Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-13-57915
Tsiviilasi
XXX, XXXhagi XXXOY vastu võlgnevuse nõudes 4 418 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); hageja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); hagejate lepinguline esindaja Sergei Postnikov (Negonovsky Law Office OÜ, e-post [email protected]); kostja XXXOY (Soome Ettevõteregistri registrikood XXX, asukoht XXX).
2-13-57915
Harju Maakohtu menetluses on XXX, XXXhagi XXXOY vastu võlgnevuse nõudes. Kohus otsustas esitatud taotluse põhjal arestida 12.12.2013 määrusega äriühingule XXXOY kuuluva Soome lipu all sõitva laeva „XXX“ pardatähisega XXX(registrinumber XXX). Vastavalt kohtumäärusele võimaldas kohus alternatiivse tagatisena tasuda kostjal kohtudeposiiti haginõude ulatuses rahalisi vahendeid või anda sama summa ulatuses pangagarantii. Kostja esitas kohtule avalduse hagi tagamise abinõu tühistamiseks, kuivõrd kostja on 16.12.2013 tasunud nõutava tagatise summas 4 418 eurot laeva arestist vabastamiseks, Harju Maakohtu tagatiste arvele. Kohus tühistas oma 17.12.2013 kohtumäärusega Harju Maakohtu 12.12.2013. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus leidis, et tuleb arestida äriühingule XXXOY kuuluv Soome lipu all sõitev laev „XXX“ (registrinumber XXX) ja asendas hagi tagamise abinõu kostja poolt antud rahalise tagatisega summas 4 418 eurot.
Hagejad töötasid perioodil märts 2012. a. – detsember 2012. a. kostjale XXXOY kuuluval Soome kalalaeval XXX töölepingu alusel. Hagejad lõpetasid töölepingud kostjaga 2012. a. lõpul, mille kohta sõlmisid pooled kompromisslepingud. Vastavalt kompromisslepingutele pidi kostja tasuma hagejatele maksegraafikute alusel palga võlgnevused. Kostja tegi hagejatele kokku kolm graafikujärgset makset. Vastavalt sõlmitud kompromisslepingutele jäi tasumata hagejale XXX 2 000 eurot ning hagejale XXX 2 418 eurot. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja saamata töötasud. Hagejate nõuded on merinõuded. Hagejad paluvad jätta kostja taotluse menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad on seisukohal, et kostja oma käitumisega andis hagejatele alust esitada hagiavaldus kohtusse. 2013. a. kestel Hageja XXX kohtus kostja esindajaga Hr. XXX kolm korda. Kostja esindaja otseselt vastas hagejale, et: „Vaatamata sellele, et ametlikult laev XXX kuulub ainuisikuliselt kostjale, faktiliselt kostja esindaja soetas laeva koos äripartneritega ning viimased keelduvad vabatahtlikult palgavõlgnevused tagastada. Selleks, et kiiremini saada raha, peate pöörduma kohtusse.“ Antud asjaolust hagejad juba teavitasid kohut oma hagi tagamise avalduses. Seega just kostja esindaja Hr XXXütles hagejale XXX esitada hagi kohtusse ning seega just oma käitumisega annas kostja hagejatele alust hagi esitamiseks. Hagejad möönavad, et hagejate esindaja ei ole kohtusse pöördumisele eelnevalt kordagi võtnud ühendust kostja juhtkonnaga selgitamaks probleemi olemust ja põhjusi või saavutamaks kompromissi. Kostja juba sõlmis kompromisslepingu hagejatega, kuid ise ei hakanud kompromisslepingu täitma. Selleks, et sundida kostjat kompromisslepingut täitma olid hagejad sunnitud pöörduma kohtusse. Ainult pärast kohtusse pöördumist ning pärast laeva XXX arestimist hakkas kostja midagi ette võtma võlgnevuse tagastamiseks. Hagejate esindaja on seisukohal, et antud asi ei ole olnud keeruline, kuid ikka rahvusvahelise laevandusäriga seotud päringute tõlke ja õigusnormide analüüs võttis täiendavalt aega võrreldes tavaliste kohtuasjadega. Samuti, kalalaeva XXX tegeliku asukoha otsing võttis esindajalt täiendava tööpäeva ning laeva otsiti juhuslikult Piirivalveameti ametniku abil. Seega hagejate antud tsiviilasja menetlusega kantud õigusabikulude suurused on kõrgtasemel, kuid VV 04.09.2008. a. määruse nr 137 raames. Antud tsiviilasjas olid hagejatel järgmised menetluskulud: 1. Riigilõiv (hagiavalduse esitamisel) 300 eurot; 2. Riigilõiv (hagi tagamisel) 50 eurot; 3. Õigusabi kulud (nõustamine, seisukohta kujunemine, päringud ja kirjavahetus Soome laevaregistriga, tõlketööd, hagi koostamine - Arved nr 29/2013, 30/2013) 700 eurot; 4. Hagi tagamine, sh. laeva XXX otsing Eestis (päringud
2-13-57915 Munalaiu sadamasse, Veeteedeametisse, Piirivalveametisse, kõned sadamakapteniga, taotluste koostamine - Arved nr 31/2013, 32/2013) 250 eurot; Kokku: 1 300 eurot. Hagejad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahalise määra ning mõista kostjalt XXXOY-lt hageja XXX kasuks hageja Ivan PETROSYAN poolt kantud menetluskulud summas kuussada viiskümmend (650) eurot ning välja mõista kostjalt XXXOY-lt hageja XXX kasuks hageja XXX poolt kantud menetluskulud summas kuussada viiskümmend (650) eurot.
Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ja võtab haginõuded vastavalt, hageja I osas summas 2 000 eurot ja hageja II osas summas 2 418 eurot, omaks. Kostja palus jätta hagejate kohtukulud nende enda kanda, kuivõrd kostja ei ole enda käitumisega andnud hagejatele põhjust hagi esitamiseks. Kostja märgib, et hagejate esindaja ei ole kohtusse pöördumisele eelnevalt kordagi võtnud ühendust kostja juhtkonnaga selgitamaks probleemi olemust ja põhjusi või saavutamaks kompromissi, millise sõlmimise valmidus on kostjal olnud alati olemas, mida tõendab ka hagi omaks võtmine. Hagejate haginõuded palub kostja rahuldada kohtu deposiiti tasutud rahaliste vahendite arvelt.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõuded omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt hageja XXX kasuks välja võlgnevuse 2 000 eurot ja hageja XXX kasuks välja võlgnevuse 2 418 eurot. Hagejate haginõuded palub kostja rahuldada kohtu deposiiti tasutud rahaliste vahendite arvelt. Kostja on hagi tagamise abinõuna arestitud laeva vabastamiseks kandnud asendusena 16.12.2013 kohtu deposiiti rahalise tagatise summas 4 418 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et antud juhul tuleb hagejate kohtukulud jätta nende enda kanda, kuivõrd kostja ei ole enda käitumisega andnud hagejatele põhjust hagi esitamiseks. Hagejate vastuväited, mille kohaselt väidetavalt kostja oma käitumisega andis hagejatele alust esitada hagiavaldus kohtusse, on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja ei ole veenvad. Hagejad väidavad, et 2013. a. kestel hageja XXX kohtus kostja esindajaga Hr. XXX kolm korda. Kostja esindaja otseselt vastas hagejale, et: „Vaatamata sellele, et ametlikult laev XXX kuulub ainuisikuliselt kostjale, faktiliselt kostja esindaja soetas laeva koos äripartneritega ning viimased keelduvad vabatahtlikult palgavõlgnevused tagastada. Selleks, et kiiremini saada raha, peate
2-13-57915 pöörduma kohtusse.“ Antud asjaolust hagejad juba teavitasid kohut oma hagi tagamise avalduses. Seega just kostja esindaja Hr XXX ütles hagejale XXX esitada hagi kohtusse ning seega just oma käitumisega annas kostja hagejatele alust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et kostja ega tema seaduslik esindaja XXX eelnimetatud kohtumisi kinnitanud ei ole ning hagejad oma väidet tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd hagejatele edastati kostja seisukoht menetlusosaliste käitumise kohta omapoolse seisukoha andmiseks, oleksid hagejad pidanud veenvalt tõendama oma juba hagi tagamise avalduses esitatud väidet, mitte paljasõnaliselt sama tõendamata väidet kordama. Seejuures hagejad ise möönavad, et hagejate esindaja ei ole kohtusse pöördumisele eelnevalt kordagi võtnud ühendust kostja juhtkonnaga selgitamaks probleemi olemust ja põhjusi või saavutamaks kompromissi. Hagejad märgivad, et kostja juba sõlmis kompromisslepingu hagejatega, kuid ei hakanud kompromisslepingu täitma. Selleks, et sundida kostjat kompromisslepingut täitma olid hagejad sunnitud pöörduma kohtusse. Ainult pärast kohtusse pöördumist ning pärast laeva XXX arestimist hakkas kostja midagi ette võtma võlgnevuse tagastamiseks. Kohus märgib, et vaidlust ei ole asjaolus, et kostja algselt graafikujärgseid makseid teostas ning hagejad ei ole tõendanud, et peale maksete lõppemist kostja poole selgituse saamiseks pöörduti. Seevastu nähtub asjaoludest, et probleemi väljaselgitamise asemel pöördusid hagejad otse kohtusse. Tulenevalt asjaolust, et kostja võttis hagi kohe peale selle esitamist õigeks nähtub kohtu hinnangul, et eelduslikult oleks hagejatel olnud võimalik vaidlus lahendada ka enne kohtusse pöördumist. Kuivõrd esitatud asjaolude pinnalt nähtub, et hagejad ega nende esindaja seda ei teinud, ei saa väita, et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 1741 lg 1 Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kohus jätab hagejate menetluskulud hagejate endi kanda, ei ole kohtul põhjust kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.