lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-35589/61

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-35589/61
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
21.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-35589

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Tsiviilasja hind

11 802,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, XXX Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kruus, e-post [email protected] Kostja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX, e-post XXX Kostja nõustaja: Erki Casar, e-post [email protected]

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kostja 20. jaanuari 2014 taotlus kohustada hagejat esitama kliendileping ja kinnitused arvete tasumise kohta. Rahuldada hageja XXXOÜ 3. jaanuari 2014 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood 11300461) hageja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks menetluskulud summas 4 259,72 eurot. Kohustada kostjat XXXOÜ tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskuludelt summas 4 259,72 eurot hagejale XXXOÜ viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad hageja ja kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

2-12-35589 määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

MENETLUSE KÄIK

1.XXXOÜ (hageja) esitas 7. septembril 2012 hagi XXXOÜ (kostja) vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Harju Maakohus lahendas hagi 19. aprilli 2013 otsusega, millega jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 17. detsembril 2013 Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2013 otsuse jõustumisega.
2.Hageja esitas 3. jaanuaril 2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos vastavate tõenditega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 5 324,72 eurot sh õigusabikulud summas 4 470 eurot 30 h eest hinnaga 125 eurot tunnis, riigilõiv 550 eurot ning kohtutäituri tasu ja täitmise kulud summas 304,72 eurot. Hageja selgitas täiendavalt, et hageja õigusabikulud on 4 500 eurot (3 750 eurot + 750 eurot käibemaks), kuid vähendab neid kuni 4 470 euroni. Hageja esile toodud õigusabikulud on järgmised: -

07.09.2012 tutvumine asja materjalidega. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja kohtule edastamine (5 h);

-

10.09.2012 tutvumine kohtu 10.07.2012 määrusega. Selgituste esitamine kliendile ja juhised täiendavate tõendite kogumiseks (1 h);

-

14.09.2012 täiendavate seisukohtade koostamine hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse täpsustamiseks. Menetlusdokumendi edastamine kohtule (2,6 h);

-

17.09.2012 tutvumine kohtu 12.09 määrustega. Hagi tagamise määruse edastamine kohtutäiturile (1 h);

-

19.10.2012 tutvumine kostja vastusega. Edastamine kliendile koos omapoolsete seisukohtadega (0,6 h);

-

01.11.2012 kokkulepped vastaspoole esindajaga ja menetlustähtaja pikendamise taotlus seoses poolte läbirääkimistega kompromisskokkuleppe saavutamiseks (0,8 h);

-

07.11.2012 läbirääkimised kostja esindajaga kompromissi saavutamiseks hageja esindaja büroos (1 h);

-

19.11.2012 vastavalt kohtu 22.10.2012 nõudele vastuseisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja hagiavalduse suhtes (3 h);

-

20.11.2012 hagi tagamise asendamise avalduse koostamine ja kohtule edastamine (1,4 h);

-

20.11.2012tutvumine kohtumäärusega. Seisukohtade esitamine kliendile (0,4 h);

-

27.11.2012 taotlus kohtule tagamise asendamise taotlustest loobumiseks (0,4 h);

-

06.12.2012 hagi tagamiseks täiendava avalduse esitamine kohtutäiturile vara arestimise korraldamiseks (0,4 h);

-

22.01.2013 hagiavalduse täienduse koostamine ja kohtule esitamine (1 h);

-

06.02.2013 tutvumine kostja täiendavate seisukohtadega ning kohtu poolsete juhiste edastamine kliendile (1 h);

-

08.02.2013 tutvumine kostja täiendava taotlusega. Koos seisukohtade kliendile edastamine (0,4 h);

2 (6)

2-12-35589 -

19.02.2013 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kliendi esindamine korraldaval istungil (1,4 h);

-

01.04.2013 ettevalmistamine põhiistungiks (kirjalike teeside koostamine) ja kliendi esindamine istungil (2,4 h);

-

22.05.2013 tutvumine apellatsioonkaebusega. Seisukohtade esitamine kliendile (0,6 h);

-

19.06.2013 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele. Kooskõlastamine kliendiga ja kohtule esitamine (2,6 h);

-

21.10.2013 istunguks ettevalmistamine Ringkonnakohtu istungil (1,2 h);

-

23.10.2013 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2013 istungi protokolliga ja kostja taotlusega protokolli parandamiseks (1 h);

-

29.10.2013 vastavalt kohtu 25.10.2013 nõudele kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine seoses kostja taotlusega protokolli parandamiseks (0,8 h).

ja

kliendi

esindamine

Tallinna

3.Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja taotleb mõista kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja intress menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustamisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja kinnitab, et ei ole registreeritud käibemaksukohuslasena (registreering lõppes
6.septembril 2011), mille kohta on hageja esitanud väljatrüki Eesti Maksu-ja Tolliameti registrist.
4.Kohus edastas hageja taotluse kostjatele 9. jaanuaril 2014 ja nõudis seisukoha esitamist
20.jaanuariks 2014. Kohus selgitas kostjatele avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi ja et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast.
5.Kostja edastas 20. jaanuaril 2014 oma seisukoha, mille kohaselt kostja ei ole nõus tasuma hageja poolt esitatud menetluskulud suuruses. Esitatud menetluskulud on liiga suured, arvestades seda, millised võiksid sellises asjas olla mõistlikud menetluskulud ning ei vasta tegelikkusele. Kostja leiab, et menetluskulude kandja ning esindaja peavad kinnitama tehtud kulud. Seoses sellega taotleb kostja hageja kohustamist esitada advokaadibürooga sõlmitud lepingu, arved ja arvete tasumise kinnitus. Täitemenetluse toimingute tegemisega seotud õigusabikulud ei ole menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluses, mistõttu nende väljamõistmine selles menetluses ei ole põhjendatud. Kostja taotleb vähendada menetluskulude suurust, esitada hagejal menetluskulude kandmise tõendeid ja maha arvestada täitetoimingute eest tehtud menetluskulud suuruses 304,72 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele. 3 (6)

2-12-35589

7.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi neljanda lõike alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 12 800 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 4 470 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, vastavad kehtestatud piirmääradele.
9.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskuludehüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik). TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10713, p 15 viies lõik ja p 16).
10.Kohus tutvunud hageja avaldusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 22,7 tunni ulatuses. Selles ulatuses hageja lepingulise esindaja toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja tasumäär 125 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule (märgitud sulgudes) on järgmine: -

07.09.2012 tutvumine asja materjalidega. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja kohtule edastamine (5 h);

-

10.09.2012 tutvumine kohtu 10.07.2012 määrusega. Selgituste esitamine kliendile ja juhised täiendavate tõendite kogumiseks (0,4 h);

4 (6)

2-12-35589 -

14.09.2012 täiendavate seisukohtade koostamine hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse täpsustamiseks, menetlusdokumendi edastamine kohtule (1,5 h);

-

17.09.2012 tutvumine kohtu 12.09 määrustega. Hagi tagamise määruse edastamine kohtutäiturile (0,5 h);

-

19.10.2012 tutvumine kostja vastusega. Edastamine kliendile koos omapoolsete seisukohtadega (0,6 h);

-

01.11.2012 kokkulepped vastaspoole esindajaga ja menetlustähtaja pikendamise taotlus seoses poolte läbirääkimistega kompromisskokkuleppe saavutamiseks (0,8 h);

-

07.11.2012 läbirääkimised kostja esindajaga kompromissi saavutamiseks hageja esindaja büroos (1 h);

-

19.11.2012 vastavalt kohtu 22.10.2012 nõudele vastuseisukoha koostamine ja kohtule esitamine kostja hagiavalduse suhtes (2 h);

-

20.11.2012 hagi tagamise asendamise avalduse koostamine ja kohtule edastamine ei ole vajalik ajakulu, sest hageja loobus oma taotlusest;

-

20.11.2012 tutvumine kohtumäärusega ja seisukohtade esitamine kliendile ei ole samal põhjusel vajalik ajakulu;

-

27.11.2012 taotlus kohtule tagamise asendamise taotlustest loobumiseks ei ole samuti vajalik;

-

06.12.2012 hagi tagamiseks täiendava avalduse esitamine kohtutäiturile vara arestimise korraldamiseks (0,4 h);

-

22.01.2013 hagiavalduse täienduse koostamine ja kohtule esitamine (1 h), mis on põhjendatud ja vajalik;

-

06.02.2013 tutvumine kostja täiendavate seisukohtadega ning kohtu poolsete juhiste edastamine kliendile (0,5 h);

-

08.02.2013 tutvumine kostja täiendava taotlusega. Koos seisukohtade kliendile edastamine (0,4 h);

-

19.02.2013 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kliendi esindamine korraldaval istungil (1,4 h);

-

01.04.2013 ettevalmistamine põhiistungiks (kirjalike teeside koostamine) ja kliendi esindamine istungil (2,4 h);

-

22.052013 tutvumine apellatsioonkaebusega. Seisukohtade esitamine kliendile (0,6 h);

-

19.06.2013 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele. Kooskõlastamine kliendiga ja kohtule esitamine (2 h);

-

21.10.2013 istunguks ettevalmistamine Ringkonnakohtu istungil (1,2 h);

-

23.10.2013 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2013 istungi protokolliga ja kostja taotlusega protokolli parandamiseks (0,5 h);

-

29.10.2013 vastavalt kohtu 25.10.2013 nõudele kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine seoses kostja taotlusega protokolli parandamiseks (0,5 h).

ja

kliendi

esindamine

Tallinna

11.TsMS § 174 lg 4 ja 5 sätestavad, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid 5 (6)

2-12-35589 tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Kohus ei pea vajalikuks hageja kohustamist arvete esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust on kostja taotlus nõuda hagejalt välja arved ja kliendileping põhjendamatu ning jääb rahuldamata.

12.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138). Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 alusel muu hulgas riigilõiv, mis tuleb hageja taotluses märgitud summas 550 eurot (sh 500 eurot hagi esitamisel ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt) kostjalt välja mõista. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 5 kohaselt kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hageja on selgitanud avalduses, et on käesoleva tsiviilasja raames tasunud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt hagi tagamisel väljastatud kohtutäituri tasu seoses hagi tagamisega. Hageja on esitanud avalduse lisana 3 ka vastavad kulutusi tõendavad dokumendid. Seega on hageja täitmiskulude 304,72 eurot kostjalt väljamõistmine põhjendatud.
13.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui hageja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja teatas, et ei ole käibemaksukohuslane ja kohus kontrollis hageja esitatud teavet käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei saa kohus õigusabiteenuselt tasumisele kuuluvat käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ning see tuleb vajaliku ja põhjendatud kulu osas kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse järgmiselt: lepingulise esindaja tasu 3 405 eurot (125 eurot×22,7 tundi + 20% käibemaks); riigilõiv 550 eurot ja täitemenetluse kulud 304,72 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja kokku 4 259,72 eurot (=3 405 + 550 + 304,72). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1 065 euro saamiseks ( = 5 324,72 – 4 259,72).
15.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii rahuldatud kui ka rahuldamata osa ületavad 200 eurot, siis võivad mõlemad pooled esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.