Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 15 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 18.09.2013. a (vastu võttis abikaasa). Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, milleks oli 03.10.2013. a. Hageja taotles hagis hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus jätab otsusest välja küll kirjeldava ja põhjendava osa, kuid selgitab siinjuures siiski summade kujunemist. Hagihind tulenevalt TsMS §-dest 133 ja 367 on käesoleval juhul 1 777,50 eurot: põhivõlg 200 eurot + intress 48 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised (kuni 11.09.2013 k.a) 252 eurot + jooksev viivis 1 aasta eest (al 12.09.2013) 1 277,5 eurot (1,75%x365x200). Hageja nõuab põhivõlga summas 200 eurot, mis on kostjale väljastatud laen 16.05.2013. a sõlmitud laenulepingu alusel. Laen väljastati 2 kuuks ning sellelt tuli tasuda intresse kokku 48 eurot. Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 11.09.2013. a (k.a). Laen võeti 16.05.2013. a ning 1 osamakse tagasimakse pidi toimuma 16.06.2013. a summas 124 eurot (100 eurot põhivõlg ja 24 eurot intress). Kuna kostja ei tagastanud laenu põhiosa 100 eurot, hakkas al 17.06.2013. a jooksma viivis määraga 1,75% päevas summalt 100 eurot. Kuni 16.07.2013. a-ni (k.a) jooksis viiviseid 100 eurolt 30 päeva, mis teeb 52,50 eurot (1,75%x30px100 eurot). Kuna 16.07.2013. a ei tagatanud kostja hagejale ka laenu teist osamakset (124 eurot), hakkas al 17.07.2013. a jooksma viivis juba 200 eurolt ning kuni 11.09.2013. a (k.a) teeb see kokku 57 päeva ning mis teeb viivisteks 199,50 eurot (1,75%x57px200 eurot). Kokku tuleb kostjal tasuda viiviseid seega 252 eurot (52,50+199,50). Hageja soovis hagis ka jooksvaid viiviseid alates hagi esitamisest (12.09.2013) ning et kohus mõistaks viivised kindla summana välja kuni otsuse tegemiseni ja otsuse tegemisest alates edasi protsendina põhinõudelt. Seega viivised summalt 200 eurot al 12.09.2013. a kuni 19.01.2014. a (130 p) on 455 eurot (1,75%x130px200 eurot). Ning alates 20.01.2014. a jookseb tagastamata põhinõudelt (hetkel on see 200 eurot) viivis 1,75% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja on hagis küll maininud, et teadete saatmise eest kostjale, võlgneb kostja talle 5 eurot (vt lepingu p 1.5.2 – teate esmakordne väjastamine 3,25 eurot ning iga järgneva teate eest 1,75 eurot), samas ei ole hageja taotlenud selle summa väljamõistmist. Seega kohus ei mõista eelnimetatud summat kostjalt välja. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu

määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 järgi menetluskulud on kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv (lg 2). TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellessarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on soovinud kostjalt välja mõista riigilõiv 175 eurot ning 95 eurot menetluskulude katteks (mis tulenesid laenulepingu p 1.9.1). Käesoleva juhul oli hagihinnaks 1 777,50 eurot ning Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tasuda hagihinnalt kuni 2000 eurot riigilõivu 175 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv 175 eurot ning kohtuväliste menetluskulude katteks 95 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.