Tsiviilasi nr 2-13-40176
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.01.2014.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-13-40176
Tsiviilasi
Jõgeva Elamu Halduse AS hagi Mxxxxxx Jxxxxxx vastu hooldus- ja muude teenuste võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jõgeva Elamu Halduse AS (registrikood 12397675, asukoht Betti Alveri 2a Jõgeva 48305, epost: [email protected], esindaja Kxxxxx Exx); Kostja: Mxxxxxx Jxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot
125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 125 eurot 96,44 eurot
Mxxxxxx Jxxxxxx tasub lepingu punktis 2 (resolutsiooni punktis 1.1.) märgitud summad Jõgeva Elamu Halduse AS pangakontole nr EE131010220215455223 SEB Pank või pangakontole nr EE142200221056663416 Swedbank, kasutades viitenumbrit 512128005019, selgitusega „Mxxxxxx Jxxxxxx, kompromissileping“.
23.12.2013.a saabus kohtule Mxxxxxx Jxxxxxxx vastus hagiavaldusele, milles tunnistas hagi õigeks ning leidis, et on võimalik asja lahendada kompromissiga, kui Jõgeva Elamu on nõus pikemaajalise maksegraafikuga. 14.01.2013.a edastas hageja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, avalduse kompromissilepingu kinnitamiseks ja avalduse riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Jõgeva Elamu Halduse AS on tasunud 29.08.2013.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2900072369, riigilõivu summas 61,47 eurot ja selgituseks on märkinud „ Maksekäsu kiirmenetlus Mxxxxxx Jxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx“ ning 28.11.2013.a täiendavalt hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2900072699, riigilõivu summas 138,53 eurot ja selgituseks on märkinud „2-13-40176, täiendav riigilõiv.“ Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras.
TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et pool tasutud riigilõivust tuleb hagejale tagastada, s.o summas 100 eurot. Kohus jätab poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.