleksid tööde lepingujärgsed tähtajad (etapp II: 19.08.0211, etapp III: 28.10.2011, lõpptähtaeg 30.11.2011) saabunud veel enne, kui kohtus oleks kaebus otsusega lahendatud. Igal juhul ei oleks kostjal 1 olnud võimalik kohtusse kaebuse esitamisel töid teostada lepingus sätestatud tähtaegade jooksul ega tähtpäevadeks. Vastavalt Justiitsministeeriumi ametlikule statistikale oli 2011.aastal Tallinn Halduskohtus halduskaebuste lahendamise keskmine kiirus 167 päeva ehk ligemale 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtus oli halduskaebuste lahendamise keskmine kiirus 188 päeva ehk üle 6 kuu. Seega ei oleks kohtuotsuseni jõutud varem kui 2011.a sügisel ja veelgi hiljem (eriti kui arvestada vahepealset suveperioodi, mil kohtud traditsionaalselt puhkavad).
89.27.02.2013.a menetlusdokumendis kordasid kostjad varasemaid seisukohti. Lepingu punkti 10.1 järgi oli kostja 1 lepingu rikkumine ehk tööde mittetähtaegne valmimine vabandatav, sest rikkumine toimus takistava asjaolu tõttu, mida töövõtja ei saanud mõjutada, töövõtjalt ei saanud mõistlikult oodata takistava asjaolu arvestamist lepingu sõlmimisel ning töövõtjalt ei saanud mõistlikult oodata takistavast asjaolust ülesaamist. Kostja 1 lepingu rikkumine seisnes töövõtulepingu punktis 3.7 sätestatud töö vahetähtaja rikkumises. Asjaolu, et linn rajas samale töömaale „Kultuurikilomeetri“ ega lubanud kuni TALLINN 2011 kultuuriaasta lõpuni töid teostada, ei tulene vähimalgi määral kostjast 1. Hageja ei näinud riigihanke tingimustes ette, et töövõtjal tuleks arvestada „Kultuurikilomeetri“ rajamisega. Kostjal 1 kaablitööde tegemise võimatus ei tulenenud taotluse mittevastavusest või esitatud andmete ebaõigsusest, vaid avaliku võimu ootamatust tegevusest. Sellisest takistused ei saanud olla ettenähtavad ja kostja 1 vastutada.
90.Tallinna linn keeldus 30.03.2011.a „Kultuurikilomeetril“ kaabelliinitööde lubamisest ja sinna kaevelubade väljastamisest kuni TALLINN 2011 kultuuriaasta programmi lõppemise ehk kuni 2011.detsembrini. Linn jäi samale seisukohale vaatamata kostja 1 korduvatele taotlustele ja pöördumistele, mis nähtub Tallinna Kommunaalameti 13.05.2011.a vastusest ja 10.08.2011.a vastusest. „Kultuurikilomeetrist“ tehti 2011. aastal TALLINN 2011 rahvusvahelise kultuuriprogrammi oluline atraktsioon, mida tõendavad ajakirjanduses 2011.a juunis ilmunud artikkel „Kultuuripealinn Tallinn kolis oma kavaga mere äärde“ ning Tallinna linna 10.08.2011.a vastus kostjale 1, kus linn põhjendas kaablitööde mittelubamist jätkuvalt kultuuripealinna sündmustega, sh laste jalgrattaparaadiga (05.06.2011), Tallinna merepäevadega (14-17.juuli), Muinastulede ööga (27.08.2011) ja Tallinna maratoniga (11.9.2011). Välisajakirjanduses ilmus 2011. juunis artikkel „Culture Cilometer kicks off summer events“. Avalikkuse hinnang „Kultuurikilomeetrile“ oli positiivne.
91.Hageja kahjunõue on ebaselge ja tõendamata. Kahjunõude arvestus on arusaamatu. Hageja viitab asendustehinguga AS-ga XXX 29.02.2012.a sõlmitud lepingule. Selleks, et rääkida asendustehingust, peaks olema tõendatud, et tegemist on täpselt sama töö tellimisega. Hageja on ise välja toonud, et asendustehing sisaldab olulises mahus töid, mida algne töövõtuleping ette ei näinud (hageja väitel on selliseid töid summas 479 501 eurot). Ainuüksi asjaolu, et hageja kasutas lepingu tekstina sama tüüptingimustega töövõtulepingut, ei tähenda, et tegemist oleks asendustehinguga. Lepingute objektid on erinevad (kostjaga sõlmitud lepingu puhul oli lepingu esemeks „kaabelliinide rekonstrueerimine“, XXXAS-ga sõlmitud lepingu esemeks „kaabelliinide parandamine“).
92.Põhjendamatu on, miks hageja arvab, et ta tehtud tööde või talle üleantud materjalide ja seadmete eest tasuma ei peaks ning miks käsitleb kostjale 1 tasutud summasid oma kahjuks. Hageja ei ole õiguslikku alust nõuda kostjalt 1 tasuta kaupu, töid või teenuseid.
93.Hageja ja kostja 1 vahel riigihanke nr 117220 teel sõlmitud töövõtuleping nr PV-PRO-1010712 on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses. Hageja poolt oli hankes ette antud ja ette kirjutatud kogu lepingu tekst. Töövõtulepingu punktid 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 on vastavalt VÕS §-le 42 lg 1 ja lg 2 tühised osas, mis näevad ette töövõtja täisvastutuse ja ranged leppetrahvid lepingurikkumise (hilinemise) eest, mille põhjustas avaliku võimu mittekohane tegevus/tegevusetus, sh töövõtjale kaeveloa mitteväljastamine. Töövõtjat ei saa lugeda vastutavaks ega panna vastutama avaliku võimu tegevuse või tegevusetuse eest, kui töövõtja on täitnud kohaselt kõik õigusaktides sätestatud nõuded. Kaeveloa, kasutusloa vm õigusaktides nõutud loa mittesaavutamisest tingitud lepingu rikkumise eest saab töövõtja vastutada juhul, kui loa andmisest keeldumine või selle väljastamise viibimise põhjuseks oli töövõtja esitatud andmete ebaõigsus või taotluse või alusdokumentide mittevastavus õigusaktide nõuetele.
94.Kohtu 27.02.2013.a istungil kostjad märkisid, et kostja 1 lepingutingimusi muuta ei soovinud, sest teadis, et see on võimatu. Kostjad nõustusid, et „Kultuurikilomeetri“ ehitusloasse tuli nõue kooskõlastada tööd hagejaga pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Samuti nõustusid kostjad sellega, et kostja 1 soovis koos lepingu tähtaja muutmisega korrigeerida lepingu maksumust. Tallinna linn esitas nõude, et kui „Kultuurikilomeeter“ üles kaevata, tuleb see taastada ning taastamise maksumuse võrra suurenes lepingu tasu. Samas soovis kostja 1 muuta ka teisi lepingu summasid. Kostjad nõustusid, et lepingu punktist 6.1. tulenes kostjale 1 vastutus avaliku võimu tegevuse eest. „Kultuurikilomeetri“ ehitusloa olemasolu ja sellel kooskõlastusnõude avaldas kostjale 1 hageja. „Kultuurikilomeetri“ ehitamisest sai kostja 1 teada 2010.a sügisel ning ilmselt käis see küsimus ka meediast läbi.
95.25.03.2013.a menetlusdokumendis leidsid kostjad, et ainuüksi lepingu täitmisega seotud faktilistest asjaoludest koosmõjus õigusliku regulatsiooniga nähtuvad hageja enda poolt toimepandud rikkumised ja hagi nõuete alusetus. Hageja oli juba hiljemalt 07.12.2010. a teadlik, et hageja kooskõlastusõigus nn Kultuurikilomeetri ehitusloas nr 46237 on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.11.2010. a otsusega kehtetuks tunnistatud. Otsusest täpne teadasaamise aeg ei oluline, sest hiljemalt 07.12.2010. a oli hageja igal juhul teadlik, et lepingu täitmiseks vajalik töömaa on hõivatud tulenevalt hageja märgukirjast. Samas märgukirjas on hageja väitnud, et lepingu täitmine kostja 1 poolt ei ole enam võimalik. Hageja väitis, et esitab kahju nõude linnale. Linna teatas hagejale 07.01.2011.a, et „Kultuurikilomeetri“ rajamise peatamine ei ole võimalik.
96.Seega nägi hageja endale tekkivat kahju ja lepingu tähtaegade rikkumist ette, kuid millegipärast otsustas oma õigusi ja huve mitte kaitsta, jättes linna tegevuse vaidlustamata. Hageja saatis Tallinna linnale ainult 07.12.2012.a märgukirja. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et otsusega ehitusloa kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisega riivati oluliselt hageja subjektiivseid õigusi ning hagejal oli kaebeõigus otsuse vaidlustamiseks. Hageja mõistis selgelt juba 2010. a detsembri alguses, et tema õigusi ja huve on oluliselt riivatud ja lepingu tähtaegade järgimine ei ole enam võimalik. On tõenäoline, et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamine oleks hageja jaoks olnud pigem perspektiivne ja kahju oleks saanud vältida.
97.Hageja käitus pahauskselt, kui ta seda kostjale 1 ei avaldanud. Hageja lasi kostjal 1 lepingu I etapi raames projekteerimistöid edasi teha teadmisega, et töömaa, kus pidi teostatama järgnevate etappide töid, on endiselt täielikult hageja kontrolli all ja lepingu täitmine väljaspool kahtlust. Üllatuslikult esitas hageja kahjunõude kostjate, mitte linna vastu.
98.Kostja 1 ei oleks saanud 2010. a novembris-detsembris linna tegevust ja otsust vaidlustada, sest otseselt riivatud olid hageja õigused. Populaarkaebuse esitamise võimalust kostjal 1 ei olnud. Kui hageja oleks heauskselt käitunud ning kostjat 1 tegelikest asjaoludest teavitanud, oleks saanud kostja 1 kasutada mistahes õiguskaitsevahendeid lepingu ja hageja suhtes.
99.Kostjal 1 puudus kaebeõigus kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks. Isegi, kui kostja 1 oleks saanud sellise kaebuse esitada, oleks kaebus olnud perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks olnud välistatud. Samuti oleks kohtumenetlus kestnud nii kaua, et lepingu tähtaegade järgimine oleks igal juhul olnud võimatu. Seega oli vastav takistus kostja 1 jaoks ületamatu.
100.Tallinna linn ei selgitanud kostjale 1, mis sai hageja kooskõlastusõigusest, samuti ei selgitanud seda hageja. Kostja sai alles vastusena järgmisele päringule 03.08.2011. a Tallinna Kommunaalameti kirjast teada, et LPA on juba 08.11.2010. a kooskõlastusõiguse kehtetuks
tunnistanud. Kostja 1 võttis pärast kaeveloa väljastamisest keeldumisest teadasaamist vastavalt VÕS §-le 102 koheselt ühendust hagejaga ning teavitas hagejat tekkinud probleemist ja edastas hagejale ka linna keeldumise. Kostja 1 rõhutas, et tal puuduvad õiguslikud võimalused kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks. Kostja 1 märkis, et: „Töövõtja ei saanud ega osanud ette näha, et võib tekkida olukord, kus Tallinna Linnavalitsuse poolt ehitatava „Kultuurikilomeetri“ ehitamiseks väljastatud ehitusloas sätestatud eritingimustega, mis olid Tellija poolt esitatud, ei arvestata.“ Hageja ei osutanud kostjale 1 mingit abi ega edastanud informatsiooni.
101.Kostjal 1 puudus kaebeõigus kaeveloa andmisest keeldumise vaidlustamiseks. Vaidlusalusel ajal kehtinud Tallinna Linna kaevetööde eeskirja (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004. a määrusega nr 32) § 2 lg 1 p 8 sätestab, et kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik on „tellija“. Antud asjas puudub vaidlus, et kaeveloa taotluse puhul oli tellijaks hageja (see nähtub kaeveloa taotlusest ning sellega on hageja nõustunud). Kaeveluba väljastatakse konkreetse projekti raames ehk kaeveloa väljastamise eelduseks on ehitusloa olemasolu. Kaeveloa eelduseks olid hagejale väljastatud ehitusload nr 43172-43174 ning Harju Maavanema poolt 15.07.2010. a korraldusega nr 1217-k hageja kasuks seatud kasutusõigus trassialusele maale. Seega, hageja oli isik, kellele tulenesid õigused projekti läbiviimiseks. Kaebeõigus kuulus hagejale ja seda ei oleks saanud lepinguga üle anda.
102.Asjaolu, et kaeveloa taotluse sai esitada tööde tegija, ei tähenda, et kõik kaevetöödega seotud õigused läheksid tellijalt automaatselt üle kaevajale. Eeskirja § 2 lg 1 p-st 8 nähtub selgelt, et tellija (mitte kaevaja) on kaevetööst huvitatud isik. Volituse esitada kaeveloa taotlus hageja kui tellija ees andis kostjale 1 lepingu punkt 5.5. Tegemist oli käsundilaadse olukorraga. Käsundivolituse ulatus lõppeb lubade hankimise juures. Kui esines konkreetne takistus, siis ei olnud kostjal 1 pädevust.
103.Isegi siis, kui kostjal 1 oleks olnud kaebeõigus kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks, ei oleks kohtulik vaidlustamine olnud tulemuslik. Kaeveloa väljaandmine on linna diskretsiooniotsus ning vaidlusalusel perioodil leidis kohalik omavalitsus, et avalik huvi „Kultuurikilomeetri“ ja kogu „Kultuuriaasta 2011“ programmi vastu kaalus igal juhul üles poolte huvi töömaal. Eeskirja § 3 lg-st 2 tuleneb linnale õigus reguleerida kaevetööde aega ning vastupidiselt hageja väidetule ei ole § 3 lg-s 2 nimetatud õigus piiratud lg-s 1 märgitud tööde järjekorraga. Eeskirja § 11 lg 1 p 2 kohaselt võib linn muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest. Tugevamat argumenti kui ülekaalukas avalik huvi on kaevetööde aja reguleerimise osas raske leida. Ka antud juhul ei keeldunud linn tegelikult kaeveloa väljastamisest lõplikult, vaid märkis, et kaevetööde tegemine soovitud ajal ei ole võimalik. Seega reguleeriti kaevetööde aega.
104.Kohtulik kontroll diskretsiooniotsuste üle on piiratud. Kui kohaliku omavalitsuse kaalutlused on asjakohased, siis ei saa halduskohus sundida kohalikku omavalitsust võtma vastu teistsugust otsust. Kuna kaebus oleks olnud perspektiivitu, siis ei oleks halduskohus kohaldanud esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks sisuliselt pidanud tähendama anda välja kaeveluba, millest tulenevalt oleks halduskohus pidanud esialgse õiguskaitse raames otsustama ära vaidluse põhisisu. See on lubatav vaid erandjuhtudel ning antud juhul ei esinenud lubatud erandeid. Lisaks peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel alati kaaluma avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi. Kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidluses oleks kohtuotsus jõustunud igal juhul alles siis, kui lepingu tähtajad olid juba möödunud.
105.Seega ei oleks vaidlustamine lepingu tähtaegade osas midagi andnud ning rikkumine oleks igal juhul toimunud. Lepingu rikkumine tähtaegade osas oli paratamatu juba sellest hetkest, kui
hageja otsustas 2010. a novembris-detsembris otsust mitte vaidlustada. Ainuke efektiivne võimalus lepingu täitmist tagada oli hagejal ning siis, kui ilmnes otsuse tühistamine. Kostjad ei vastuta ega saa vastutada hageja ja linna käitumise tulemusena tekkinud viivituse ning kahju eest. Kui Hageja oleks oma õigusi õigeaegselt kaitsnud, ei oleks probleemi kunagi tekkinud ja probleemi ei oleks tekkinud kaeveloa väljastamisel.
106.Hageja on kaotanud õiguse tugineda kostjate poolt lepingu rikkumisele, kuivõrd rikkumise põhjustas hageja enda tegu. Hageja tegevusetuse tõttu tekkis olukord, kus kostjal 1 ei olnud võimalik lepingut nõuetekohaselt täita. Hageja nägi kostja 1 poolt lepingu tähtaegade paratamatut rikkumist ning kahju tekkimist peaaegu aasta aega ette, kuid ei võtnud kasutusele mistahes meetmeid, et lepingu tähtaegade rikkumist ja kahju vältida. VÕS § 101 lg 3 kehtestab antud tsiviilasja menetluses sobiva olulise piirangu hageja poolt õiguskaitsevahendite kasutamisele. Hea usu põhimõttest tuleneb hagejale keeld kuritarvitada lepingust tulenevaid õigusi. Seega on kõik hagis esitatud nõuded alusetud, kuna hageja on vastavad nõudeõigused VÕS § 101 lg 3 alusel kaotanud.
107.VÕS § 23 lg 2 sätestab imperatiivsena, et hageja oleks pidanud tegema kostjaga 1 koostööd ulatuses, mis oli kostjale vajalik tema lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja sisuliselt takistas oma tegevusetusega lepingu eesmärgi saavutamist ning ootas endale selgelt ettenähtava kahju ja kostja I poolt lepingurikkumise reaalset tekkimist, jagamata vastavat infot kostjaga 1. Hageja oleks pidanud tegema kostjaga 1 igakülgset koostööd, et taastada kontroll töömaa üle, mis võimaldanuks saada kaeveloa. Lepingu rikkumine on vabandatav lepingu punkti 10.1 järgi, mistõttu kostjad rikkumise eest ei vastuta.
108.Lepingu sõlmimisel oli pooltele, st ka kostjale 1, selge, et lepingu täitmisel ei teki mingeid takistusi, sest hagejale olid töömaale väljastatud ehitusload ning kasutusõigus. Isegi pärast „Kultuurikilomeetri“ ehituslubade väljastamist ei saanud kostjad ega hageja ette takistust lepingu täitmisele, sest kooskõlastusnõude tõttu oli töömaal toimuv endiselt hageja kontrolli all. Alles pärast kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist 08.11.2010.a ning hageja poolt selle mittevaidlustamist muutus lepingu täitmine võimatuks, kuid kostja 1 sai sellest teada alles 03.08.2011. a. Kostjad ei saanud teha midagi efektiivset selleks, et lepingut tähtaegade osas kohaselt täita. Kostjad ei vastuta ega saagi vastutada avaliku võimu tegevuse ning Kultuuriaastaga 2011 seotud poliitiliste otsuste eest.
109.Kostjatel ei olnud võimalik lepingus sätestatud ajagraafikust kinni pidada. VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses ei olnud hageja õigustatud kostjatelt kohustuse täitmist nõudma, sest lepingu täitmine oli võimatu. Hageja on ise märgukirjas linnale selgesõnaliselt märkinud, et kostjal 1 ei ole võimalik lepingut täita.
110.Hagi rahuldamine on välistatud tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lõikest 1 tuleneb vajadus toimida õiguste teostamisel heas usus. Hageja ei avaldanud kostjale 1 olulist infot ega võimaldanud kostjale 1 meetmete tarvitusele võtmist. Hageja väitis, et ta ei pidanudki kostjale 1 „Kultuurikilomeetri“ ja kooskõlastustingimuse kehtetuks tunnistamise osas midagi avaldama. Samal ajal nähtub hageja märgukirjast, et hageja mõistis väga hästi linna tegevuse kahjulikke tagajärgi lepingu täitmisele. Asjaolud, mis takistavad või muudavad töövõtjal võimatuks tööde tähtaegse teostamise, on olemusliku tähtsusega ning nendest tellija poolt teavitamata jätmine on igal juhul vastuolus hea usu põhimõttega, mõistlikkuse põhimõttega ja kujutavad endast koostöökohustuse olulist rikkumist. Hageja käitus seega vastuolus hea usu põhimõttega. Ehitusregistrist ei nähtu kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist ja kostjad ei saanud seda informatsiooni ise avalikest allikatest hankida.
111.Kostjatelt vastavate rahasummade väljanõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne, sest kostjad ei vastuta vähimalgi määral tekkinud lepingurikkumise ega kahju eest. Kostjad palusid kohtul kasutada VÕS § 6 lg-st 2 tulenevat diskretsiooni ja kohtulikku kujundusõigust ning hinnata õiglaselt kostjatele tekkida võivaid tagajärgi. Kostjad leiavad VÕS § 6 lg-le 2 tuginedes, et antud juhul tuleb jätta lepingust tulenevad hageja väidetavad nõudeõigused täies ulatuses kohaldamata, sest nende kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja käitumine kogu lepingu täitmise ei ole VÕS § 7 lg 1 tähenduses mõistlik.
112.Alternatiivselt leidsid kostjad, et hageja ei teinud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Hageja avaldas juba 07.12.2010. a märgukirjas teadmist, et seoses „Kultuurikilomeetri“ rajamisega muutus võimatuks kaabelliinide tööde teostamine lepingu kohaselt. Hagejale oli hiljemalt 2011. a kevadel teada, et linn ei luba „Kultuurikilomeetri“ piirkonnas kaevetööde teostamist kuni Tallinn 2011 kultuuripealinna aasta lõpuni. Selliselt oli hageja poolt 20.11.2011. a taganemine töödega hilinemise ettekäändel igal juhul lubamatu tulenevalt VÕS § 118 lg 1, mille kohaselt kaotab õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda kui sai lepingurikkumisest teada. Samuti oli selline taganemine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu.
113.Hageja väited selle kohta, et ta pidi ära ootama lepingu reaalse rikkumise aja, ei ole põhjendatud, sest hagejale oli lepingu rikkumine varasemalt ettenähtav. Ligi aasta aega hiljem toimunud taganemine ei saa VÕS § 118 kontekstis olla aktsepteeritav.
114.Kui kohus peab hageja nõudeid sissenõutavateks ja õigustataks, tuleb kostjate hüvitamiskohustust vähendada nullini. Puudub põhjuslik seos kostja 1 mistahes tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning täidetud ei ole kahjunõude rahuldamise eeldused. Hageja tekitas iseendale lepingust taganemisega ja asendustehingu tegemisega kahju. Mistahes kostjate tegevus või tegevusetus ei põhjustanud lepingu rikkumist ja hagejale kahju tekkimist. Kostja 1 ei saanud rikkumist ära hoida. Põhjusliku seose puudumise tõttu tuleb kahjunõue VÕS § 127 lg 4 alusel jätta rahuldamata.
115.Hageja väidab, et temale tekkis kahju seetõttu, et asendustehing oli „kallim“. Vastava tehingu kallinemine oleks paratamatult ja täiesti mõistlikult (mh riigihangete seadusega kooskõlas) kaasnenud ka vaidlusaluse lepingu raames (seda rõhutas kostja 1 hagejale korduvalt), sest kallinemise põhjustas linna nõue, et „Kultuurikilomeeter“ tuleb pärast tööde teostamist taastada. Samuti toimus alltöövõtu ja materjalide oluline kallinemine ajas.
116.Hageja taganes lepingust ja sõlmis vajalike tööde teostamiseks uue lepingu teise tööandjaga veel kallima hinnaga, kui kostja 1 hagejale välja pakkus. VÕS § 135 lõikes 1 sisalduv asendustehingu regulatsioon võimaldab kahju hüvitamist nõuda vaid juhul, kui tehtud on otseselt võrreldav ja mõistlik tehing. Antud juhul on hageja esitatud võrdlevas tabelis põhjendamatult lepinguid võrreldud ja võrdlused ei ole tõendatud.
117.Pakkumiste puhul on tegemist ligi 1,5 aastaga ajavahega, millest tuleneb juba automaatselt oluline hinnavahe. Suure osa asenduslepingu kallinemisest moodustas just “Kultuurikilomeetri“ taastamisega seotud kulu, mida vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ei saanud pooled ette näha. XXXAS-ga sõlmitud lepingu raames hüvitas hageja vastava kulu. Hageja väide, et ta on selle summa kahjust maha arvestanud, ei ole tõendatud.
118.Hagejal on kohustus tõendada kõikide asendustehinguga tellitud tööde vastavust ja
võrreldavust kostja 1 poolt lepingu järgi teostamisele kuulunud spetsiifiliste töödega. Isegi juhul, kui nõue oleks tõendatud, tuleks seda VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada nullini. Kahju tekkis antud juhul Linnast ja hagejast endast tulenevatel põhjustel. Kostja 1 oli valmis kaablitöid teostama 2011.a detsembrist, kui saabub linna poolt kaevetööde lubamise eeldus, kuid hageja hoopis taganes lepingust. Samuti tuleb kahju nõuet VÕS § 140 lg 1 alusel piirata nullini, sest kahju hüvitamine mistahes ulatuses oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu. Arvestada tuleb linna ootamatut tegevust, hageja rolli ja tegevusetust ja seda, et kostjad ei saanud lepingut ühelgi mõistlikul moel täita ja kostja 1 kandis seoses projekti edasilükkumisega suuri kulusid. Igal juhul puudub kostja 1 süü.
119.Hageja on leppetrahvinõuded kaotanud tulenevalt VÕS § 159 lõikest 2, sest hageja ei teatanud kostjatele mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist, et ta leppetrahve nõuab. Lepingu punkt 3.7.2 kohaselt oli tööde II etapi tähtaeg 19.08.2011, kuid hageja esitas II etapi tähtaja rikkumisele tugineva leppetrahvinõude 82 413,55 eurot esmakordselt 03.01.2012.a ehk 137 päeva pärast II etapi tähtaja rikkumisest teada saamist. Kostjal 1 oli objektiivselt võimatu II etapi töid hiljemalt 19.08.2011.a teostada ja nende teostamine on võimalik alles pärast Tallinn 2011 kultuuriaasta sündmuste lõppemist. Hageja esitas taganemisavalduse 20.10.2011.a, taganemise leppetrahvinõude 2,5 kuud hiljem ehk 03.01.2012.a. Lepingu p 3.9 kohaselt peab tellija oma kavatsusest leping lõpetada tööde üleandmisega viivitamise tõttu töövõtjat eelnevalt teavitama, andes töö tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja.
120.Leppetrahvinõue lepingu punkti 3.8 alusel ei ole õiguspärane ning hageja on vastava nõudeõiguse kaotanud, sest hageja esitas selle kui lepingu täitmise rikkumise nõude alles pärast lepingust taganemist. Lepingust taganemisega 20.10.2011. a kaotas hageja põhikohustuse (tööde teostamine) täitmise nõudeõiguse ning seega õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi vahetähtaja rikkumise eest lepingu punkt 3.8 alusel.
121.Leppetrahvinõudeid tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada mõistliku suuruseni ehk nullini. Leppetrahvi vähendamise aluseks võib olla selle väljamõistmise vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja käitumine lepingu täitmise ajal ja hilisemalt on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja nõutav leppetrahv kokku summas 218 916,83 eurot on asjaolusid ja poolte õigustatud huvisid arvestades kostjatele ebamõistlikult koormav ja ebamõistlikult suur.
122.Hageja viivisenõude summas 14 682,42 eurot välistab selgesõnaliselt lepingu punkt 3.8. Lepingu p 3.8 välistab ka lepingu punkti 3.9 alusel nõutavalt leppetrahvilt viivise nõudmise. Seega on hageja viivisenõue täies ulatuses alusetu. Alternatiivselt esitasid kostjad VÕS § 35 lõikele 1 ja §-le 42 tuginevalt vastuväite lepingus sisalduvate ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste tühisuse osas. Tühised on lepingu need tingimused, mis näevad ette kostjate vastutuse ja ranged leppetrahvid lepingu rikkumise eest, mis on tingitud avaliku võimu ja hageja enda mittekohasest tegevusest. Hageja poolt koostatud lepingu punktid 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 on vastavalt VÕS § 42 lg-tele 1 ja 2 tühised osas, mis näevad ette kostja 1 vastutuse ja ranged leppetrahvid.
123.Täiendavalt leidsid kostjad, et riigihankemenetluses ei olnud neid võimalik mõjutada hankedokumentatsiooni ega lepingu tingimusi. Lepingu täitmise käigus tegi kostja 1 korduvalt ettepanekuid lepingu tähtaegade ja maksumuse muutmiseks ja otsis heauskselt võimalusi lepingu täitmiseks, kuid hageja positsioon oli jäik. Hageja keeldus lepingu muutmisest kostja 1 esitatud tingimustel, sõlmides lepingu veel kallima hinnaga, kui kostja 1 oli 2011.a mais välja pakkunud.
124.Kostja 1 poolt Kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamine oleks olnud absoluutselt perspektiivitu. Kostjatel puudus kaebeõigus. Lisaks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine
olnud välistatud.
125.Tallinna Linnavalitsuse 08.04.2013.a kirjast nähtub kostjate sõnul, et ühelgi äriühingul ei olnud võimalik ilma Tallinna linna poolt väljastatud kaevetööloata Kultuurikilomeetri alal 2011.a kaevetöid teostada. Kultuurikilomeetril toimusid mitmed olulised üritused, mis välistasid täielikult kaeveloa väljastamise. Tallinna linn ei oleks kaeveluba „Kultuurikilomeetril“ mingil juhul väljastanud. Kiri tõendab kostja 1 kohustuste rikkumise vabandatavust, mis välistab hagi rahuldamise.
126.22.04.2013.a menetlusdokumendis leidsid kostjad, et lepingu punkt 3.9. ei võimalda nõuda leppetrahvilt viivist. Hageja leiab ekslikult, et lepingus sätestatud keeld nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest kehtib vaid tööde üleandmisega viivitamiselt nõutava leppetrahvi osas (p 3.8). Lepingu p 3.8 sätestab selgesõnaliselt: „Tellija ei või Töövõtjalt nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest.“ Lepingu punktid 3.8 ja 3.9 asuvad mõlemad samas peatükis „3. TÖÖ TEGEMISE AEG, VIIVIS JA LEPPETRAHV“, mis käsitlebki leppetrahvi tasumisega seonduvat regulatsiooni. Hageja on nõustunud, et nii lepingu p 3.8 kui p 3.9 käsitlevad leppetrahve. Sealjuures on keeld nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamiselt sätestatud punktis 3.8 ehk enne punkti 3.9. Vastasel juhul oleks pidanud lepingu p 3.9 sätestama, et nõutavalt leppetrahvilt võib tellija siiski nõuda viivist. Hageja poolt lepingu p 3.9 alusel nõutav viivis leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest summas 9155,97 eurot on alusetu. Viivisenõude suurendamine TsMS § 367 alusel on samuti alusetu.
127.06.05.2013.a istungil leidsid kostjad, et neil ei olnud lepingu punkti 5.5. alusel sellist kohustust, nagu räägib hageja. Load saab jaotada kaheks – kostja poolt hangitavad load ja kostja korraldatavad load. Lugedes lepingu punkti 5.5. koos punktiga 6.1., on näha, et lubade hankimine ja korraldamine ei olnud ainult kostja 1 kohustus. Tellija pidi üle andma need load, milliste hankimine oli õigusaktide järgi tellija kohustuseks. Kaeveloa hankimine oli hageja kohustus, selle hankimise korraldamine kostja 1 kohustus. Kaeveloa mittesaamine puudutas ainult hageja õigusi, kes oleks saanud seda vaidlustada. Kaeveloa taotluse esitamise ajal oli „Kultuurikilomeeter“ juba valmis ehitatud. Hageja pidi kostjale 1 punkti 6.1. järgi üle andma töömaa, mida ta ei teinud. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka selle punkte 5.34, 3.14 ja
5.36.Tööde teostamine oleks tulnud edasi lükata aja võrra, mille jooksul oli takistus.
128.Seoses ekspertiisiga leidsid kostjad 16.12.2013.a menetlusdokumendis, et ekspertiisi järgi ei ole AS-ga XXX vahel sõlmitud leping asendustehinguks vaidlusaluse lepingu suhtes. XXX leping on kallim hageja enda otsuse tõttu kasutada keerulisemat ja kallimat lahendust. Absoluutselt ei ole kontrollitavad XXX lepingu raames teostatud tööd ja nende mahud. Lepingute ajalise mahu osas on erinevus koguni üheksa kuud. Samuti on XXX leping siiani täitmata. Lepingud erinevad objekti poolest. XXX pakkumusest ei ole võimalik kontrollida pakutud tööde mahtusid. Tööde koosseisus on palju muudatusi. Oluline on, et hageja välistas XXX lepingu puhul avatud paigaldusega trasside ehitamise. Seetõttu muutus XXX leping vaidlusaluse lepinguga võrreldes tehnoloogiliselt keerukamaks ja kallimaks. Ekspert on leidnud, et vaadeldavad töövõtulepingud ei ole tööde koosseisu osas võrreldavad. Tööprojekti muutmise nõue tähendab, et XXX lepingu töid ei teostatud vaidlusaluse lepingu mahus koostatud tööprojekti järgi.
129.XXX lepingusse on lisatud töid, mis vaidlusaluses lepingust puudusid, sh kergliiklustee taastamine ja markerpallide seadme soetamine. Ekspert on leidnud, et kahe erineva riigihanke lepingutingimuste- ja ehitustööde hinna kujundamise vahendid ei ole erinevate menetlusvormide tõttu üldse võrreldavad. Ekspert on leidnud, et hageja kahju hüvitamise tabeli koostamisel on ebaõigesti lähtutud ainult tööde maksumusest, mitte mahtudest. Hageja poolt väidetav „kahju“
ehk XXX lepingu kõrgem hind on tekkinud vaid hagejast endast tuleneval põhjusel – hageja otsustas XXX lepingu puhul kasutada ainult kinnise kaevisega trassi ehitust, mis on keerulisem ja oluliselt kallim lahendus.
130.Võrreldavad ei ole lepingute ajalised mahud. Kostjal 1 oli lepingu täitmiseks aega ca 15 kuud (468 päeva). XXX lepingu kestvuseks oli juba sõlmimisel planeeritud 485 päeva ehk rohkem kui vaidlusaluses lepingus –seda olukorras, kus kostja 1 oli juba koostanud lahenduse kaabelliini ehitamiseks ning XXX pidi seda vaid järgima. Kuid ka sellest ajast hagejale ja XXXle ei piisanud – lepingu tähtaega pikendati esmalt 567-le päevale ning seejärel 622-le päevale, ent nimetatud hankelepingu muutmise kokkulepped ei andnud soovitud tulemust ja XXX leping on siiani täitmata. Lepingu lõpptähtaeg ei ole teada, ent kui lähtuda kaevetööde loast, millel märgitud tööde lõpptähtaeg on 10.03.2014, siis kestaks XXX leping 740 päeva. Seega on hageja pikendanud XXX lepingu täitmistähtaega kolm korda olukorras, kus varasemalt keeldus hageja kostjaga 1 läbirääkimisi pidades mistahes mõistlikest kokkulepetest ja tähtaja pikendamisest kasvõi ühe päeva võrra.
131.XXX pakkumine ületas hageja poolt eeldatud hanke maksumust 47,12 % ehk ligi 1,5 kordselt. Jääb arusaamatuks, miks eiras hageja RHS § 49 lg-s 1 nimetatud võimalust kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõik pakkumused ületasid oluliselt hankelepingu eeldatavat maksumust. Muudatused hanke korras piirasid teises hankes kvalifitseeruvate ettevõtete arvu ja ilmselt põhjustasid kõrgema hinna. Jääb mulje, et hageja tegi kõik endast oleneva, et sõlmida asendustehing võimalikult kalli hinnaga. Asendustehing peab olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel.
132.Ekspert on leidnud, et XXX leping sisaldas vaid osaliselt lepingu alusel tegemata jäänud töid. Kattuvate tööde osaks on vaid 9 nimetust 14-st. Samas on ekspert järeldanud, et kui lähtuda ühikuhindadest, ei olegi XXX leping vaidlusalusest lepingust kallim. Võrreldamatuse tõttu ei saa XXX lepingut hageja kahjunõude hindamisel üldse aluseks võtta ning kostjate tegevusel puudub põhjuslik seos hageja väidetava kahjuga.
133.Oma lõplikes seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Hagi on täies ulatuses alusetu ja tõendamata. 16.12 2013.a menetlusdokumendis on hageja üritanud muuta hagi aluseks olevaid asjaolusid, kahjuarvestust ja kahju väljamõistmise alust, tehes seda pärast eelmenetluse lõppemist ja vaid kuu aega enne kohtuotsuse kuulutamist. See on lubamatu.
134.Hagiavalduses tugines hageja kahjunõude esitamisel läbivalt VÕS § 115 lg-le 1 ja VÕS § 135 lg-le 1. Hagiavalduse punktis 5.2 on põhistatud konkreetne kahjuarvestus summas 507 140 eurot. Mh esitas hageja hagi lisana 19 täpseid kattuvaid töid ja väidetava kahju suurust selgitava tabeli. Seega on hageja määranud kahjunõude osas hagi aluse ja eseme. Kostjad on hageja kahjuarvestusele algusest peale vastu vaielnud. Hageja eeldas, et ekspertiis kinnitab tema kahju arvestust, kuid ekspertiisi tulemus muutis kogu hageja kahjunõudega seotud positsiooni alusetuks.
135.Hageja on 16.12.2013.a loobunud kogu varasemast käsitlusest ja on esitanud uue spekulatiivse käsitluse, mille kohaselt on võrreldavad neli tööd (mida ekspertiis ei kinnita). Hageja on esitanud nende nelja töö osas uue tehingute võrdluse ja kahjuarvestuse. Lisaks eeltoodule nõuab hageja nüüd kostjatelt „abstraktse kahju“ väljamõistmist ja selle määramist VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 alusel kohtu enda siseveendumuse järgi. Samuti nõuab hageja, et kohus mõistaks välja „ka muud kulud, mida ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata“.
136.06.05.2013. a kohtuistungil lõpetati eelmenetlus. Hagi aluse muutmine pärast seda ei ole
kooskõlas TsMS § 376 lg-tega 1-3. Kostjad ei anna hagi muutmiseks nõusolekut ning paluvad kohtul hagi muutmisega mitte nõustuda. Hageja oleks saanud ja pidanud oma positsiooni faktilise õigsuse (antud juhul ebaõigsuse) välja selgitama enne kohtumenetluse algatamist või hiljemalt eelmenetluse jooksul. Miski ei takistanud hagejal enne alusetu hagiga kohtusse pöördumist vastavat ekspertiisi tellida ja tegelikud asjaolud välja selgitada. Tehingute hinnavahe väljatoomine ja kahju arvestamine VÕS § 135 lg 1 tähenduses on sisuliselt välistatud, sest vaidlusalune leping ja XXX leping ei ole võrreldavad.
137.Hageja on 16.12.2013. a ebaõigesti väitnud, justkui oleks ekspertiisiga tuvastatud, et lepingu ja asenduslepingu raames teostatud tööd on võrreldavad. Ekspertiisiga on tuvastatud täpselt vastupidist. Hageja on teinud 16.12.2013.a seisukoha punktis 1.4 uued ja tõendamata arvutused, võrreldes omavahel lepingu ja XXX lepingu raames muhvide tarnimist ja paigaldamist ning leides väidetavaks kahjusummaks kokku 10 118,71 + 229 014,05 = 239 132,76 eurot. Selline arvutus on otseselt vastuolus ekspertiisiaktis tuvastatuga ning XXX lepingu tööde vastuvõtmise aktiga. XXX lepingu aluseks olnud hinnapakkumisest ei nähtu ega ole kontrollitavad tarnitavate ja paigaldatavate muhvide arvud. Ainuüksi seetõttu ei ole lepingu ja XXX lepingu raames tarnitud ja paigaldatud muhvide arv ning maksumus võrreldavad. Ekspert on märkinud, et XXX ei ole esitanud oma pakkumises tööde mahtusid ja ühikhindasid ning tööde vastuvõtmise aktis nr 1, 31.08.2012.a on muudetud kõikide tööde mõõtühikud komplektiks või tükiks. Lisaks ei vasta näidatud muhvide paigaldamise maht ei pakkumise aluseks olevale tööprojektile ega pakkumuses näidatud kogusele 1 tk.
138.Samuti on ekspert selgitanud, et tööde mahtusid ei ole võimalik tuletada ühikhindade alusel, sest hinnad sisaldavad pakkujate lisakulusid seoses võimalike tööde seisakutega. Lisaks on ekspert selgitanud, et kui arvestada tööprojektis nimetatud tööde mahtusid, ei ole XXX’i poolt pakutud hinnad kostja 1 pakutud hindadest kallimad. Seega on hageja uus kahjuarvestus muhvide tarne ja paigaldamisega seonduvalt sisu poolest ebaõige. Hageja on kasutanud ühikuhindade arvestusmeetodit, mis ei ole ekspertiisiakti kohaselt kasutatav.
139.Hageja uues arvestuses on ebaõigesti väidetud, et kiudoptilise sidekaabli tarnimise ja paigaldamisega on hagejale tekkinud kahju summas 3370,03 + 5012,31 = 8382,34 eurot. Ekspert on kiudoptilise sidekaabli osas selgitanud, et ühikhindades arvutamine ei ole asjakohane ega õige, sest XXX pakkumises ei ole ühikhindu märgitud ning neid ei saa tuvastada, sest hageja juhiste kohaselt pidid pakkujad hindadele lisama täiendavad kulud seoses tööde seisakutega. Kui arvestada XXX lepingu tööprojektis toodud tööde mahtusid, ei ole kostja 1 pakutud ühikhinnad kallimad.
140.Eeldused VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaldamiseks ei ole täidetud. Tegemist on täiesti uue hageja käsitlusega, mis tuleb jätta tähelepanuta. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine eeldab seda, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpse suuruse tõendamine on võimatu. Antud juhul ei ole tegemist mitte tõendamise võimatusega, vaid sellega, et tõendatavat asjaolu ei esine. Hageja ei ole kahju tekkimist ega selle suurust tõendanud. Asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks enne hagimenetluse algatamist või selle jooksul teinud mistahes täiendavaid jõupingutusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Vastupidi, eksperdi korduvatest päringutest nähtub, et hageja ei esitanud eksperdile mitmeid ekspertiisi põhjalikumaks läbiviimiseks vajalikke dokumente.
141.Hageja ei ole 16.12.2013. a seisukohas andnud kohtule mingeid adekvaatseid andmeid või informatsiooni, mille alusel oleks võimalik kohtu siseveendumuse kujunemine kahju suuruse osas. Vastava seisukoha punktis 2 esitatud arvud ja andmed on spekulatiivsed ja tõendamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
142.Arvestades hageja ja kostjate seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele.
143.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kuulutas 12.02.2010.a välja riigihanke nr 117220 nimetusega „XXX110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine“; 2) hankes osutus edukaks kostja 1 pakkumine, mille tulemusel sõlmisid hageja ja kostja 1 19.08.2010.a töövõtulepingu nr PV-PRO-1010-72; 3) töövõtulepingu lepingu objektiks olid Tallinnas Tööstuse 53 – Põhja pst 31 – Gonsiori 3A asuva XXX 110 kV kaabelliinide rekonstrueerimise tööd; 4) töövõtulepingu järgi tuli kostjal 1 tööd üle anda etappide kaupa: I. etapp 31.10.2010.a, II. etapp 19.08.2011.a, III. etapp 28.10.2011.a ja IV. etapp 30.11.2011.a; 5) enne töövõtulepingu sõlmimist oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet 14.04.2010.a väljastanud hagejale kaabelliinide rekonstrueerimiseks ehitusload nr 43172-43174; 6) pärast töövõtulepingu sõlmimist ehk 25.10.2010.a väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinn Kommunaalametile ehitusload nr. 46237 ja 46238 ajutise kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ ehitamiseks; 7) kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ ja rekonstrueeritavate kaabelliinide trassid kattusid osaliselt Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades; 8) ehitusload nr 46237 ja 46238 sätestasid tingimuse, mille kohaselt tuli „Kultuurikilomeetri“ ehitamine kooskõlastada hagejaga; 9) „Kultuurikilomeetri“ ehitamise tööde hagejaga kooskõlastamise nõude tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 08.11.2011.a otsusega kehtetuks; 10) hageja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.11.2011.a otsust kohtus ei vaidlustanud; 11) kostja 1 esitas Tallinna Kommunaalametile 30.03.2011.a avalduse kaeveloa saamiseks seoses töövõtulepingu täitmisega; 12) kostja 1 avaldust ei rahuldatud põhjusel, et plaanitava kaevamise kohta oli valmis ehitatud „Kultuurikilomeeter“ ning kaevetööde tegemine oli võimalik pärast Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuurisündmuste lõppemist ehk 2011. aasta lõpus; 13) kaeveloa mittesaamise tõttu ei andnud kostja 1 hagejale üle teise etapi töid 19.08.2011.a; 14) kostja 1 ei vaidlustanud kohtus kaeveloa väljastamisest keeldumist; 15) kostja 1 saatis hagejale 03.08.2011.a kirja, milles taotles lepingulise tähtaja muutmist ja lepingu maksumuse suurendamist 703 070 euro võrra, millega hageja ei nõustunud; 16) 20.10.2011.a avaldusega taganes hageja kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingust; 17) hageja esitas kostjatele lepingust taganemise tõttu leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõude; 18) kostjad 1 ja 2 vastutavad hageja ees solidaarvõlgnikena, sest kostja 1 võõrandas 21.09.2012.a oma elektritööde allüksuse kostjale 2.
144.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja 1 rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust, kui ta ei andnud teise etapi töid kaeveloa mittesaamise tõttu hagejale tähtaegselt üle. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas väidetava lepingu rikkumise tõttu oli hageja õigustatud lepingust taganema ning nõudma seetõttu kostjatelt solidaarselt leppetrahvide ning viivise tasumist ja kahju hüvitamist. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt seda, kas kostja 1 rikkus oma lepingulisi kohustusi. Seejärel kohus hindab, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ning kas hageja leppetrahvinõuded, kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue on põhjendatud või mitte.
Töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumine
145.Hageja väitis, et kostja 1 rikkus lepingut, kui ta ei andnud 19.08.2011.a üle II etapi töid. Kaeveloa mittesaamisest tulenev risk oli jäetud kostja 1 kanda, sest lepingu punkti 5.5. järgi pidi kostja 1 hankima vajalikud load. Kaeveloa mitteandmise puhul ei olnud tegemist vääramatu jõu asjaoluga ning kostja 1 oleks saanud perspektiivikalt kaeveloa väljaandmata jätmist vaidlustada, nõudes esialgse õiguskaitse kohaldamist. Hageja leidis, et kaeveloa väljastamata jätmisel ei motiveerinud Tallinna linn oma otsust piisavalt ning keeldumine ei olnud kooskõlas linnas kehtiva kaevetööde eeskirjaga.
146.Hageja ise mistahes koostöökohustust või hea usu põhimõtet kostja 1 suhtes rikkunud ei ole. Hagejal puudus kohustus teavitada kostjat 1 sellest, et Tallinna linn tühistas „Kultuurikilomeetri“ ehituslubadega seonduva hagejaga kooskõlastamise nõude. Hageja ei ole koostööst keeldunud, sest kostja 1 ei ole esitanud hagejale ühtegi koostöö palvet. Samuti puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostja 1 rikkumise vahel, sest kooskõlastusnõude tühistamisel puudub seos kaevetööloa väljastamisest keeldumisega. Kostja 1 ei ole välja toonud, mida ta oleks teisiti teinud siis, kui hageja oleks teda teavitanud. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba väljastati alles pärast pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimist ja kostja 1 ei saanud sellega arvestada. Hageja ei katkestanud kostjaga 1 peetud läbirääkimisi pahauskselt. Hageja oli nõus pikendama tööde teostamise tähtaegasid, kuid ei olnud nõus tasuma kostjale 1 viimase soovitud täiendavaid tasusid. Kostja 1 oli nõus lepingulisi kohustusi täitma vaid siis, kui suurendatakse lepingu tasu. Lepingu hinna muutmist ei saanud kostja 1 VÕS § 97 alusel nõuda. „Kultuurikilomeetri“ taastamise tööd ei olnud pooltevahelise lepingu objektiks ja muus osas ei ole kostjad põhjendanud lepingu tasu suurenemist 605 218 euro ehk 22,3% võrra. Võlaõigusseaduse kohaselt lasub üldjuhul võlgnikul kohustus leping täita ka suuremate kuludega, kui ta ei saanud teatud ajaperioodil vääramatu jõu tõttu lepingut täita.
147.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et kostja 1 ei saanud II etapi töid üle anda hagejast tulenevatel põhjustel ja vääramatu jõu asjaolu esinemise tõttu. Hageja teadis juba 2010.a, et nõue temaga kooskõlastada „Kultuurikilomeetri“ ehitustööd, on tunnistatud kehtetuks, kuid hageja ei teavitanud sellest kostjat 1, rikkudes koostöökohustust ja hea usu põhimõtet. Hageja ei võtnud ise tarvitusele ühtegi õiguskaitsevahendit kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks. Tallinna linnale 07.12.2012.a saadetud märgukirjas avaldas hageja ise, et kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingu täitmine on muutunud võimatuks ning Tallinna linn on hagejale tekitanud kahju.
148.Kostjad leidsid, et kuna kostja 1 ei saanud lepingulisi kohustusi tähtaegselt täita hageja tõttu, ei ole hagejal õigust kohaldada kostjate suhtes õiguskaitsevahendeid. Lepinguliste tähtaegade muutmisega oli hageja nõus ning kostjal 1 oli õigus VÕS § 97 alusel nõuda lepingulise tasu muutmist. Kostja 1 ei saanud lepingut täita selle punktis 10.1 toodud vääramatu jõu tõttu. Lepingu sõlmimisel ei olnud kostjale 1 ette teada ega ette nähtav, et töömaale rajatakse hoopis „Kultuurikilomeeter“. Samas kinnitasid kostjad, et nad lähtusid eeldusest, et hageja suhtes kehtib kooskõlastusnõue. Kaeveloa väljastamata jätmist ei oleks kostja 1 saanud vaidlustada. Isegi kui ta oleks saanud seda teha, ei oleks vaidlus olnud perspektiivikas, sest esines ülekaalukas avalik huvi Kultuuripealinn 2011 kultuurisündmuste toimumiseks „Kultuurikilomeetril“, millest tulenevalt ei oleks esialgset õiguskaitset ilmselt kohaldatud ning kaebuse rahuldamine ei oleks kaasa toonud automaatselt uue kaeveloa väljastamist. Samuti oleks halduskohtus menetlus kestnud sedavõrd kaua, et II etapi tööde tähtaegne valmimine ei oleks olnud mõeldav. Hageja ise oleks pidanud kostjat 1 teavitama kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest ning sellise teabe avaldamata jätmine kujutab endast hea usu põhimõtte olulist
rikkumist ja koostöö tegemise kohustuse rikkumist. Hageja pidi kostjale 1 punkti 6.1. järgi üle andma töömaa, mida ta ei teinud.
149.Arvestades poolte väiteid ja hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et kostja 1 ei saanud II etapi töid tähtaegselt hagejale üle anda põhjusel, mida ta ise mõjutada ei saanud ehk vääramatu jõu asjaolu tõttu. Küll aga oleks kostja 1 pidanud oma lepinguliste kohustuste täitmist lepingus märgitud tingimustel jätkama pärast seda, kui täitmine taas võimalik oli. Kuna kostja 1 seda ei teinud, on ta pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. Hageja seevastu ei ole kohtu hinnangul rikkunud pooltevahelistes suhtes hea usu põhimõtet ega koostöökohustust.
150.VÕS § 23 lg 1 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Vastavalt VÕS § 23 lõikele 2 peab lepingu pool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. VÕS § 23 lõikest 2 tuleneva koostöökohustuse eesmärgiks on lepingu eesmärgi saavutamine. VÕS § 24 lg 1 näeb ühtlasi ette, et lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. VÕS § 24 lg 2 sätestab, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.
151.VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 7 lg 1 alusel loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Vastavalt VÕS § 7 lõikele 2 arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
152.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 19.08.2010.a töövõtulepingu nr PV-PRO-1010-72 XXX110kV kaabelliinide rekonstrueerimiseks tähtajaga 30.11.2011.a (toimiku 1. kd, lk 9-25). Lepingu objektiks oli Tallinnas, Tööstuse 53-Põhja pst 31-Gonsiori 3A asuva Volta Elektrijaama-Ranna 110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine, mille eest hageja pidi tasuma lepingu punkti 2.1. järgi 42 388 847 krooni. Lepingu punkt 2.1. nägi ette, et tasu suurus ei sõltu materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemisest või mistahes kulutuste suurenemisest lepingu kehtivuse ajal. Vastavalt lepingu punktile 2.3. oli tasu suuruse muutmine muudel alustel peale lepingus sätestatute lubatud ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu lisas nr 1 lepiti kokku veel täiendavate tööde tegemises maksumusega 20 924,54 eurot. Tööde teostamise lõplik tähtaeg oli 30.11.2011.a (punkt 3.1). Esimese etapi tööd pidid olema valmis 31.10.2010.a ning teise etapi tööd 19.08.2011.a (punkt 3.7).
153.Lepingu osaks olid selle punkti 4.1. järgi tellija väljastatud hankedokumendid ning kostja 1 hinnapakkumine koos tööde spetsifikatsiooniga. Lepingu punkti 5.4. järgi oli töövõtja kohustuseks koostada omal kulul töö teostamiseks vajalikud tööprojektid ja muud dokumendid. Lepingu punkti 5.5. alusel oli töövõtja kohustuseks hankida kõik töö teostamiseks vajalikud load (sh kaeveload, ehitusluba ja kasutusluba). Töövõtja pidi tagama, et kõik lepingu täitmiseks vajalikud load on nõuetekohaselt kehtivad kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Samas oli tellija lepingu punkti 6.1. järgi kohustatud üle andma töövõtjale ehitusplatsi, töö tegemiseks vajalikud tellijal olemasolevad lähteandmed ja load, kui see on vastavalt lepingule ja/või õigusaktidele tellija kohustus.
154.Lepingu punkt 10.1 nägi ette, et pool ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest, kui ta
tõendab, et rikkus kohustust takistava asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja kui sellise takistava asjaolu arvesse võtmist lepingu sõlmimise ajal või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. Lepingu punkt 10.2 nägi ette, et kui takistav asjaolu on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil takistav asjaolu mõjutas kohustuse täitmist.
155.Seega tulenes hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingust, et kostjal 1 lasus kohustus hankida töö tegemiseks vajalikud kaeveload. Hageja pidi üksnes üle andma need load, mis tal olid olemas enne lepingu sõlmimist. Kuigi hagejal oli kohustus anda üle töömaa, ei olnud hagejal kohustust tagada kostjale 1 kaeveloa olemasolu. Kohtu hinnangul on meelevaldsed kostjate järeldused, et ehitusplatsi üleandmise kohustusest tulenes hagejale kohustus tagada ehitusplatsil kaevetööde võimalikkus. Kaevetööde tegemise võimalikkus sõltus kaevelubade olemasolust, mille hankimise kohustus lasus kostjal 1.
156.Enne töövõtulepingu sõlmimist ehk 14.04.2010.a olid hagejale väljastatud ehitusload nr 43172, 43173 ja 43174 (toimiku 1. kd, lk 26-31). Harju Maavanema korraldusega 15.07.2010.a (toimiku 1. kd, lk 32-33) oli riigi omandis olev maa koormatud isikliku kasutusõigusega hageja kasuks 110kV maakaabelliinide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. 25.10.2010.a ehk pärast vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist anti välja ehitusluba ajutise kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ rajamiseks (toimiku 1. kd, lk 34-37). Ehitusluba anti tingimusel, et teatud lõikudele on ehitamise alustamine lubatud pärast kooskõlastamist hagejaga. 28.10.2010.a on registrisse kantud teatis ehitise alustamise kohta Tallinna Kommunaalameti poolt. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et ehitusluba (koos esialgse hagejaga kooskõlastamise nõudega) „Kultuurikilomeetri“ ehitamise kohta anti välja alles pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimise ajal ei saanud kohtu hinnangul kumbki pool arvestada ei „Kultuurikilomeetri“ rajamisega ega võimaliku hageja kooskõlastusega selle rajamisel. Seega on ebaõiged kostjate väited, et nad arvestasid „Kultuurikilomeetri“ ehitamise kooskõlastamist hagejaga.
157.Kostja 1 esitas avalduse kaevetöö loa saamiseks Tallinna kesklinnas ning Põhja pst Kalasadama tn ristmikul, Kalasadama 6 aadressil, Kalaranna tänaval ja Tööstuse tänaval ajavahemikuks 18.04.2011.a kuni 02.12.2011.a selleks, et rajada vaidlusaluse lepingu järgi maakaabelliine (toimiku 1. kd, lk 38-39). Avaldus võeti vastu 08.03.2011.a (toimiku 1. kd, lk 122-123). Avalduses on kaevajana nimetatud kostja 1. Kaeveloa taotlusele on Tallinna Linnaplaneerimise Amet kirjutanud resolutsiooni: „Lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.03.2011.a kirjast ja SA Tallinn programmist ei pea Tallinna Kommunaalamet võimalikuks väljastada ajavahemikul 18.04.2011.a kuni 02.12.2011.a taotletud mahus“. Seega nähtub antud tõenditest, et kostjale 1 mitte otsesõnu ei keeldunud kaevetöö loa väljastamisest, vaid linn ei pidanud võimalikuks luba väljastada kostja 1 soovitud perioodil ehk enne 02.12.2011.a. Kaevetööloa väljastamisest keeldumisel ei viidanud Tallinna linn mitte hagejale varasemalt antud kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisele, vaid sellele, et „Kultuurikilomeetril“ toimuvad soovitud kaevetööde teostamise ajal olulised kultuurisündmused. Kaevetööloa taotluse esitamise ajaks oli "Kultuurikilomeeter" juba valmis ehitatud.
158.Tallinna Kommunaalamet saatis kostjale 1 13.05.2011.a kirja (toimiku 1. kd, lk 40), milles teatas, et Kalaranna tänaval ja kergliiklusteel ehk „Kultuurikilomeetril“ on kaevetööd võimalikud pärast selleks aastaks sinna kavandatud Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuurisündmuste lõppemist. Pärast tööde lõpetamist tuleb kergliiklusteel taastada kaevetöödele eelnenud olukord. Seega nähtub ka antud tõendist, et kaeveloa väljastamisest keeldus linn ainult 2011.a jooksul ning seda kultuurisündmuste toimumisele viidates. Samasisulise kirja saatis Tallinna Kommunaalamet kostjale 1 10.08.2011.a (toimiku 2. kd, lk 10). „Kultuurikilomeetril“
159.Tallinna Kommunaalamet saatis ühtlasi kostjale 1 03.08.2011.a kirja (toimiku 1. kd, lk 174), milles teatas, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 08.11.2010.a otsusega tunnistanud kehtetuks 25.10.2010.a ehituslubade nr 46237 ja 46238 kõrvaltingimused, sest see oli tööde teostamiseks ebaproportsionaalselt koormav. Seega leidis linn, et kergliiklustee ehitus on teostatud projektikohaselt ja seaduslikult. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.11.2010.a oligi Tallinna Linnaplaneerimise Amet teinud otsuse (toimiku 2. kd, lk 53), mille kohaselt tunnistati kehtetuks nõue, et ehitusloa nr 46237 (ajutine kergliiklustee) ehitamise alustamine on lubatud pärast kooskõlastust hagejaga. Kas otsus saadeti selle tegemise päeval hagejale, kohtule esitatud otsusest ei nähtu.
160.Hageja 29.10.2010.a kooskõlastusest (toimiku 1. kd, lk 133-134) nähtub, et hageja soovis kergliiklustee rajamise ajal saada vaba juurdepääsu kaabelliini trassile. Samuti soovis hageja, et Kalasadama tänava ja kergliiklustee ristmik ehitataks välja pärast torustike paigaldamist orienteeruvalt 2011.a aprillis. Hageja leidis, et kergliiklustee taastamisega seotud kulud ei kuulu tema poolt hüvitamisele. Hageja antud kooskõlastusest järeldab kohus, et veel seisuga 29.10.2010.a ei olnud hagejale teada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti plaan kooskõlastuse nõue kehtetuks tunnistada. Kergliiklustee rajamist oli linna poolt alustatud juba 28.10.2010.a ehk päev enne hageja poolt linnale kooskõlastuse saatmist. Millal hageja kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest täpselt teadlikuks sai, käesolevas asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
161.Hageja saatis Tallinna linnale 07.12.2010.a märgukirja (toimiku 1. kd, lk 117-120), milles ta viitas sellele, et „Kultuurikilomeetri“ ehitamise alustamine oleks pidanud olema lubatud pärast kooskõlastamist hagejaga. Hageja esitas 29.10.2010.a. kirjaliku kooskõlastuse, kuid Tallinna linn alustas ehitamist ilma kooskõlastust arvestamata. Hageja leidis märgukirjas, et linna tegevuse tõttu ei saa ta realiseerida maakaabelliini projekti ning projekti tähtaegne valmimine on ohus. Hageja rõhutas, et tööde alustamisega ei ole linn kinni pidanud kooskõlastusnõudest. Samuti väitis hageja, et kostjaga 1 sõlmitud lepingu täitmine ei ole enam võimalik, millest tulenevad lisakulud peab linn hüvitama. Seega võib antud märgukirjast kohtu hinnangul järeldada, et veel selle saatmise ajal 07.12.2010.a ei olnud hageja kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest teadlik, sest ta viitas oma kirjas vajadusele oma 29.10.2010.a kooskõlastust arvestada.
162.Tallinna Linnavalitsus vastas hageja märgukirjale 07.01.2011.a (toimiku 2. kd, lk 54-55) ning teatas, et kooskõlastuste nõuded on kehtetuks tunnistatud 08.11.2010.a otsusega ehituslubade nr 46237 ja 46238 suhtes. Seetõttu leidis linn, et hageja 29.10.2010.a kooskõlastuse tingimused ei ole siduvad. Samas märkis linn, et kuni vastuse saatmise ajani ei ole esitatud ehitise alustamise teadet, mistõttu ei ole ajutise kergliiklustee ehituse läbiviimine takistanud hagejal tööde teostamist. Ehitustööd on kergliiklusteel suures osas valminud. Eeltoodust võib järeldada, et hageja võis kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest teada saada 07.01.2011.a ning selleks ajaks oli kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ juba valminud.
163.Kostja 1 saatis hagejale 21.04.2011.a kirja (toimiku 2. kd, lk 56-57), milles ta teatas, et esitas 08.03.2011.a kaevetööloa avalduse, mida 30.03.2011.a Tallinna Kommunaalameti poolt ei rahuldatud. Samas kirjas selgitas kostja 1, et sai „Kultuurikilomeetri“ ehitusest teada 18.10.2010.a XXXAS-s toimunud koosolekul. Ilmastikutingimuste tõttu ei saanud kaevetöid teha ajavahemikul 2010.a novembrist kuni 2011.a märtsini. Pärast Tallinna Kommunaalameti poolt keeldumise saamist saatis kostja 1 07.04.2011.a päringu, milles küsis, millal on kaevetöid võimalik teha. Kostja 1 märkis, et kuna hagejale oli ehitusluba väljastatud enne, kui väljastati „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba, eeldas kostja 1, et kogu tegevus toimub seaduslikult ning talle väljastatakse kaeveluba. Samas kirjas teatas kostja 1 juba tööde maksumuse kallinemisest
350 000 euro võrra.
164.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei nõustu kohus kostjate väidetega selle kohta, et hageja on kostja 1 ees olulist teavet varjanud ning jätnud täitmata koostöökohustuse. Mingit koostööettepanekut ei ole kostjad hagejale teinud. Hageja sai kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest teada ilmselt alles 07.01.2011.a, mil „Kultuurikilomeeter“ oli juba valmis. Enne nimetatud aega ei olnud aga kostja 1 veel kaevetööde loa taotlust esitanudki. Kohtu hinnangul ei oma õiguslikku tähtsust küsimus, kas hageja oleks saanud või pidanud kohtus vaidlustama kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist. Kooskõlastusnõude sisuks oli see, et teatud lõikudes tuli enne „Kultuurikilomeetri“ ehitustöödega alustamist tööd hagejaga kooskõlastada. Kooskõlastusnõudest ei tulenenud hagejale ega kostjale 1 õigust ise soovitud ajal määratleda, millal ja kus kaevetöid teostada. Faktiliselt valmis „Kultuurikilomeeter“ mitu kuud enne seda, kui kostja 1 kaevetööloa taotluse esitas ning kaevetööloa väljaandmise võimatus 2011.a jooksul ei tulenenud mitte varasema kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest, vaid sellest, et „Kultuurikilomeetril“ toimusid 2011.a jooksul olulised kultuurisündmused.
165.Asjas kogutud tõendite ja kostjate väidete alusel ei saa kohus järeldada, et hageja oleks mistahes osas jätnud kostjaga 1 tegemata koostööd lepingu eesmärgi saavutamisel või oleks kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamata jätmisest mitteteavitamisel rikkunud hea usu põhimõtet. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt ei ole kostjad põhistanud, mida oleks kostja 1 ette võtnud juhul, kui ta oleks kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest teada saanud varem. Veelgi olulisem on kohtu hinnangul aga asjaolu, et kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest ainuüksi ei saanud veel järeldada kaeveloa mittesaamist. Kaevetöö loa mittesaamine 2011.a oli hoopis seotud teiste põhjustega, nimelt Kultuuriaasta 2011.a sündmustega ja mitte kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisega.
166.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et nemad ei oleks saanud ega pidanud kaevetööloa saamist vaidlustama ning sellise loa mittesaamisest tulenevat mistahes riski ei oleks tohtinud nende kanda jätta. Kostja 1 näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses ehitustegevusega tegeleva professionaalse äriettevõttega, kellel oli VÕS § 24 lg 2 alusel teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Riigikohus ei ole pidanud ebamõistlikuks ehitusettevõtja lepingulist kohustust vastutada ehitusloa väljastamise viibimise eest (RK TKo 32-1-139-10, p 13).
167.Vaidlus puudub selle üle, et kaevetööloa taotluse esitas kohalikule omavalitsusele kostja 1, kellele oleks positiivse otsuse korral luba väljastatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduma oma õiguse kaitseks. Olukorras, kus kaevetööloa saamine seadis ohtu kostja 1 võime lepingulisi kohustusi tähtaegselt täita, oli tal õigus ja võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse, mida kostja 1 ei teinud.
168.Vaatamata eeltoodule nõustub aga kohus kostjate väidetega, et halduskohtus kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamine ei oleks ilmselt toonud kaasa kaevetööloa saamist 2011.a alguses viisil, mis oleks kostjal 1 võimaldanud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita. Kohus nõustub kostjate väidetega, et kaevetööloa väljastamine on iseenesest kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus ning diskretsiooniruumi sekkumisel on kohtu võimalused piiratud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaevetööloa väljastamisest keeldumiseks 2011.a eksisteeris ülekaalukas avalik huvi, nimelt Kultuuriaasta 2011 sündmuste toimumine kaevetööloa taotluses soovitud piirkonnas.
169.Tallinna Linnavalitsuse 08.04.2013.a vastusest kostjate esindaja päringule (toimiku 2. kd, lk 91-92) nähtub, et „Kultuurikilomeetri“ piirkonnal oli oluline tähtsus Euroopa Kultuuripealinn
Tallinn 2011 kultuurisündmuste programmis ning seal kaevetööde teostamine programmiperioodil oleks kahjustanud rahvusvahelist projekti. Ilma jõustunud kohtuotsuseta ei oleks Tallinna linn viidatud piirkonnas kostja 1 soovitud ajal lubanud kaevetöid teostada. Kaevetööd oleksid olnud lubatud ja võimalikud pärast Kultuuripealinn Tallinn 2011.a sündmuste ja programmi lõppemist. Arvestades ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, ei pea kohus usutavaks, et kaeveluba oleks väljastatud kaebajale esialgse õiguskaitse korras, sest sellisel juhul oleks kohus ette ära lahendanud sisulise vaidluse ning selline otsustus oleks välistanud kultuurisündmuste toimumise planeeritud viisil. Hageja ei ole põhistanud, miks oleks võimaliku vaidluse korral poolte huvi kaevetööloa saamiseks üles kaalunud avaliku huvi Kultuuriaasta 2011.a sündmuste toimumise vastu. Ülekaalukat avalikku huvi ei oleks halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse lahendamisel saanud jätta arvestamata. Kostjate esitatud 2011.a kohtute statistikast (toimiku 1. kd, lk 209-213) nähtub, et Tallinna Halduskohtus kulus 2011.a haldusvaidluse lahendamisele keskmiselt 167 päeva, Tallinna Ringkonnakohtus aga keskmiselt 188 päeva. Seega isegi juhul, kui kostja 1 oleks halduskaebusega kohtusse pöördunud ja vaidlus oleks edukalt lahenenud tema kasuks, ei oleks võimalikku kohtulahendit tehtud enne 19.08.2011.a ehk tööde teise etapi valmimise tähtaega. Samuti ei oleks kohus ka positiivse otsuse korral saanud ise kostjale 1 kaeveluba väljastada, vaid vastav pädevus oleks endiselt olnud kohalikul omavalitsusel.
170.VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 lg 3 näeb ette, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
171.Kohus leiab, et kostja 1 rikkus oma kohustust anda II etapi tööd tähtaegselt üle, kuid ta rikkus kohustust vääramata jõu asjaolu esinemise tõttu. Kostjale 1 ei väljastatud kaevetööde luba seetõttu, et planeeritud kaevetööde kohas toimusid 2011.a olulised kultuurisündmused. Nende kultuurisündmuste toimumist „Kultuurikilomeetril“ ei saanud kumbki lepingu pool enne lepingu sõlmimist teada ega sellega arvestada, sest isegi „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba väljastati alles pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kaevetööloa saamisest keeldumise vaidlustamine ei oleks olnud perspektiivikas ülekaaluka avaliku huvi olemasolu tõttu. Arvestades kohtumenetluse kestvust, ei oleks luba soovitud ajaks kostjal 1 ilmselgelt olnud võimalik saada enne II etapi tööde üleandmise tähtaja saabumist. Seega leiab kohus, et kostja 1 küll rikkus kohustust anda II etapi tööd tähtaegselt üle ning ta rikkus lepingust tulenevat kohustust hankida kaevetöö luba, kuid tema poolt kohustuse rikkumine oli vabandatav. Samas leiab kohus, et kohustuse rikkumine oli kostja 1 poolt vabandatav vaid ajutiselt ehk 2011.a jooksul, mil toimusid kultuuriaasta sündmused ning kaevetööde luba ei olnud võimalik saada. Pärast vääramatu jõu asjaolu äralangemist oleks kostjal 1 tulnud jätkata lepinguliste kohustuste täitmist. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt kaevetööloa taotlusele märgitud resolutsiooni järgi oleks kaevetööloa saamine olnud võimalik alates 02.12.2011.a.
172.VÕS § 97 lg 1 näeb ette, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.
173.Vastavalt VÕS § 97 lõikele 2 või eelnimetatud asjaoludel nõuda lepingu muutmist, kui kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. VÕS § 97 lg 5 sätestab, et kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine VÕS § 97 lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda.
174.Poolte väidetest ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et pärast kaevetööloa mittesaamist soovis kostja 1 muuta lepinguliste kohustuste vahekorda ja nõudis hagejalt lepinguliste tööde jätkamise eeldusena lepingu tasu olulist suurendamist. Kohus on seisukohal, et kostjal 1 puudus alus sellise nõude esitamiseks vaatamata sellele, et tema poolt kohustuste täitmine ei olnud ajutiselt teatud ajaperioodil võimalik vääramatu jõu asjaolu tõttu. VÕS § 97 kohaldamiseks peab täitmine olema võimalik, kuid peaks kaasa tooma ühele poolele ülemäära rasked majanduslikud tagajärjed, kuid selliste ülemäära raskete majanduslike tagajärgede tekkimist ei ole kostjad antud asjas tõendanud.
175.Kohus leiab, et VÕS § 97 kohaldamiseks ei ole igasugune majanduslik raskus piisav, vaid muudatus peab olema nii oluline, et see võiks õigustada lepingulistest kohustustest vabanemist. Lepingust saadava väärtuse vähenemine peab olema välja arvutatav ning ei tohiks sõltuda poole enda subjektiivsete hinnangute muutumisest. Lepingu muutmist ei saa nõuda VÕS § 97 järgi juhul, kui üks pool kaotab huvi lepingu täitmise vastu, sest ta tegi näiteks valearvestusi lepingu tulususe osas. Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-76-10, p 10), et lepinguõiguses kehtiva põhimõtte järgi tuleb sõlmitud lepinguid täita. Lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka ei kuulu üldjuhul ühe lepingupoole ootused, kui need ei ole teisele poolele teatavaks tehtud ja teine pool ei ole neid teadmiseks võtnud või pidanud neid hea usu põhimõttest lähtuvalt teadma (samas, p 11). Kui muutunud asjaolud ei kuulunud lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka, ei ole võimalik VÕS § 97 kohaldada. VÕS § 97 lg 1 võimaldab esitada lepingu muutmise nõude vaid siis, kui lepingupoolte kohustuste vahekord on oluliselt muutunud ja lisaks kohustuste vahekorra olulisele muutumisele peavad esinema kõik VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud alused (samas, p 11). Riigikohus on leidnud, et lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude määramisel ei saa üldjuhul lähtuda ühe lepingupoole ootustest (p 13).
176.Kostja 1 esitas kohtu hinnangul hagejale nõude lepingulise tasu muutmiseks seetõttu, et leping ei vastanud enam tema ootustele tulususe osas. Muid järeldusi kohus asjas kogutud tõendite pinnalt teha ei saa. Kohus selgitas kostjatele 06.05.2013.a istungil (toimiku 2. kd, lk 109) vajadust tõendada väiteid selle kohta, et kultuuriaasta tõttu tööde edasilükkumisest tulenevalt tööde maksumus kallines selliste summade võrra nagu kostja 1 läbirääkimistel hagejale viitas. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma väiteid ei tõendanud. Kostjate viited sellele, et hageja sõlmis asendustehingu XXX AS-ga veelgi kallima hinnaga, kui oli kostjate täiendav pakkumine, ei ole asjakohane, sest kohtumenetluse käigus teostatud ekspertiisi kohaselt ei ole asendustehing suures osas esialgse lepinguga võrreldav. Kui kostja 1 oleks jätkuvalt täitnud esialgset töövõtulepingut, ei oleks selles sisalduvate tööde iseloom ega maht muutunud ja ainus tegelik täiendav kulu, mille tekkimine oleks kohtu hinnangul tõendatud, oleks olnud kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ taastamisega seotud kulu. Kergliiklustee taastamise tööd aga ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks ning kostjal 1 puudus lepingust tulenev kohustus kergliiklustee taastada ning seetõttu ei saanud kostja 1 nendele kuludele viidata. Sisuliselt nõudis kostja 1 hagejalt lepingu tasu suurendamist oluliselt suuremas summas, kui
oleks tema enda arvates kulunud kergliiklustee taastamiseks.
177.Kostja 1 poolt nõude esitamine VÕS § 97 alusel lepinguliste kohustuste vahekorra muutmiseks ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud ka seetõttu, et täitmata oli VÕS § 97 lg 2 punktis 3 tulenev nõue. Nimelt kandis kostja 1 ise lepingu punkti 5.5. alusel riisikot võimaliku kaevetööloa tähtaegse mittesaamise korral.
178.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja 1 saatis hagejale 21.04.2011.a kirja (toimiku 2. kd, lk 56-57), milles ta teatas, et on saanud teada „Kultuurikilomeetri“ ehitamisest ning kaevetööloa mittesaamisest. Kostja 1 teatas hagejale, et lepingulisi töid ei ole võimalik tähtaegselt täita ja lepingu täitmine on talle muutunud ebamõistlikult koormavaks. Kostja 1 leidis, et tööde maksumus suureneb 350 000 euro võrra.
179.Hageja vastas kostja 1 eelviidatud pöördumisele 03.05.2011.a (toimiku 2. kd, lk 58-60) ja leidis, et kuna vajalike lubade hankimine oli kostja 1 kohustuseks, kannab kostja 1 lubade mittesaamisest tingitud täiendavate kulude riski. Kuigi hageja mõistis tööde teostamise viibimise põhjuseid, ei nõustunud ta kandma sellest tulenevaid lisakulusid. Hageja oli nõus kostjaga 1 kohtuma, et arutada edasisi koostöö võimalusi ning palus kostjal 1 esitada ettepanekud selle kohta, milliste uute tähtaegade ja tingimustega on kostja 1 valmis koostööd jätkama.
180.30.05.2011.a saatis kostja 1 hagejale uue kirja (toimiku 2. kd, lk 67-68), milles ta tunnistas lepingu punktist 5.5. tulenevat kohustust hankida kaeveluba, kuid leidis, et ta ei vastuta kaeveloa mittesaamisest tulenevate tagajärgede eest. Kostja 1 leidis, et ta ei vastuta tegevuse eest, mis tema pädevusse ei kuulu. Kostja 1 leidis, et hoopis hageja on lepingut rikkunud, sest ta ei ole kostjale 1 üle andnud ehitusplatsi. Kostja 1 hinnangul oli kaeveloa saamine takistatud vääramatu jõu tõttu. Kostja 1 esitas oma ettepanekud lepingus toodud tähtaegade muutmiseks. Samuti esitas kostja 1 arvestuse tasust, mida ta täiendavalt soovis saada. Kirja järgi pidi 571 700 eurot kuluma „tööde kallinemisele“, 33 500 eurot materjalide vahepealsele ladustamisele ning 97 870 eurot täiendavatele taastamistöödele. Seega nähtub antud kirjast, et kostja 1 suurendas veelgi täiendavalt soovitava tasu nõuet, kuid ei esitanud summa suuruse kohta sisulisi põhjendusi ega tõendeid.
181.03.08.2011.a saatis kostja 1 hagejale nõude lepingu lõpetamiseks (toimiku 1. kd, lk 42-43), viidates VÕS §-le 97. Kostja 1 leidis, et tal ei olnud võimalik mõjutada kaeveloa väljastamist. Kostja 1 palus muuta lepingu punkti 3.1. ja sätestada uueks teise etapi tähtajaks 17.08.2012.a ning lõpptähtajaks 30.11.2012.a. Samuti palus kostja 1 suurendada lepingu tasu 703 070 euro võrra. Kohtule esitatud kirjast ei nähtu, et kostja 1 oleks lepingulise tasu suurendamise nõuet põhistanud. Hageja vastas kostjale 15.08.2011.a (toimiku 1. kd, lk 44-45) ning leidis, et kostja 1 pidi lepingu sõlmimisel olema teadlik lubade hankimise kohustusest. Hageja soovis tutvuda kostja 1 poolt toodud kulude suurenemisel aluseks olevate dokumentidega ning kuluartiklite täpse nimekirjaga.
182.24.08.2011.a saatis kostja 1 hagejale kirja (toimiku 1. kd, lk 46-47), milles ta tõi välja, et hageja ei teavitanud teda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 08.11.2010.a kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest. Kirjale oli lisatud tasu suurendamise nõude aluseks olev arvestus (toimiku 1. kd, lk 48-49). Kulud sisaldasid tööde maksumuse kallinemist, materjalide ladustamise kulu, samuti kergliiklustee taastamise kulu summas 97 870 eurot. „Kultuurikilomeetri“ taastamise osas tegi kostja 1 täiendava arvestuse kokku summas 117 444 eurot. Hageja leidis 08.09.2011.a kirjas (toimiku 1. kd, lk 50-51), et kulude suurendamise nõue summas 703 070 eurot moodustab lepingu tasust 26% ning on koostatud subjektiivse hinnangu alusel. Hageja oli nõus pikendama lepingus toodud tähtaegasid ilma lepingu maksumust
muutmata. Hageja hoiatas, et sellega mittenõustumise korral võib ta lepingust taganeda.
183.Kostja 1 26.09.2011.a kirjast (toimiku 1. kd, lk 52-58) nähtub, et kostja 1 ei nõustunud lepingutasu suurendamise nõudest loobumisega. Kostja 1 rõhutas, et „Kultuurikilomeetri“ taastamise tööd ei kuulu poolte vahel sõlmitud lepingu tööde hulka. Ülejäänud osas ei ole kostja 1 tasu suurendamise nõuet sisuliselt põhistanud, vaid on leidnud, et tegemist on tööde edasinihkumisest tulenevate lisakuludega, milliste suurus on juba 799 296 eurot pluss käibemaks. Kostja 1 nõudis nimetatud summade hüvitamist hageja poolt, viidates hageja süülisele tegevusele.
184.11. oktoobril 2011.a saatis hageja kostjale 1 e-kirja ja küsis, kas kostja 1 on loobunud läbirääkimiste pidamisest (toimiku 1. kd, lk 129). Kostja 1 teatas sellele vastates, et ta ei loobu oma 26.09.2011.a taotlusest. Samas kinnitas kostja 1, et soovib läbirääkimisi jätkata (toimiku 1. kd, lk 131). Hageja vastas sellele 12.10.2011.a ning leidis, et kuna kostja 1 ei ole esitanud ühtegi uut ettepanekut selle kohta, kuidas vaidlust läbirääkimistel lahendada, ei ole poolte kohtumine mõttekas (toimiku 1. kd, lk 153).
185.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja 1 ei põhjendanud pooltevaheliste läbirääkimiste toimumise ajal, millest tulenevalt muutus tema hinnangul oluliselt lepinguliste kohustuste vahekord. Kostjad ei põhjendanud ega tõendanud kohtumenetluse eel ega selle käigus, millest tulenevalt oli vajalik lepingulise tasu suurenemine üle 20% suuruses määras. Riisikot tulenevalt sellest, et kaevetööluba tähtaegselt ei saada ning sellest tulenevalt võib tööde teostamise tähtaeg pikeneda, kandis kostja 1. Kostjal 1 puudus kohtu hinnangul õigus nõuda lepingulise tasu suurendamist pelgalt seetõttu, et muutuma pidi tööde teostamise tähtaeg. Mistahes hagejapoolset hea usu või koostöökohustuse rikkumist asjas kogutud tõendite pinnal teha ei saa ning kosja 1 ei ole hagejale isegi esitanud ühtegi koostööettepanekut, mille täitmisest oleks hageja keeldunud. Kuivõrd kostja 1 ei nõustunud lepinguliste tööde jätkamisega enda poolt pakutud täiendavateks tähtaegadeks ilma tasu suurendamiseta, rikkus kostja 1 kohtu hinnangul oma lepingulisi kohustusi. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja lepingust taganemise avaldus oli põhjendatud või mitte. Taganemisavalduse põhjendatus
186.Hageja leidis, et tal oli lepingust taganemiseks olemas õiguslik alus ning enne taganemist andis ta kostjale 1 täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, kuid kostja 1 teatas juba 03.08.2011.a, et tal ei ole võimalik töid teostada. Hageja palus, et kohus tuvastaks tema lepingust taganemise õigust, sest hageja jaoks omab olulist tähtsust asjaolu, et lepingust taganemine oli õiguspärane ning on kehtiv. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse õigeaegselt ja mõistlik aeg hakkas kulgema alates ajast, mil rikkumine tõepoolest aset leidis. Mõistlik tähtaeg lepingust taganemiseks algas 19.08.2011.a, mil oli kostja 1 jaoks saabunud tööde II etapi üleandmise tähtaeg. Hageja taganes lepingust 20.11.2011.a ehk 3 kuud pärast rikkumisest teadasaamist. Samuti oli hageja juba varem teada andnud, et kavatseb lepingust taganeda (hageja 08.09.2011 kiri). Hageja taganes lepingust pärast seda, kui läbirääkimised olid nurjunud.
187.Kostjad leidsid, et hageja taganemisavaldus ei olnud õiguspärane ega kehtiv. Taganemisavalduses viitas hageja II etapi töödega hilinemisele, kuid hageja teadis juba 07.12.2010.a Tallinna linnale kirja saatmise ajal, et lepingu täitmine ei ole võimalik. Hagejale oli hiljemalt 2011.a kevadel teada, et kaablitöödega alustamine ei ole võimalik enne 2011.a detsembrit. Hageja taganemisavaldust tuleb lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks lepingu punkti 12.3.3. alusel. Enne taganemisavalduse esitamist oli hageja tegelikult juba nõustunud lepinguliste tööde tähtaja pikenemisega. Lepingu reaalse rikkumise aega ei pidanud hageja ära
ootama, sest rikkumine oli talle varasemalt ettenähtav.
188.VÕS § 97 lg 5 näeb ette, et kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine VÕS § 97 lg 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingu pool lepingust taganeda. Samuti näeb VÕS § 116 lg 1 ette, et l lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 järgi eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kooskõlas VÕS § 116 lõikega 4 ei ole lepingust taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata lubatud. Täiendava tähtaja andmine ei ole vajalik, kui teine pool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
189.VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
190.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-25) p 12.3 andis tellijale õiguse lepingust taganeda muuhulgas siis, kui töö või selle etapi valmimisega on töövõtja poolt viivitatud rohkem kui 30 päeva, samuti juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et töövõtjal ei ole enam võimalik teha töö või selle etapp nii, et töö või selle etapi valmimisega ei kaasneks viivitamist rohkem kui 30 päeva.
191.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 20.10.2011.a lepingust taganemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 59-62), milles tõi välja, et kostja 1 on viivituses tööde II etapi üleandmisega ning on selge, et kostja ei suuda töid tähtaegselt teostada. Hageja taganes lepingust ja teatas, et ei loobu õiguskaitsevahendite kohaldamisest. Kostja 1 vastas taganemisavaldusele 25.10.2011.a (toimiku 2. kd, lk 69-74) ja leidis, et tööde teostamine tähtaegselt ei olnud võimalik „Kultuurikilomeetri“ tõttu ja seetõttu ei saanud hageja töödega hilinemise pärast lepingust taganeda. Kostja 1 heitis hagejale ette viimase tegevusetust ja leidis, et igal juhul oli tema võimalik lepingu rikkumine vabandatav.
192.Pooltevahelisest varasemast kirjavahetusest, mis eelnes hageja taganemisavaldusele (milliseid tõendeid on käsitletud käesoleva lahendi punktides 178-184) nähtub, et kostja 1 teatas hagejale juba 21.04.2011.a oma kavatsusest lepingulisi kohustusi mitte täita. Järgnevas kirjavahetuses pidasid pooled läbirääkimisi viisil, kus hageja oli nõus andma kostjale 1 tööde tegemiseks täiendavad tähtajad, kuid kostja 1 keeldus järjekindlalt lepinguliste kohustuste täitmisest ilma täiendava tasu maksmiseta. Kohus leiab, et kostja 1 ise keeldus selgelt tööde tegemisest ilma täiendava tasu saamiseta, kuigi hageja oli nõus täiendava tähtaja andmisega. Läbirääkimiste käigus selgus hagejale, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis (ehk lepinguliste kohustuste täitmisest kostja 1 poolt lepingus kokku lepitud hinnaga), mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. Samuti oli ta õigustatud lepingust taganema VÕS § 97 lg 5 järgi, sest lepingu muutmine tähtaegade osas oli vajalik, kuid puudus alus lepingulise tasu muutmiseks VÕS § 97 lg 1 järgi.
193.Lepinguline kohustus, mida kostja 1 rikkus, oli tööde tähtaegne üleandmine, sh teise etapi üleandmine hiljemalt 19.08.2011.a. Kuigi kostja 1 rikkus seda kohustust vääramatu jõu asjaolu tõttu, oli kostjal 1 kohustus jätkata tööde tegemist pärast sellise asjaolu äralangemist. Tallinna
linnale märgukirja saatmise ajal 07.12.2010.a võis hageja üksnes eeldada, et lepinguliste kohustuste tähtaegne täitmine võib ohtu sattuda, kuid hagejale ei saanud viidatud ajal olla teada, millal kostja 1 kaevetööde loa taotluse esitab ja kas või millal või millistel põhjustel linn kaevetööde loa väljastamisest keeldub. Seega sai hageja lepingu olulisest rikkumisest teada 19.08.2011.a, kuid pärast nimetatud aega jätkas ta kostjaga 1 läbirääkimisi, soovimaks saavutada tööde teostamist täiendava tähtaja jooksul. Järelikult soovis hageja anda kostjale 1 kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja. Kuivõrd kostja 1 keeldus selgesõnaliselt tööde tegemisest ka muudetud lepinguliste tähtaegade jooksul ilma täiendavat tasu saamata, lõpetas hageja kohtu hinnangul õigustatult läbirääkimised ja teatas kostjale 1 mõistliku aja jooksul lepingust taganemisest.
194.Eeltoodu alusel oli hageja lepingust taganemise avaldus seaduslik ja põhjendatud. Hageja nõue lepingust taganemise avalduse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tuvastada, et hageja taganes 20.10.2011.a kehtivalt töövõtulepingust PV-PRO-1010-72 kostja 1 rikkumise tõttu. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja lepptrahvinõuded kostjate vastu on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Leppetrahvide nõuded
195.Hageja nõudis kostjatelt lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi lepingu punktide 3.8. ja 3.9. alusel. Lepingu punkti 3.8. alusel nõudis hageja kostjatelt leppetrahvi summas 82 413 eurot. Vastavalt lepingu p-le 3.7.2 oli lepinguliste tööde II etapi teostamise tähtaeg 19.08.2011.a. Arvestades I ja II etapi maksumusi, leppetrahvi määra 0,1% päevas ja üleandmisega viivitamise perioodi 20.08.2011 kuni 19.10.2011 (kaasa arvatud), on leppetrahvi summa lepingu p 3.8 alusel 82 413,55 eurot. Lepingu punkti 3.9. järgi nõudis hageja kostjatelt koos lepingust taganemisega leppetrahvi suuruses 5% lepingu tasust. Hageja esitas kostjale 20.10.2011.a taganemisavalduse, mille kostja 1 kätte sai. Lepingutasu oli 2 730 065,63 eurot ilma käibemaksuta. Tulenevalt eelnevast oli leppetrahviks lepingu punkti 3.9. alusel 136 503,28 eurot, mis moodustab lepingu maksumusest 5%. Leppetrahvi nõue on väiksem kui 10% lepingu kogumaksumusest, olles kooskõlas lepingu punktiga 3.15. Lepingutasu on kokku 2 730 065,63 eurot, millest nõutav leppetrahv moodustub 8,01%: 82 413 + 136 503,28 = 218 916,28 eurot.
196.Konkreetse leppetrahvinõude esitas hageja kostjale 03.01.2012.a, kuid ta teavitas kostjat 1 leppetrahvi nõude esitamisest juba 08.09.2011.a. 21.12.2011.a kirjas teavitas hageja kostjat kavatsusest nõuda leppetrahvi. Seega on leppetrahvi nõuded esitatud mõistliku aja jooksul ja eeldused leppetrahvi nõude esitamiseks on täidetud. Mõistlik aeg leppetrahvinõude esitamiseks ei saanud hakata kulgema enne lepingust taganemist. Leppetrahvide nõude aluseks olevad lepingu punktid 3.8, 3.9. 5.5. ja 9.1. ei ole tühised ega kostjat 1 ebamõistlikult kahjustavad. Kostja 1 osales riigihankel vabatahtlikult vaba konkurentsi tingimustes. Kostja 1 ei saanud eeldada, et hagejaga sõlmitud hankelepingut tuleb täita ainult selles osas, mis on kostjale 1 kasulik.
197.Kostjad vaidlesid leppetrahvi nõuetele vastu ja leidsid, et hageja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Tööde teise etapi tähtaeg oli 19.08.2011.a, aga hageja esitas sellest tuleneva leppetrahvi nõude alles 03.01.2012.a ehk 137 päeva hiljem. Asjaolu, et objektiivselt oli võimatu II etapi töid 19.08.2011.a teostada, oli hagejale teada juba oluliselt varem ja hageja oli minetanud oma nõudeõiguse. Hageja esitas taganemisavalduse 20.10.2011.a, taganemise leppetrahvinõude aga 2,5 kuud hiljem ehk 03.01.2012.a.
198.Samuti leidsid kostjad, et hagejal puudub leppetrahvi 136 503,28 euro nõudeõigus tulenevalt lepingu p 3.9 seatud nõuete rikkumisest. Lepingu p 3.9 kohaselt peab tellija oma
kavatsusest leping lõpetada tööde üleandmisega viivitamise tõttu töövõtjat eelnevalt teavitama, andes töö tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja. Hageja ei andnud täiendavat tähtaega. Lepingust taganemisega kaotas hageja põhikohustuse (tööde teostamine) täitmise nõude ja seega õiguse nõuda selle rikkumise eest lepingu punkt 3.8 alusel leppetrahvi summas 82 413 eurot.
199.Alternatiivselt taotlesid kostjad kohtult leppetrahvinõuete vähendamist mõistliku suuruseni VÕS § 162 alusel. Töövõtuleping sõlmiti riigihankemenetluse teel ning oli seega tüüptingimustega leping. Nii tööde tähtajad kui tähtaegade rikkumise eest kohaldatavad leppetrahvid olid hageja poolt ette antud ning kostja 1 ei saanud neid läbi rääkida. Hageja nõutav leppetrahv 218 916,83 eurot (82 413 + 136 503,28) on asjaolusid ja lepingupoolte õigustatud huvisid arvestades kostjatele ebamõistlikult koormav ja ebamõistlikult suur.
200.Kostjad olid ka seisukohal, et töövõtulepingu punktid 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 on vastavalt VÕS §-le 42 lg 1 ja lg 2 tühised osas, mis näevad ette töövõtja täisvastutuse ja ranged leppetrahvid lepingurikkumise (hilinemise) eest, mille põhjustas avaliku võimu mittekohane tegevus/tegevusetus, sh töövõtjale kaeveloa mitteväljastamine. Töövõtjat ei saa lugeda vastutavaks ega panna vastutama avaliku võimu tegevuse või tegevusetuse eest, kui töövõtja on täitnud kohaselt kõik õigusaktides sätestatud nõuded. Kostjad küll ise tüüptingimusi muuta ei soovinud, sest teadsid, et see on võimatu.
201.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nende vahel sõlmitud leping nägi ette leppetrahvide kohaldamise kostja 1 suhtes.
202.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-25) punkt 3.8. nägi ette, et töö esimese etapi üleandmisega viivitamisel pidi töövõtja maksma tellijale iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,1% etapi tasu summast. Järgnevate etappide üleandmisega hilinemisel arvestatakse leppetrahvi käesolevas lepingupunktis nimetatud määras kumuleeruvalt – töö iga järgneva etapi üleandmisega hilinemisel arvestatakse leppetrahvi kõiki eelnevate etappide maksumuselt. Tellija ei või töövõtjalt nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest. Leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul.
203.Lepingu punkt 3.9. nägi ette, et töö ja/või selle etapi üleandmisega viivitamisel rohkem kui 30 päeva, samuti juhul, kui vastavalt asjaoludele on kahtlusteta ilmne, et töövõtjal ei ole enam võimalik teha töö või selle etapp nii, et selle valmimisega ei kaasneks viivitamist rohkem kui 30 päeva, võib tellija lepingu lõpetada. Oma lepingu lõpetamise kavatusest peab tellija eelnevalt töövõtjat teavitama, andes töö tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja, Kui töö ei valmi selleks täiendavaks tähtajaks, võib tellija lepingu lõpetada ja nõuda töövõtjalt lisaks punktis 3.8. toodud leppetrahvile leppetrahvi suurusega 5% tasu summast. Lepingu punkti 3.15 järgi oli töövõtja poolt punktide 3.8, 3.9. ja 3.12 alusel maksmisele kuuluv leppetrahvide maksimaalne summa kokku 10% tasu summast. Vaidlus puudub selle üle, et hageja leppetrahvinõude rahalise suuruse arvestus vastab lepingu punktidele 3.8. ja 3.9.
204.VÕS § 159 lg 2 näeb ette, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Samuti sätestab VÕS § 162 lg 1, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
205.Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemisega seotud leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg hakkab kulgema alates lepingust taganemisest, mitte lepingu rikkumisest teadasaamisest (RK TKo 3-2-1-139-10, p 13). See on oluline ka seetõttu, et võimaldab pooltel kuni lepingu tegeliku lõppemise kuupäevani saavutada veel lepingu lõpetamise vältimiseks vajalikke kokkuleppeid ja vältida asjatu leppetrahvinõud esitamist (RK TKo 3-2-1-28-08, p 11).
206.Leppetrahvi vähendamise taotluse esitamisel tuleb leppetrahvi vähendamist soovival poolel esile tuua asjaolusid, mis annaksid alust leppetrahvi vähendada koos vastavate arvutustega (RK TKo 3-2-1-139-10, p 13). Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (RK TKo 3-2-1-132-12, p 12). 27.02.2013.a eelistungil (toimiku 2. kd, lk 18) selgitas kohus kostjatele vajadust põhistada väiteid leppetrahvi vähendamise kohta ja tuua välja leppetrahvi mõistlik summa.
207.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 21.12.2011.a saatis hageja kostjale 1 kirja (toimiku 1. kd, lk 155), milles teatas, et võib seoses lepingust taganemisega 20.10.2011.a nõuda leppetrahvi. 02.01.2012.a koostas hageja kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 85), milles ta esitas leppetrahvi nõude lepingu punktide 3.8. ja 3.9. alusel. Kiri edastati kostjale 1 e-kirjaga 03.01.2012.a (toimiku
1.kd, lk 178). 08.09.2011.a kirjas (toimiku 1. kd, lk 50-51) hoiatas hageja kostjat 1 esimest korda võimalusest esitada leppetrahvi nõue. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et lepingust taganemise avalduse esitas hageja kostjale 20.10.2011.a.
208.Eeltoodud tõendeid arvestades ei nõustu kohus kostjate väidetega, et hageja esitas leppetrahvinõude ebamõistlikult hilja. Hageja on kostjat 1 hoiatanud leppetrahvi nõude esitamisest koheselt pärast lepingu rikkumist ehk tööde II etapi tähtaja saabumist (tähtaeg saabus 19.08.2011.a ning hageja saatis leppetrahvi hoiatuse 08.09.2011.a). Järgnevalt pidasid pooled läbirääkimisi lepingulise suhte jätkamiseks ning hageja oli nõus muutma tööde teostamise tähtaegu ehk andma kostjale 1 tööde teostamiseks täiendavalt aega. Kostja 1 ei nõustunud hageja ettepanekutega, sest ta soovis saada täiendavat tasu. Lõpliku leppetrahvinõude esitas hageja 2,5 kuud pärast lepingust taganemise avalduse esitamist, millist aega peab kohus (arvestades lepingu pikaajalist kestvust ja eelnenult poolte vahel toimunud läbirääkimisi) mõistlikuks ajaks nõude esitamisel. Samuti oli hageja täitnud lepingu punktist 3.9. tuleneva kohustuse anda kostjale 1 võimalus teha töid täiendava tähtaja jooksul. Leppetrahvinõude esitamisest hoiatas hageja kostja 1 läbirääkimiste käigus.
209.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et lepingust taganemise tõttu oli hageja minetanud õiguse nõuda leppetrahvi lepingu punkti 3.8. alusel. Leping sellist piirangut ette ei näe. Küll aga leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue kostjate vastu lepingu punkti 3.8. alusel ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuvastas kohus, et kostja 1 rikkus kohustust anda II etapi tööd tähtaegselt üle vääramatu jõu asjaolu esinemise tõttu. Nimelt ei olnud võimalik II etapi töid tähtaegselt teostada kultuuriaasta sündmuste toimumise tõttu 2011.a, mida kumbki pool lepingu sõlmimise ajal ette näha ei saanud. Kostjal 1 oleks tulnud jätkata lepinguliste kohustuste täitmist pärast vääramatu jõu asjaolu äralangemist hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja 1 ei nõustunud töid tegema täiendavate tähtaegade jooksul, keeldus ta lepinguliste kohustuste täitmisest ilma aluseta. Hageja sai teadlikuks sellest, et töid ei ole enam võimalik teha ka täiendava tähtaja jooksul ning hageja taganes põhjendatult lepingust. Seetõttu leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue lepingu punkti
3.8.(tööde II etapi tähtaegne üleandmata jätmine) ei ole põhjendatud, kuid leppetrahvinõue lepingu punkti 3.9. alusel (mis oli tingitud kostja soovimatusest lepinguliste kohustuste täitmist jätkata) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
210.Kostjate väited selle kohta, et leppetrahvide summasid tuleb vähendada kuni nullini, ei ole
kohtu arvates põhjendatud. Kohus palus kostjatel põhistada väiteid leppetrahvi vähendamise kohta ja tuua välja leppetrahvi mõistlik summa (toimiku 2. kd, lk 18), kuid vaatamata sellele kostjad leppetrahvi vähendamise väiteid täiendavalt ei põhistanud. Kostjate väidete kohaselt oli leppetrahvi ebamõistlikult suur arvestades asjaolusid ning seda, et nad ei saanud leppetrahvide summade suurusi hagejaga lepingu sõlmimisel läbi rääkida.
211.Ühtlasi väitsid kostjad, et lepingu punktid 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 on VÕS §-le 42 lg 1 ja lg 2 alusel tühised osas, mis näevad ette töövõtja täisvastutuse ja ranged leppetrahvid lepingurikkumise eest, mille põhjustas avaliku võimu mittekohane tegevus/tegevusetus, sh töövõtjale kaeveloa mitteväljastamine. Töövõtjat ei saa lugeda vastutavaks ega panna vastutama avaliku võimu tegevuse või tegevusetuse eest, kui töövõtja on täitnud kohaselt kõik õigusaktides sätestatud nõuded.
212.VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega on tingimuse tüüptingimuseks lugemisel oluline see, kas isik on võimeline mõjutama tingimuse sisu või mitte. VÕS § 35 lg 2 sätestab, et tüüptingimuse eraldi läbi rääkimata jätmist eeldatakse.
213.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus t ühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
214.VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
215.Kostjate esitatud tõendi kohaselt sõlmiti leping hageja koostatud projekti alusel (toimiku 1. kd, lk 108-115). Samas tuvastati kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiisis (toimiku 3. kd, lk 14-37), et hageja ja kostja 1 vaheline leping sõlmiti hankemenetluse käigus toimunud läbirääkimiste raames ning läbirääkimised puudutasid ka lepingutingimusi. Milliseid tingimusi täpselt läbi räägiti, ekspertiisiaktist ei nähtu.
216.Kohus leiab, et kostjad ei ole käesolevas asjas tõendanud, et neil puudus võimalus läbi rääkida ja mõjutada lepingu punkte 3.8, 3.9., 5.5. ja 9.1. Kuivõrd ekspertiisiakti kohaselt lepingu tingimusi poolte vahel läbi räägiti, oleks kostjatel tulnud tõendada oma väiteid selle kohta, et nad soovisid muuta viidatud lepingu punkte, kuid ei saanud seda teha. Ainuüksi asjaolust, et lepingu projekti pakkus välja üks lepingu pool, ei saa kohtu hinnangul järeldada lepingu sõlmimist tüüptingimustel. Kohus selgitas seda kostjatele kohtu 27.02.2013.a eelistungil (toimiku 2. kd, lk 17-19).
217.Kohus leiab, et kui lepingut saaks lugeda tüüptingimustel sõlmitud lepinguks, ei ole kostjate viidatud tingimused tühised. Asjas kogutud tõendite pinnalt on kohus tuvastanud, et kostja 1 ei saanud II etapi töid tähtaegselt valmis vääramatu jõu asjaolu tõttu ning lepingu punkt 10.1 võimaldas kostjal 1 vabaneda lepingu rikkumisest tulenevast vastutusest, kui see oli tingitud
vääramatu jõu asjaolust. Seetõttu on asjakohatud ja põhjendamatud kostjate väited, milliste järgi nägi leping neile ette piiramatu vastutuse avaliku võimu ettearvamatu tegevuse eest.
218.Kohus leiab, et kohustus hankida kaeveload ei saanud professionaalsele ehitusettevõtjale olla ebamõistlikult kahjustavaks ja lepinguliste kohustuste tasakaalu rikkuvaks kohustuseks. Tegemist on ehitusvaldkonnas tavapärase kohustusega, mille põhjendatust on Riigikohus mitmete vaidluste puhul võimalikuks pidanud. Kostjale 1 kaeveloa hankimisega seotud kohustuse panek ei olnud vastuolus ühegi seadusest tuleneva olulise põhimõttega ega piiranud oluliselt tema õigusi ja kohustusi. Tööde tähtaegse valmimisega seotud kohustuste rikkumise eest leppetrahvi tasumise nõude kehtestamine lepingus ei kahjustanud kohtu hinnangul samuti ebamõistlikult kostjaid ning leping ei näinud ette, et kui töid ei saa tähtaegselt üle anda vääramatu jõu asjaolu tõttu, peaksid kostjad ikkagi leppetrahvi tasuma. Miks oleks lepingu punktis 3.9. ettenähtud leppetrahvi summa ebamõistlikult suur, kostjad ei põhjendanud. Kohustus hüvitada teisele poolele lepingu rikkumisest tulenev kahju (p 9.1.) ei saa samuti kohtu hinnangul iseenesest olla ühte lepingu poolt ebamõistlikult kahjustav, sest kahju hüvitamise kohustus tuleneb lepingut rikkuvale poolele ka seadusest.
219.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kui lepingut saaks lugeda tüüptingimustel sõlmitud lepinguks, ei ole kostjate viidatud lepingu punktid tühised ega kahjusta nende õigusi ülemääraselt. Kohus peab hageja leppetrahvinõuetest põhjendatuks nõuet lepingu punkti 3.9. alusel. Kostjad peavad tasuma leppetrahvi, sest kostja 1 keeldus ilma mõjuva põhjuse ja õigusliku aluseta lepinguliste kohustuste täitmisest täiendava tähtaja jooksul. Kostja 1 keeldumine teostada töid täiendava tähtaja jooksul ei olnud seotud ühegi avaliku võimuorgani tegevusest ning sellise aluseta keeldumise eest on kostjad vastutavad. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hageja leppetrahvinõue lepingu punkti 3.8. alusel ei kuulu rahuldamisele. Leppetrahvinõue lepingu punkti 3.9. alusel kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 136 503,28 eurot. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja kahju hüvitamise nõue kostjate vastu on tõendatud ja põhjendatud. Kahju hüvitamise nõue
220.Hageja soovis kostjatelt kahju hüvitamist lepingu punkti 9.1. alusel summas 507 140 eurot VÕS § 127 lg 1 ja § 135 lg 1 alusel. Kostja 1 tegemata tööde teostamiseks kuulutas hageja välja uue hanke, milles osutus edukaks AS XXX, kellega sõlmitud lepingu kogumaksumus on 2 408 512 eurot. Hageja arvestas antud lepingu hinnast maha selles sätestatud täiendavate lisatööde maksumuse 479 501 eurot, mis teeb tööde hinnaks 1 929 011 eurot. Kuna hageja tasus vaidlusaluse lepingu alusel teostatud tööde eest kostja 1-le 1 308 195 eurot ja pidi teise lepingu alusel täiendavalt juurde tasuma 1 929 011 eurot, on hageja kulu tööde teostamisel kokku 3 237 066 eurot. Arvestades et hageja pidi kostja 1-le tööde eest lepingu kohaselt tasuma 2 730 066 eurot, on hagejale teise lepingu sõlmimisega tekkinud lisakulu 507 140 eurot. Hageja vähendas kahju hüvitise nõuet leppetrahvinõuete võrra. Vaidlusaluse lepingu ja AS-ga XXX sõlmitud lepingu alusel tehtud tööde sisu on sama ning hageja esitas kohtule selle kohta enda koostatud tabeli.
221.Samuti leidis hageja, et mõistlik aeg asendustehingu sõlmimiseks ei hakka jooksma mitte esialgse lepingu sõlmimisest, vaid sellest taganemisest. Hageja sõlmis riigihanke tulemusena asendustehingu 4 kuud pärast taganemist, mis on kindlasti mõistlik. Kahju hüvitist ei saa vähendada, sest kostja 1 kandis lubade andmata jätmisega seotud riski ning kahju tekkimine ei ole põhjuslikult seotud ühegi hageja teoga või tema tegevusetusega.
222.Seoses kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiisiga asus hageja väitma, et
asendusleping sisaldas kindlasti vähemalt osaliselt neid töid, mis vaidlusaluse lepingu järgi tegemata jäid. Hageja leidis, et mitmete tööde puhul on vaatamata eksperdi seisukohtadele võimalik välja arvutada hinnavahe. Maakaabli jätku- ja otsamuhvide tarnimise maksumus oli kostja 1 hinnapakkumises 150 268,81 eurot 36 tüki eest ning XXX AS hinnapakkumises oli nende kogumaksumus 168 600 eurot. Ekspertiisi kohaselt on muhve kokku 39 tükki ja seega on asenduslepingus muhvide hind tõusnud 3,57%. Hageja pidi 36 jätku- ja otsamuhvi eest tasuma rohkem 5361,96 eurot. Kuivõrd hageja oli töövõtulepingu alusel kostjale 1 juba tasunud 4756,75 eurot, kujunes asenduslepinguga jätku- ja otsamuhvide hind kallimaks tervenisti 10 118,71 eurot (5361,96+47556,75).
223.Kiudoptilise sidekaabli tarnimise hinnaks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 10 299,36 eurot. XXX AS hinnapakkumises on sidekaabli kogumaksumus 14 593 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli seda paigaldada 3,95 km pikkuses (ühe km hind on 3694,43 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on sidekaabli hind tõusnud 32,72% ehk hageja pidi asenduslepingus 3,70 km sidekaabli eest tasuma rohkem 3370,03 eurot. Võrreldes kostja 1 hinnapakkumist ja XXX AS hinnapakkumist, tõusis muhvide ja nende konstruktsioonide paigaldamise maksumus 195,43% ehk hageja pidi asenduslepingus 39 muhvi paigaldamise eest tasuma rohkem 229 014,05 eurot. Kiudoptilise sidekaabli paigaldamise hind tõusis samasuguse võrdluse alusel 105,98% ehk hageja pidi asenduslepingus 3,70 km sidekaabli eest tasuma rohkem 5012,31 eurot. Eeltoodu alusel leidis hageja, et võrreldavad olid kindlasti vähemalt neli tööd, mille hinnatõus kokku oli 247 515,80 eurot.
224.Kui kahju täpset suurust kindlaks teha ei ole võimalik, tuleks see kohtu poolt hüvitada VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 alusel. Kui töövõtulepingu alusel jäävad tööd tegemata, võib samade tööde lõpetamiseks sõlmitav uus leping olla eelmisest lepingust kallim, eriti arvestades asjaolu, et uus leping sõlmitakse ajaliselt hiljem ning kahe lepingu sõlmimise vahelisel perioodil üldiselt hinnad tõusevad. Osa lepingulistest töödest koosnesid peamiselt materjalikulust ja osa tööjõu kuludest. Hagejale tekkivat kahju on võimalik hinnata, kui võtta aluseks tööjõukulu hinnatõusu töövõtulepingu ja asenduslepingu vahelisel ajal. Statistikaameti andmetel tõusis perioodil 24.03.2010-13.01.2012 ehitusvaldkonnas tööjõukulud 17,39%. Kuna töövõtulepingus oli tasumata tööjõu rakendamisel põhinevaid töid kokku 1 239 333,67 eurot, siis 17,39% hinnatõusu arvestades oleks hageja pidanud töövõtulepingus märgitud samade tööde eest tasuma rohkem 215 520,13 eurot. Hageja kahju on nii materjalikulu kui ka tööjõukulu kokku arvestades 461 035,23 eurot.
225.Kostjad vaidlesid kahju nõudele vastu ning leidsid, et kahju nõue on tõendamata. Kostjad palusid alternatiivselt kahju hüvitist kohtul vähendada VÕS § 139 alusel, sest kahju tekkis Tallinna linnast ja hagejast tulenevatel asjaoludel. Isegi juhul, kui hagejale on kahju tekkinud, on see põhjustatud hageja enda poolt.
226.Selleks, et rääkida asendustehingust, peaks olema tõendatud, et tegemist oli täpselt sama töö tellimisega, kuid juba hageja ise on välja toonud, et asendustehing sisaldas olulises mahus töid, mida algne töövõtuleping ette ei näinud. Lepingute objektid olid erinevad. Puudub põhjuslik seos kostja 1 rikkumise ja tekkinud kahju vahel, sest mistahes kostjate tegevus ei oleks saanud kahju tekkimist vältida. Asendustehingu sõlmist hageja kallima hinnaga, kui kostja 1 talle välja pakkus.
227.Kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiisi järgi ei ole AS-ga XXX vahel sõlmitud leping asendustehinguks vaidlusaluse lepingu suhtes. Asendustehingu tööd ja nende mahud ei ole kontrollitavad ning asendustehing on siiani täitmata. Oluline on, et hageja välistas asenduslepingu puhul avatud paigaldusega trasside ehitamise mistõttu oli tegu tehnoloogiliselt kallima ja keerukama lahendusega.
228.Kostjad leidsid, et pärast ekspertarvamuse koostamist muutis hageja oma hagi alust ning selliseks muutmiseks kostjad nõusolekut ei andnud. Esialgses hagiavalduses määratles hageja selgelt, millistele asjaoludele tuginedes ta nõude esitab. Muudetud hagis esitas hageja uue spekulatiivse käsitluse, mille kohaselt on võrreldavad neli tööd, kuid ekspertiis seda ei kinnita. Miski ei takistanud hagejal enne alusetu hagiga kohtusse pöördumist vastavat ekspertiisi tellida ja tegelikud asjaolud välja selgitada.
229.Kohus leiab, et kostjate väited, milliste kohaselt ei ole tõendatud põhjuslik seos võimaliku kahju ja kostjale 1 ette heidetava rikkumise vahel, ei ole põhjendatud. Hageja taganes põhjendatult kostjaga 1 sõlmitud lepingust ning oli seetõttu sunnitud sõlmima asendustehingu. Küll aga nõustub kohus kostjate väidetega selle kohta, et hageja ei ole antud asjas tõendanud asendustehingu tegemisest kahju tekkimist. Pärast ekspertarvamuse valmimist esitatud hageja väited on spekulatiivsed ega ole kooskõlas kohtule esitatud ekspertarvamusega.
230.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 3 peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
231.Kohus leiab, et olukorras, kus üks lepingupool keeldub täiendavalt antud tähtaja jooksul (pärast vääramatu jõu asjaolu äralangemist) oma lepinguliste kohustuste täitmisest, pidi see pool ette nägema, et sellisest tegevusest tekib kahju. Töövõtulepingu alusel on tellija kaitstud sellise kahju tekkimise eest, mis tuleneb töövõtja alusetust töö tegemisest keeldumisest. Juhul, kui tellija peab töövõtja alusetu keeldumise tõttu sõlmima sama töö tegemiseks esialgsega võrreldes kallima asendustehingu, kuulub asendustehingust tulenev kahju hüvitamisele. Seetõttu leiab kohus, et kostjad on põhimõtteliselt vastutavad hagejale tekkinud kahju eest, kui hageja poolt sõlmitud asendustehing oleks osutunud vaidlusaluse tehinguga võrreldes kallimaks. Asjas kogutud tõenditest aga ei nähtu, et asendustehing oleks osutunud hagejale kallimaks ja tekitas talle kahju.
232.VÕS § 135 lg 1 näeb ette, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 135 lg 3 ei ole välistatud ega piiratud ka hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõudmine.
233.Asendustehing on tehing, mis on tehtud mõistliku aja jooksul pärast taganemist mõistlikul viisil ja millega saavutati sama eesmärk, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti. Asendustehing peab olema esialgse lepinguga võrreldes sõlmitud võimalikult samaväärsetel tingimustel. Asendustehingu tingimused ei pea olema algse lepinguga identsed, kuid oluline on, et see oleks tehtud tegelikult taganetud lepingu asendamiseks ning seda saaks mõistlikuks asenduseks pidada. Riigikohus on leidnud, et alati ei saa kahjuhüvitise arvutamisel aluseks võtta
asendustehingu hinda, kui asendustehingut ei ole tehtud mõistlikul viisil, st mõistlikel tingimustel (RK TKo 3-2-1-5-13, p 37).
234.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-25) punkti 9.1. järgi pidid pooled lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest vastutama. Poolel oli kohustus hüvitada teisele poolele lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju. Lepingu punkti 9.2. järgi pidi kahju hüvitamisel poole vastutuse maksimaalmääraks olema lepingu summa ilma käibemaksuta. Tahtlikult või raske hooletusega tekitatud kahju puhul kahju piiramine ei kehti (punkt 9.3). Seega olid kostjad põhimõtteliselt tekkinud kahju eest vastutavad.
235.29.02.2012.a sõlmis hageja XXX AS-ga töövõtulepingu XXX110 kV kaabelliinine paigaldamiseks (toimiku 1. kd, lk 63-81). Lepingu objektiks oli Tööstuse 53-Põhja pst 31Gonsiori 3A Volta elektrijaama-Ranna 110kV kaabelliinide paigaldamine hinnaga 2 408 512 eurot. Töö valmimise tähtaeg pidi olema 28.06.2013.a. Lepingule oli lisatud XXX AS pakkumine (toimiku 1. kd, lk 78-81). Tööd sisaldasid kergliiklustee taastamise töid hinnaga 134 000 eurot.
236.Hageja koostas ja esitas kohtule kahjunõude arvestamisel aluseks oleva tabeli (toimiku 1. kd, lk 84), milles ta võrdles vaidlusaluse lepingu ja AS-ga XXX sõlmitud lepingu alusel tehtud töid ja nende maksumust. Kostjad esitasid omakorda kohtule arvestustabeli (toimiku 2. kd, lk 6166), milles nad võrdlesid kostja 1 poolt esitatud täiendavas pakkumises toodud tööde maksumust AS-ga XXX sõlmitud lepingujärgsete tööde maksumusega ning leidsid, et viimase alusel teostatud tööd olid kallimad, kui kostja 1 poolt hagejale tehtud täiendav pakkumine. Kohus leiab, et nii hageja kui ka kostjate arvestused kujutavad endast poolte seletusi, mitte tõendeid kahju tekkimise või mittetekkimise kohta.
237.Kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiisist (toimiku 3. kd, lk 14-37) nähtub, et ekspert võrdles omavahel vaidlusaluse lepingu alusel tehtud töid (nende objekti, koosseisu, eelarvelise jaotuse, mahu jne osas) ning hageja ja AS XXX vahel sõlmitud lepingu alusel tehtavaid töid. Ekspert märkis oma arvamuses, et selle koostamise ajaks ei olnud AS XXX poolt tehtavad tööd veel valmis ning nende tööde teostamise tähtaega on kaks korda pikendatud. Kohus leiab, et eksperdi ja kostjate väited asendustehingu tähtaja pikendamise kohta ei ole iseenesest asjakohased, sest asendustehingu tegelik täidetus ja ajaline kestvus ei oma VÕS § 135 lg 1 alusel kahju hüvitamisel olulised. Oluline on see, kas tegemist on faktiliselt asendustehinguga või mitte.
238.Ekspert tuvastas, et kostjaga 1 sõlmitud lepingu aluseks olevad riigihanke nr 117220 tingimused erinesid AS-ga XXX sõlmitud lepingu aluseks oleva riigihanke nr 129812 tingimustest. Viimase riigihanke läbiviimisel oli juba olemas tööprojekt, millesse oli vaja sisse viia muudatusi.
239.Eksperdi hinnangul olid vaidlusaluse lepingu ja asenduslepingu puhul tellija juhised pakkujatele erinevad. AS-ga XXX sõlmitud lepingu puhul nõuti kinnise kaevisega trassi rajamist. Ekspert leidis, et avatud ja kinnise kaevisega trassi ehitamise maksumused on erinevad (avatud paigaldus on ca 40% odavam) ning sellest sõltus tööde kogumaksumus. Ekspert tuvastas, et varem kostja 1 poolt tehtud tööde mahtusid ei ole teise riigihanke raames teistkordselt pakutud ja seetõttu ei ole kahe riigihanke mahud omavahel võrreldavad. Teise riigihanke tööde hulka on ühtlasi lisatud „kergliiklustee taastamine“ ning „markerpallide seade“, milliseid töid esimese riigihanke tööde mahtudes arvestatud ei olnud.
240.Ekspert märkis, et ehitustööde riigihangete pakkumiskutsete lisaks on tehnilised tingimused, mis peavad ära määrama tööde täpse ulatuse ja nõuded. Teise riigihanke tööde mahu üldkirjeldus on palju mahukam esimese hankega võrreldes. Esimese riigihanke puhul oli aluseks ainult eelprojekt, kuid teise hanke puhul juba mitmed tööprojektid. Seega oli teise riigihanke puhul tehniline kirjeldus koostatud detailsemalt. Teise hanke puhul aitas tööde mahtu täpsemalt hinnata ka lisatud geoloogilise uuringu aruanne. Demontaaži plaani on teise riigihanke puhul mahuliselt muudetud ja suurendatud. Olulised muudatused on toimunud liinitööde mahu osas. Kostja 1 pakkumise järgi tuli paigaldada 36 kaablimuhvi, kuid XXX AS pakkumise järgi 39. Kostja 1 pakkumise järgi tuli 2256 meetrit kaablit paigaldada avatud meetodil ning 3812 m kinnise kaevuse meetodil. XXX AS pakkumise kohaselt tuli kaablid paigaldada kinnisel meetodil ning vaid üksikutes kohtades avatud meetodil. Ekspert tuvastas liinitööde sisus veel mitmeid muid erinevusi.
241.Ekspert tõi välja, et kuigi teine hange oli oluliselt detailsem, oli pakkuja selle käigus tööde tehnilisi lahendusi ja mahtusid täpsustanud. Tellija antud juhise järgi pidi pakkuja vajaduse korral taotlema uut ehitusluba, mis näitab muudatuste olulisust. Kokkuvõttes leidis ekspert, et teise hanke käigus muudeti tööde mahtusid ning tööde teostamise käigus antud juhiseid, mida esialgse hanke dokumentatsioonis ei olnud. Teise hanke tehniline dokumentatsioon oli oluliselt detailsem ning kõige olulisem erinevus on ainult kinnisel meetodil kaablite paigalduse nõue, mis muutis pakkumised eksperdi hinnangul võrreldamatuteks.
242.Ekspert võrdles riigihanke nr 117220 ja nr 129812 alusel esitatud pakkujate hinnatabeleid ja leidis, et nendes kattuvad 11 tööd. XXX AS pakkumises puuduvad positsioonid 2.2. Maakaabel ja 5.2. Utiliseerimine. Neist esimene töö tehti kostja 1 poolt täies mahus ära ja teine jäi tegemata. XXX AS pakkumises ei ole toodud positsioone 6.3. ja 6.4., mis oli vastavalt trasside ehitus avatud ja kinnise kaevisega. Põhjuseks oli asjaolu, et antud ettevõtjalt nõuti tööde tegemist kinnise kaevise meetodil, mille tõttu ei ole eksperdi hinnangul trassi ehitamise pakutud mahud võrreldavad.
243.Ekspert leidis, et XXX AS ei ole oma pakkumuses esitanud hankija nõutud tööde mahtusid ja ühikhindasid ning neid ei ole võimalik ka tuletada, sest hinnad sisaldasid pakkuja võimalikke lisakulusid seoses tööseisakutega. Nende kulude suurust ei olnud võimalik tuvastada. Seetõttu võrdles ekspert kostja 1 pakutud mahtusid tööprojekti mahtudega, arvestades muudetud muhvide arvu. Ainus täpselt sama töö maht on muhvide paigaldamine, kuid XXX AS tööde vastuvõtmise aktis 31.08.2012.a on muhvide paigaldamise mahtu muudetud ja pakkumises näidatud 1 tk on muudetud 15 tk-ks, mis ei vasta tööprojektile ega kostja 1 pakutud mahule. Ekspert leidis, et kõigi teiste tööde mahud on kostja 1 esitatud pakkumisega võrreldes tööprojektis suurenenud. Suurimaks erisuseks on jätkuvalt kinnise paigaldusega kaablitrassi ehitamise nõue, mis erines oluliselt varasemast riigihankest. Lisaks suurenes trassi ehitamise 522 meetri võrra.
244.Lõppastmes leidis ekspert, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu järgi jäi täielikult või osaliselt tegemata 14 hinnatabelis märgitud tööd. Hageja ise luges 9 nendest töödest kattuvateks töödeks XXX AS-ga sõlmitud lepingu alusel tehtavate töödega. Seega ei sisaldanud eksperdi arvates XXX AS-ga sõlmitud leping kõiki tegemata töid. Selgelt ei sisaldanud XXX AS-ga sõlmitud leping kostja 1 hinnatabeli positsioonides 5.2. (utiliseerimine) ja 6.3. (avatud trasside paigaldamine) toodud töid. AS-ga XXX sõlmitud leping ei sisaldanud avatud paigaldusega trasside ehitamist, vaid talle esitatud nõue ainult kinnise kaevisega trasside ehitamiseks. Kostja 1 poolt tehtav töö asendati tehnoloogiliselt keerukama ja kallima paigaldusega.
245.Ekspert leidis, et kahe lepingu objektid olid erinevad, sest kostjaga 1 sõlmitud lepingu objektiks oli kaabelliinide rekonstrueerimine ning AS-ga XXX sõlmitud lepingu puhul
kaabelliinide paigaldamine. Sisuliselt pidi AS XXX ette antud lahenduste järgi kaabelliini ehitama, mitte lahendust välja töötama. Ekspert asus seisukohale, et kuna kostja 1 lahendus sisaldas 37,2% ulatuses avatud trasside paigaldust, ei ole kaks lepingut tööde koosseisu osas võrreldavad. AS XXX pakkumine sisaldas ühtlasi markerpallide seadme soetamist ning ettenägematute kulude reservi, mida kostja 1 pakkumises ei olnud. Samuti on erinevad olnud tööde mahud, et kostja 1 pakkumises oli kinnise kaevise mahuks 3812 meetrit ning AS XXX pakkumises 6590 meetrit. Erinevad kaabelliinide pikkused ja muhvide arv.
246.Hageja kahju hüvitamist selgitav tabel põhines eksperdi arvates ainult tööde maksumusel ning mitte nende mahtudel. Ekspert koostas enda võrreldava tabeli ja leidis, et olulise tööde kallinemise põhjustas tegelikult tellija nõue kasutada ainult kinnise kaevisega trassi ehitust. Ekspert leidis, et kui arvestada tööde mahtusid ja kasutada kostja 1 pakutud ühikhindu, ei olnud AS XXX pakkumises toodud tööd kallimad.
247.Arvestades ekspertarvamuse põhjalikke seisukohti, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid talle asendustehinguga kahju tekitamist. Vaidlusalune tehing ja asendustehing ei ole omavahel suures ulatuses võrreldavad, sest tööde sisu ja maht olid erinevad. Hageja ise soovis AS-ga XXX sõlmitud lepingu puhul kasutada ainult kinnise kaevisega trassi rajamise meetodit, mis on oluliselt kulukam. Asendustehingu tegemisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb kohtu hinnangul arvestada mõlemaid tehinguid tervikuna, mitte ainult üksikuid lõike töödest ning seda eriti olukorras, kus asendustehing ja vaidlusalune tehing teine-teisest erinevad.
248.Asendustehingu sõlmimisel AS-ga XXX pidi hageja eesmärgiks olema saada teostatud vajalik töö ehk lõpetada kaablitrassi rekonstrueerimine. Selle eesmärgi saavutamiseks muutis hageja mitmeid olulisi lepingulisi tingimusi (sh tehnilise lahenduse valikut). Ekspert arvestas muutunud tingimusi ja jõudis lõppastmes järeldusele, et AS-ga XXX sõlmitud tehing ei oleks olnud kostjaga sõlmitud tehingust kulukam, kui tegu oleks olnud võrreldavate tehingutega. Kohtul puudub alus kahelda eksperti järeldustes. Kuivõrd hageja asendustehingu läbi sisulist kahju ei kandnud, ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.
249.Kohus leiab, et hageja väited, mis on esitatud pärast ekspertarvamuse valmimist kohtule, on spekulatiivsed. Hageja on üritanud oma kahju nõuet põhistada uute väidetega, mis on kontekstist välja rebitud ega ühti hageja varasemate väidetega. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja on hagi alust muutnud. Hageja kahju nõude aluseks oli väide, et asendustehing oli tema jaoks vaidlusalusest tehingust kulukam. TsMS § 376 lg 4 lg 1 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
250.Kuigi hageja muutis pärast ekspertarvamuse valmimist oma käsitlust sellest, kuidas talle asendustehingust kahju tekkis, ei ole ta põhilisi hagi aluseks olevaid asjaolusid muutnud. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja uued väited ei ole asjas kogutud tõenditega, sh ekspertarvamusega, tõendamist leidnud. Hageja on väitnud, et mõlema lepingu alusel tuli paigaldada sama arv jätku- ja otsamuhve, milliste hind oli asendustehingu alusel kallim. Ekspert on aga tuvastanud, et asendustehingu alusel tegelikult paigaldatavate muhvide arvu ei olnud võimalik tuvastada (eksperdi arvamus, toimiku 3. kd, lk 29). Hageja on väitnud, et asendustehingus kallines kiudoptilise sidekaabli hind, kuid eksperdi arvamuse järgi ei ole AS XXX hinnapakkumises välja toodud ühikhindu, mis võimaldaks teha hageja soovitud võrdluse (eksperdi arvamus, toimiku 3. kd, lk 30). Kohtule esitatud AS XXX hinnapakkumises (toimiku
1.kd, lk 80) ei ole paigaldatava kiudoptilise sidekaabli kogust välja toodud. Hageja on väitnud, et muhvide paigalduse ja kiudoptilise sidekaabli paigalduse maksumus tõusis asenduslepingus,
kuid eksperdi arvamuse järgi ei olnud hinnatabelite puudumise tõttu võimalik välja tuua asendustehingu tööde mahtusid ega võrreldavat hinda. Samuti on ekspert rõhutanud, et hageja andis AS-le XXX korralduse suurendada pakkumise hinda ettenägematute kulutuste reservi arvelt ning selgusetuks on jäänud, millise hinnatabeli punktis seda tehtud on (eksperdi arvamus, toimiku 3. kd, lk 34). Ekspert ei välistanud, et kulusid suurendati näiteks maakaabli paigaldamise maksumuse koosseisus.
251.Hageja väited selle kohta, et tuleks arvestada tööjõulukude maksumuse tõusu statistiliste näitajate alusel, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Sellise tööjõulukulu suurenemise arvestamisel ei ole hageja enam tuginenud asendustehingule, vaid on leidnud, et kuna vaidlusaluse töövõtulepingu alusel jäi hagejale tasumata 1 239 333,67 eurot, oleks hageja 17,39% hinnatõusu arvestades pidanud kostjale 1 töövõtulepingu alusel pidanud maksma rohkem. Seesugune käsitlus on kohtu hinnangul meelevaldne, sest juhul, kui hageja ei oleks töövõtulepingust taganenud, ei oleks kostjal 1 olnud õigust nõuda statistilisele hinnatõusule tuginedes tasu suurenemist. Seda, et asendustehingu tegemisel oleks suurenenud tööjõukulu, ei ole ekspert tuvastanud ega hageja ise välja toonud.
252.Seega leiab kohus, et hageja ei saa kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda kiudoptilise kaabli, muhvide ja nendega seotud paigalduse maksumuse või tööjõukulude üldisele suurenemisele olukorras, kus asendustehingu alusel täpselt teostatud tööde mahtusid ja sisu ei ole võimalik tuvastada ning asendustehing teostati esialgse tehinguga võrreldes oluliselt muudetud tingimustel. Ekspertarvamusest nähtub, et asendustehingu puhul kasutati tehniliselt teistsugust lahendust ning asendustehingu osaks olid sellised tööd, mis vaidlusaluse lepingu osaks ei olnud. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel ei saa eirata vajadust võrrelda mõlemat tehingut tervikuna, mistõttu kohus ei saa kahju nõuet lugeda tõendatuks hageja uute seletuste alusel.
253.Samuti ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet oma siseveendumuse alusel. VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. TsMS § 233 lg 1 näeb ette, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
254.Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus ei saa kindlaks teha kahju täpset suurust või kus kahju täpse suuruse kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega. Hageja tugines kahju hüvitamise nõude esitamisel asjaolule, et asendustehing oli tema jaoks vaidlustatud lepinguga võrreldes kulukam. Selline hageja väide asjas kogutud tõendite pinnalt tõendamist ei ole leidnud, sest ekspert jõudis oma arvamuses vastupidisele järeldusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et eksperdi järeldused oleks põhjendamatud või ebaõiged. Olukorras, kus ekspertarvamus hageja väiteid ei toeta ning eksperdi arvates ei olnud asendustehing suures osas vaidlustatud tehinguga võrreldav ning isegi kui vastav võrdlus hüpoteetiliselt teostada, ei olnud asendustehing kallim, ei saa hageja kahju nõuet rahuldada. Antud asjas on tõendatud see, et asendustehinguga sisuliselt hagejale kahju ei tekkinud. Seetõttu tuleb hageja kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata. Kohus ei saa jätta ekspertarvamuse tähelepanuta ning lugeda hageja kahju hüvitise nõue tõendatuks pelgalt hageja enda uue seletuse
alusel. Sellist võimalust nõude rahuldamiseks VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 ette ei näe.
255.Kuivõrd kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu, ei pea kohus vajalikuks hinnata kostjate väiteid kahju hüvitise vähendamise kohta VÕS § 139 ja § 140 alusel. Kohus märgib üksnes seda, et käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et hagejast tulenevalt oleks kostja 1 oma kohustusi rikkunud või et hageja taganes lepingust alusetult. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja viivisenõue kostjate vastu on põhjendatud või mitte. Viivise nõue
256.Hageja esitas kostjate vastu viivise nõude seaduses sätestatud määra alusel leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu. Hageja saatis kostjale 1 02.01.2012.a kirja, milles nõudis 218 916,83 euro suuruses leppetrahvi tasumist hiljemalt 15.01.2012.a. Hageja leidis, et lepingu punktis 3.9. ette nähtud leppetrahvi puhul on tal õigus kostjatelt viivist nõuda. Hageja nõudis kostjalt viivist ainult lepingu punkti 3.9. alusel tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt. Lepingu punkti 3.9. järgi arvestatud leppetrahv on 136 503,28 eurot ja viivis sellelt summalt perioodil 16.01.2012.a kuni 16.11.2012.a on 9155,07 eurot. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjatelt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
257.Kostjad leidsid, et lepingu punkt 3.8. välistab viivisenõude ka lepingu punkti 3.9. alusel viivise nõude. Mõlemad punktid sisalduvad lepingu leppetrahvide ja viiviste alajaotuses. Vastasel juhul oleks pidanud lepingu p 3.9 sätestama, et nõutavalt leppetrahvilt võib tellija siiski nõuda viivist.
258.Kohus leiab, et kostjate väited selle kohta, et lepingu punkti 3.9 alusel ei saa viivist nõuda, ei ole millegagi põhistatud. Lepingu punkt 3.8. välistab leppetrahvilt viivise nõude, kuid lepingu punkt 3.9. seda ette ei näe. Ainuüksi mõlema sätte olemasolust leppetrahve ja viiviseid reguleerivas lepingu osas ei saa järeldada keeldu nõuda lepingu punkti 3.9. alusel viivist. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli välistada viivise nõue mõlema leppetrahvi puhul. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks lepingu punkte 3.8. ja 3.9. tõlgendanud viisil, kus lepingu punkti 3.9. alusel tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt ei ole viivise arvestamine välistatud, sest vastasel juhul oleks leping seda selgelt ette näinud. Leping ei välista viivise arvestamist punkti 3.9 alusel tasutavalt leppetrahvilt.
259.Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostjate vastu rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 9155,07 eurot. Alates hagi esitamisest järgnevast päevast tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista TsMS § 367 alusel sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvi nõudelt 136 503,28 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.
Menetluskulud
260.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja tuvastusliku nõude ja osaliselt leppetrahvi nõude, jättes rahuldamata kahju hüvitamise nõude, kuid kostjad vaidlesid vastu kõigile nõuetele. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb
menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.