Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsMS §-de 427 ja 412 lg 3 alusel

Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohtu menetluses on A. V. M. N. T. S. ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 04.11.2013.a. esitas hageja A.V. kohtumenetluse kiirendamiseks. Nimetatud taotluse lahendas kohus määrusega 20.novembril 2013.a., määrates kohtuistungi toimumise aja 20.detsembriks kell 12.00 , määrates kohtuistungi toimumise menetluskonverentsina selliselt, et kostja võtab kohtuistungist osa oma elukohas, Jaapanis ning temaga toimub ühendus vastavalt TsMS § 350 lg 1 sätetele videokonverentsi seadmete abil reaalajas või Skype videokõne vahendusel. Kuivõrd hagejad on taotlenud nende vande all ülekuulamist, on kohus kohustanud hagejaid ilmuma kohtuistungile isiklikult. 17.12.2013.a. on hagejate esindaja V. G. teatanud kohtule, et hagejad on sõlminud kokkuleppe teise esindajaga istungil osalemiseks ning VG. teatanud, et tema kohtuistungile ei tule (tl.61). Kostja on 17.12.2013.a. esitanud kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, kuna hagi esitanud isik (V. G. ) ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagi tuleks kostja hinnangul jätta läbi vaatamata ka tulenevalt TsMS § 423 lg 2, sest hagiga ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Kostja on taotlust esindusõiguse puudumise kohta V.G. asjaoluga, et V. G. puudub TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud riiklikult tunnustatud magistrikraad õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses. 19.12.2013.a. on hageja A.V. -kirjaga teatanud, et kahjuks ei ole hagejatel võimalik osa võtta 20.12.2013.a. planeeritud kohtuistungist. Ühtlasi teatab A.V. , et hagejad on lõpetanud koostöö senise esindajaga ning käimas on läbirääkimised advokaadibürooga K. M. leidmiseks tsiviilasjas. Neil asjaoludel taotlevad hagejad planeeritud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus edastas hageja A.V. taotluse istungi edasilükkamiseks kostjale taotluse osas seisukoha saamiseks. 20.12.2013.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud kumbki hagejatest. Kohtul ei õnnestunud videokonverentsiseadmete abil saada istungi toimumiseks määratud ajal kostja Tõnu Samueliga ühendust, mistõttu andis kohus kostjale tähtaja esitada oma seisukoht taotluse osas kirjalikult 6.jaanuariks 2014.a. Kostja T. S. oma kirjaliku seisukoha kohtuistungi edasilükkamise taotluse osas 20.12.2013.a., märkides kõigepealt, et kuigi A.V. on kasutanud oma taotluses vormi „meie“, ei ole ta

esitanud volitust esindada menetluses kaashagejat. Hageja ei kasuta oma õigusi heauskselt. Hageja on varasemalt esitanud taotluse menetluse kiirendamiseks. Nimetatud kohtuistungi ettevalmistamiseks on kulutatud paljude inimeste aega ning teatada päev enne kohtuistungi toimumist, et hagejad ei tule istungile on kostja hinnangul lugupidamatu ja ebaseaduslik. Vastavalt TsMS § 345 tuleb kohtusse ilmumise takistust ka põhistada, mida kostja antud juhul teinud ei ole. Läbirääkimised esindaja leidmiseks ei ole mõjuv põhjus mitteilmumiseks TsMS § 422 mõttes, kuna istungi toimumise aeg oli hagejale teada piisavalt varakult. Lisaks sellele märgib kostja, et hagejad olid kohustatud kohtusse ilmuma isiklikult ning nad pole esitanud ühtegi takistust, miks nad ei saanud isiklikult, ilma esindajata kohale ilmuda. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta TsMS § 412 lg 2 alusel läbi vaatamata. Lisaks viidatud alusel hagi läbivaatamata jätmisele on kostja esile toonud ka muud põhjused antud hagi läbivaatamata jätmiseks – korrektse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi puudumine, M.N. volikirjal esindajale V.G. volitaja vale isikukoodi esinemine, hagi esitamine isiku poolt, kes ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, hagiavalduses märkimata jätmine, millistel valeväidetel põhineb M.N. õiguste rikkumine jne. TsMS § 412 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja. Kohus on seisukohal, et A. V. M. N. esitatud hagi tuleb TsMS § 412 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 20.11.2013.a. määruses kohustas kohus hagejaid isiklikult kohtusse ilmuma. Kohtumäärus ja kohtukutsed on 22.11.2013.a. kätte toimetatud nii kostjatele kui nende esindajale V.G. e-posti aadressidel, millised on menetlusosaliste poolt kohtule avaldatud. Asjaolu, et hagejad olid kohtuistungist teadlikud, ei ole kahtluse all, kuna A.V. on 16.12.2013 esitanud kohtule kompromissiettepaneku ning 17.12.2013.a. on hagejate esindaja teatanud kohtule, et hagejad on sõlminud kohtuistungil esindamiseks kokkuleppe teise esindajaga. Hageja A.V. on küll taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, kuid ei ole põhistanud kohtusse ilmumise takistust vastavalt TsMS § 345 nõuetele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07 15.05.2007.a. tehtud kohtuotsuses osundanud, et tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p 3 peab kohus , juhul, kui hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada. Käesolevas asjas ei ole hagejad esitanud mitte mingisugust põhjust, miks nad istungile ilmuda ei saa. Teadet, et hagejad on lõpetanud koostöö senise esindajaga ning käimas on läbirääkimised teise esindaja leidmiseks, ei saa käsitleda sellise objektiivse iseloomuga asjaoluna, mis takistas hagejatel endil kohtuistungile ilmumast. Hagejad ei ole ka tõendanud, et nad on taotluses nimetatud advokaadibüroo poole pöördunud ning esindamiseks peetakse läbirääkimisi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi A.V. on kohtule avaldusi esitades pöördunud kohtu poole mitmuse vormis, siis ei ole kohtule esitatud dokumenti, mis kinnitaks

tema volitusi esindada ka kaashageja M.N. . Seega tuleb järeldada, et M.N. istungile ilmumata, ilma, et ta oleks kohtuistungi edasilükkamist taotlenud.

on jätnud

Kuna kohtu hinnagul esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks tulenevalt TsMS § 412 lg 2, ei hinda kohus käesolevas määruses kostja poolt esiletoodud teisi aluseid hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi menetluskulud hageja. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.