Tsiviilasja number
2-12-35589
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.11.2013, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Kõva Äri OÜ hagi Baltic Rendiexpert OÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Harju Maakohtu 19.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baltic Rendiexpert OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 802,73 eurot
Istugi toimumise aeg
21.10.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kõva Äri OÜ (registrikood 11368826), lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus Kostja Baltic Rendiexpert OÜ (registrikood 11300461), seaduslik esindaja juhatuse liige Pavel Jurkevitš, lepinguline esindaja Andrei Bulgakov
Resolutsioon
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud
jäävad
Baltic
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 29.08.2007 Saksamaa äriühingult GCG Trade GbR (edaspidi „GCG Trade“) ehitustellingute detaile tooteseeriast „Plettac SL-70“ (edaspidi „tellingud“) ja lisaks 01.09.2007 täiendava koguse samu tooteid Plazar Baltic OÜ-lt ning andis neid erinevatele ehitusettevõtetele üürile. Hageja rentis tellingud mh OÜ-le Tenax Ehitus, kes andis need omakorda allrendile kolmandatele isikutele. Kokkuleppe kohaselt ei võinud OÜ Tenax Ehitus sõlmida lepinguid, mille raames tellingud läheksid kolmandate isikute valdusest omakorda edasi allkasutajatele. OÜ Tenax Ehitus ja OÜ Meleteks sõlmisid rendilepingu, mille alusel anti OÜ Meleteks kasutusse muu hulgas valik hagejale kuuluvaid tellingute detaile. OÜ-l Meleteks puudus õigus anda tellinguid omakorda allrendile. OÜ Meleteks neid lepingus kokkulepitud objektil ei kasutanud ega tagastanud. OÜ Tenax Ehitus esindaja asus tellinguid otsima ja esitas kuriteokaebuse politseile. Kriminaalasja menetlus lõpetati. Tuvastati, et OÜ Meleteks andis tellingud üle kostjale, kes kasutab neid erinevatel objektidel ise ja annab neid allrendile. OÜ-le Tenax Ehitus ei ole kostja seni osa tellinguid tagastanud. OÜ Tenax ja kostja pidasid läbirääkimisi, et kostja ei pea tellinguid tagastama, kuid tasub nende kasutamise eest. Tellingute kasutamise tasu suuruses kokkuleppele ei jõutud. Hagejale keeldub kostja tellinguid tagastamist, aga tellingud on jätkuvalt kostja valduses ja kostja keeldub neid tagastamast ettekäändel, et OÜ Tenax Ehitus võlgneb kostjale tasumata arvete alusel 6862,56 eurot ning seetõttu on kostjal õigus tellinguid kinni pidada. Hageja palus kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale talle kuuluavad ehitustellingute detailid hiljemalt kümne päeva jooksul. Juhul, kui kostja ei tagasta hagejale kohtuotsuse esemeks olevat vara kohtu poolt antud tähtaja jooksul, mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja tagastamata ehitustellingute detailide väärtus. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta on vaidlusaluste tellingute omanik. Hageja võiks nõuda vaidlusaluste tellingute tagastamist OÜ-lt Tenax Ehitus, mitte aga kostjalt. Kostja sai tellingud OÜ-lt Meleteks. Hiljem arvas hageja, et need kuuluvad OÜ-le Tenax Ehitus. Viimasele kostja tellinguid ei tagasta, OÜ Tenax Ehitus on kostjale võlgu. Vaidlusalustest tellingutest ei ole kostjale üle antud 12 luugiga lava (vastav rida on saatelehele käsitsi lisatud) ja osa tellingutest on juba tagastatud (133 raamist on tagastatud 42, st nende jääk on 91, mitte 102 nagu väidab hageja). Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates andma hagejale välja otsuse märgitud ehitustellingute detailid (AÕS § 80 lg 1 ja 2, § 83 lg 2 alusel). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus tuvastas hageja nimele väljastatud arve nr 200428132 ja CMR saatelehe alusel, et hagejale on arvel märgitud tellingud Tallinnas üle antud. CMR-saatelehel on saatjana märgitud GCG Trade ja saajana hageja. Samad andmed ja tellingute spetsifikatsioon nähtuvad arvelt. Arve nr 010907/01 põhjal tuvastas kohus, et hageja omandas ka Plazar Baltic OÜ-lt tellinguid. Mõlemal juhul nähtub arvetest vastavate lepingupoolte tahe tellingute omandi hagejale üleminekuks, samuti on tõendatud asjade hagejale üleandmine. Seega tekkis hageja omandiõigus tellingutele AÕS § 92 lg 1 kohaselt.
Kohtutäitur Elin Vilippus arestis hagi tagamise määruse alusel osa vaidlusaluseid tellinguid. Vallasvara arestimise aktidel kinnitab kostja juhatuse liige P J märkuste lahtris, et kõik kohtumääruses viidatud ehitustellingute detailid on kostja valduses ning et kostja on need saanud OÜ-lt Tenax Ehitus. See on kooskõlas hageja väidetuga, et ta andis tellingud üürile OÜ-le Tenax Ehitus, kes üüris need OÜ-le Meleteks ja viimane andis tellingud omakorda üle kostjale. Vaidlusaluste tellingute kostja valdusesse andmine on tõendatud ka kriminaalasja nr 10230115849 lõpetamise määruses tellingute üleandmise kohta märgituga. Vaidlusalused tellingud on nende spetsifikatsiooni, nimetuste, kuju ja värvi järgi piisavalt identifitseeritavad. See nähtub ka hagi tagamise määruse senisest täitmisest. Hageja väitel on OÜ Tenax Ehitus ja OÜ Meleteks vaheline leping ülesütlemisega lõppenud, kostja on seda vähemalt kaudselt ka aktsepteerinud ega ole käesolevas menetluses kõnealusele väitele otsesõnu vastu vaielnud. Selline olukord on sisuliselt samaväärne AÕS § 83 lg 2 teises lauses kirjeldatuga ja omanik võib sel juhul nõuda asja talle endale väljaandmist. Tellingute üleandmise dokumentidelt nähtub tellingute üleandmine kogustes nagu hageja kokkuvõtvalt esitab oma nõude selgitamisel ja mille üleandmist varem (15.10.2010) nõudis kaudse valdajana OÜ Tenax Ehitus. Hinnates saatelehtede originaale ei tuvastanud kohus, et tellingute kohta käsitsi märgitu võiks olla sinna lisatud hiljem, pärast kõigi tellingute üleandmist. Hageja on TsMS §-st 365 juhindudes täiendavalt taotlenud kostjale kümnepäevase tähtaja määramist ehitustellingute tagastamiseks ja tähtaegselt tellingute tagastamata jätmise korral rahalise hüvitise kindlaksmääramist. VÕS § 1043 ja § 132 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kostja hagejale tellinguid ei tagasta. Hageja märgitud hinnad vastavad hagis nimetatud ehitustellingute soetusmaksumusele ning lähtuvad mõistlikust kulumist. Kostja ei ole esile toonud, et samaväärseid detaile oleks võimalik soetada odavamalt. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leidis otsuses põhjendamatult, et hageja poolt erinevatel perioodidel ja erinevates kogustes tellingute soetamine Saksamaa äriühingult GCG Trade GbR ja firmalt Plazar Baltic OÜ-lt tõendab tema omandiõigust osale kostja valduses olevate tellingutele. Selline kohtu järeldus on vastuolus TsMS § 232 lg-ga 1. Kriminaalmenetluse raames tuvastati, et OÜ Meleteks on võtnud tellingud rendile ka muudest firmadest ja andis need edasi rendile, muuhulgas tegeles OÜ Meleteks ka tellingute müümisega. Antud asjaolu arvestades ei saa väita, et kostja sai OÜ-lt Meleteks just hagejale kuuluvaid tellinguid. Hageja nõutud väidetavalt temale kuuluvad tellingud ei oma eritunnuseid. 2006 aastal soetas hageja OÜ-ga Tenax Ehitus ühesugused tellingud Saksamaa äriühingult GCG Trade GbR. Hageja on koostöös OÜ-ga Tenax Ehitus esitanud hagi kostja vastu pahatahtlikult, olles teadlik sellest, et kostja kasutab samasuguseid tellinguid nagu OÜ Tenax Ehitus, üritades nii lahendada oma äririskidest tulenevaid probleeme kostja arvel. Elin Vilippus 19.12.2012 täiteasjas 022/2012/8839 koostatud vallasvara arestimisakti allkirjastamisega kinnitas kostja aktis märgitud tüüpi tellingute ja detailide olemasolu, kusjuures vallasvara arestimisakti allkirjastamisel ei olnud kostja veel teadlik hageja poolt esitatud hagiavaldusest ega selles avaldatud hageja nõuetest. Seetõttu ei saa kostja poolt akti allkirjastamist pidada hageja nõuete tunnistamiseks.
Kohtuotsusest ei tulene, kuidas on kohtu hinnangul vaidlusalused tellingud nende spetsifikatsiooni, nimetuste, kuju ja värvi järgi piisavalt identifitseeritavad. Kohtu järeldused on ekslikud, kuna isegi OÜ Tenax Ehitus esindaja, ei leidnud vaidlusaluseid tellinguid kostja objektidel. Mõned detailid, mida õnnestus identifitseerida, tagastati OÜ Tenax Ehitus esindajale. Tagastamata tellingute kostja valduses olek on vaid OÜ Tenax Ehitus oletus. Kohus keeldus põhjendamatult arvesse võtmast asjaolu, et hageja poolt samade tellingute nõudmine erinevatelt ettevõtetelt seab kahtluse alla hageja nõuete ulatuse, seaduslikkuse ja põhjendatuse. Kahes tsiviilasjas (2-12-50733) nõutud tellingute koguste liitmisel ilmneb, et hageja nõuab tellingute väljaandmist suuremas koguses kui ta on väidetavalt soetanud GCG Trade GmbH-lt ja Plazar Baltic OÜ-lt kokku. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtuvaga, et tellingud olid eritunnusteta (I kd, tl 28). Maakohtus ei tuginenud kostja asjaolule, et kriminaalasja lõpetamise määrusest selline asjaolu tuleneb ning kostja soovib nimetatud tõendiga seda tõendada. Tõendi esitas hageja, kes soovis tõendada, et OÜ Tenax Ehitus andis tellingud üle OÜ-le Meletex. Seetõttu on kostja etteheide põhjendamatu. Määrusest nähtuvalt on I.Nõmme (Tenax Ehitus OÜ esindajana) kinnitanud, et tellingud olid värvitud roosa värviga. Asjaolu, et I.Nõmme ei pidanud seda eritunnuseks, ei muuda maakohtu järeldusi tellingutel eritunnuste olemasolu kohta ebaõigeteks. Maakohus uuris tõendeid nende kogumis ja tegi nende põhjal õige järelduse. Kohus jättis käesolevas tsiviilasjas põhjendatult arvesse võtmata teises tsiviilasjas nõutavate tellingute arvu. OÜ Meleteks ja apellant võisid osta ka muid tellinguid, seejuures ka sama valmistaja poolt valmistatuid. Apellant ei ole tõendanud, et tema valduses olevad tellingud kuuluvad kolmandatele isikutele. Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et apellant ei ole suuteline tellinguid identifitseerima. Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus oleks pidanud analüüsima tsiviilasjas nr 2-12-50733 esitatud hagiavaldust. Kostja ei esitanud hagiavaldust tõendina, vaid tsiviilasjade liitmise taotluse lisana. Isegi, kui käsitleda seda tõendina, ei ole sellest dokumendist võimalik järeldada, et hageja nõuab kolmandalt isikult samu objekte, mis käesolevas vaidluses. Hagis viidatakse vaid saatelehtedele nr 8 ja 10, täpsustamata objektide andmeid. Apellandi väited 29.07.2010 rendilepingu võltsituse kohta ei ole tõendatud. Asjaolu, et hageja esitatud rendilepingutel (I kd, tl 14-15) kajastuvad neljandas tulbas täiendavad numbrid ja kostja poolte esitatud Tenax Ehitus OÜ eksemplaridel (II kd, tl 11-12) mitte, ei tähenda dokumendi võltsitust. Juurdekirjutustega tulbas on hageja teinud oma eksemplaril arvestused, korrutades teises tulbas kajastuvad kogused kolmandas tulbas oleva maksumusega. Hageja on põhistanud, et tellingud anti üle kahes jaos, mistõttu on tellingute kogused originaalide lehekülgedel erinevad. Asjaolu, et hageja poolt esitatud lepinguversioonil kajastub „lava luugiga 3,00 m 7 + 5 tk) ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest kohus on otsuse tegemisel lähtunud kostja poolt esitatud lepingu
originaalidest. Otsusega ei ole kostjat kohustatud üle andma lava luugiga (I kd, tl 14) maksumusega 6550.00 tükk. Tenax Ehituse OÜ liikme pahatahtlik käitumine kriminaalmenetluse käigus ei omanud tähendust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Tellingute maksumust ei ole hinnanud kohus kriminaalasjas antud Tenax Ehituse OÜ esindaja ütluste alusel, vaid on lähtunud dokumentaalsetest tõenditest. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ega tuginenud üksnes vallasvara arestimise aktile. Maakohus ei ole käsitlenud akti allkirjastamist kostja esindaja poolt nõude tunnistamisena. Hageja ei eitanud, et osad tellingud ja nende detailid ei ole kostja valduses, sest kostja on need andnud kolmandate isikute valdusesse. Kui Tenax Ehitus OÜ esindaja vaidlusaluseid tellinguid apellandi objektidel ei leidnud, ei tulene sellest tellingute identifitseerimise võimatus. Tellingute puudumine ei tähenda, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu, sest hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Apellant on oma majandustegevuse raames igapäevaselt tellingute kasutamise ja üürimisega tegelev äriühing. Seetõttu ei ole usutavad apellandi väited, et ta ei suuda endale kuuluvad või talle renditud tellinguid nende tunnuste põhjal tuvastada. Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et tellingute üleandmine käib koostatavate üleandmis-vastuvõtmise aktide alusel. Sellele asjaolule ei ole apellant maakohtus tuginenud, aga loogiliselt võib sellest väitest tulenevalt eeldada, et vastava akti alusel saab apellant tuvastada ka OÜ-lt Meleteks saadud tellingud. Apellant oma väiteid OÜ-lt Meleteks saadud tellingute osas tõendanud ei ole. Apellandi suutmatus tellinguid identifitseerida ei tähenda, et hageja ei tunne ära temale kuuluvaid tellinguid. Maakohus on põhjendatult leidnud tellingute fotot (I kd, tl 58) hinnates, et need on mh värvi järgi piisavalt identifitseeritavad. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.