Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1.3 määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos sissenõutavaks muutunud viivisega summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 7352,86 euroga. Muud otsustused 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I Hageja esitatud nõue (hagi ese), faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hageja on 08. oktoober 2012 esitanud hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded hageja ning kostja I vahel 07. veebruar 2008 sõlmitud liisingulepingust nr 0190439L (tl 6-8) ning hageja ning kostja II kui käendaja vahel 28. aprill 2010 sõlmitud käenduslepingust nr 0190439L (tl 36). Hageja ning kostja I vahel 07. veebruar 2008 sõlmitud liisingulepinguga andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse sõiduauto Mazda 6 2,0, ehitusaasta 2006 (edasipidi: Vara) ning lepingu punkt 1.3 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja I poolt valitud Vara ostis hageja 07. veebruar 2008 ning andis selle kostjale I üle 09. veebruar 2008 (tl 12 pöördel). Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus kostja I hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja I. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus kostja I tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja I hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Kindlustusleping sõlmiti 07.veebruar 2008 ja selle kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks kostja I. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja I kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele). Hageja ja kostja I sõlmisid 28. aprill 2010 liisingulepingu nr 0190439L LISA nr 2 (tl 15), millega kostja I andis liisinguandjale volituse liisinguvõtja nimel Swedbank AS-ile andma korraldusi liisinguvõtja arvelduskontodelt ülekannete teostamiseks liisinguandja arvelduskontole

liisingulepingust ja Swedbank Varakindlustuse AS-iga sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevate sissenõutavaks muutunud liisinguvõtja rahaliste kohustuse täitmiseks. Samuti tõsteti poolte kokkuleppel liisingulepingu intressi ning kostjale I anti maksepuhkust 3 kalendrikuu ulatuses. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja I liisingulepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata liisingulepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku kasko- ja liikluskindlustusmaksed. Kostja I poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel kostjale I esitatud arved (debitoorne võlgnevus – põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 1 985,89 eurot. Kostja I poolt liikluskindlustusmaksete tasumata jätmise tõttu tasus hageja kostja I eest AS-ile Swedbank Varakindlustus Vara liikluskindlustusmakse summas 43,31 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas (liisingulepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 17,14 eurot. Kostja I rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Hageja saatis 19. august 2010 kostjale I teatise (tl 27 pöördel) lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitab, et kostjal I on lepingust tulenev võlgnevus 98 päeva ning palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 08. september 2010. Samuti palus hageja kostjal 1 võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja I võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes liisingulepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus kostja I tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja I vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole. Vara valdus taastati 17. september 2010. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Moneklar OÜ-le. Credit Expert OÜ ja Moneklar OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, transport, vahendustasu) eest arved kokku summas 734,98 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Hagiavalduse väitel ei katnud vara realiseerimisest saadu hageja liisingulepingust tulenevat nõuet kostja I vastu. Kahju koosneb hageja liisingulepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Credit Expert OÜ, Balti realiseerimiskeskus OÜ ja Osta.ee esitasid Hagejale väidetavalt osutatud teenuste (Vara tagastusteenus, transporditeenus, oksjoni komisjonitasu, müügiteenus) eest arved kokku summas 508,12 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Hageja liisingulepingust tulenev nõue kostja I vastu oli 11917,08 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 9135,76 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1985,89 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 734,98 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 43,31 eurot ja viivismaksete võlgnevusest summas 17,14 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 4154,26 eurot (käibemaksuta). Hagejale on laekunud 392,82 eurot. Seega on hageja nõue 7370 eurot (s.o . 11917,08 – 4154,26 – 392,82). Hageja kohtusse esitatud nõue koosneb vara jääkmaksumusest 7352,86 eurot, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa sisse ning viivismaksete võlgnevusest 17,14 eurot. Hageja põhinõudeks on 7352,86 eurot, millelt hageja palub välja mõista viivise vastavalt müügilepingu nr 0190439L punktis 5.1. sätestatud määras, s.o 7 % aastas. Hageja teatas 28. märts 2011 saadetud kirjas kostjale I liisinguepingu ülesütlemisest (tl 34 pöördel), milles palus tasuda kostjal I kõik liisingulepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja I võlgnevusi hagejale tasunud. Hageja ja kostja I on pidanud läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kokkulepet ei ole kostja I väidetavalt allkirjastama tulnud.

Hageja ja kostja II sõlmisid 28. aprill 2010 käenduslepingu nr 0190439L, mille kohaselt kohustus kostja II tagama solidaarselt kostjaga I hageja ja liisinguvõtja vahel 07. veebruar 2008 sõlmitud liisingulepingust nr 0190439L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise (tl 36). Kostja II vastutuse piirmääraks lepiti 12831,91 eurot (käenduslepingu p 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu p 4). Hagiavalduse kohaselt on käendusleping kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Hageja saatis 19. august 2010 kostjale II teatise (tl 38) lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitab, et kostjal I ja kostjal II on lepingust tulenev võlgnevus ning palus selle tasuda hiljemalt 08. september 2010. Samuti palus hageja kostjal II võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja II võlgnevust ei kustutanud ja väidetavalt hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes liisingulepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 lisingulepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu ülesöelduks. Hageja teatas 28. märts 2011 kostjale II saadetud kirjas liisingulepingu ülesütlemise kohta (tl 39), milles palus kostjal II kõik liisingulepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja II võlgnevusi hagejale tasunud. Hageja tugineb hagiavalduses kostja I ning kostja II vastu nõudeid esitades sõlmitud liisingu- ning käenduslepingutele ning lepingu üldtingimustele (mh p-d 3.7, 6.3.2, 7.4, 7.4.1) võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 4, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS § 101 lg-le 2, VÕS § 455 lg-le 1, VÕS § 367 lg-tele 1 ja 4, VÕS § 101 lg 1 p-le 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367, VÕS § 142 lg-le 1, VÕS § 145 lg-le 1 ja VÕS § 65 lg-le 1. II Kostja I seisukoht nõudes, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja I ei vaidle oma vastuses hagiavalduses põhinõudele vastu. Kostja I selgitab, et nad esitasid kostjaga II aprillis 2011 hagejale avalduse maksegraafiku koostamiseks. Samuti võttis kostja II hagejaga ühendust augustis 2011, kuid hageja ei ole kostjatega väidetavalt ühendust võtnud. Kostjad on olnud hageja suhtes ootaval seisukohal ning hagiavaldus tabas neid väidetavalt ootamatult. VÕS § 142 lg-le 2 tuginedes palub kostja I käendaja vastastamist menetluskuludest. Samuti taotleb kostja I hagejapoolse puuduliku asjaajamise ning suhtlemisvaeguse tõttu menetluskulude võrdset jagamist või hagejapoolset kandmist. Võla mittetasumine on tingitud kostja I tööpuudusest. Samuti taotleb kostja I viivise vähendamist. III Kostja II seisukoht nõudes, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja II ei vaidle oma vastuses hagiavalduses põhinõudele vastu, osundab samuti, et võla mittetasumine on tingitud kostja I tööpuudusest ning viitab hagejapoolsele passiivsusele – kostjad on oodanud, millal hageja nendega ühendust võtab ning sõlmitaks järelmaksugraafik. Ka kostja II leiab, et menetluskulud tuleks jagada võrdselt või jätta need hageja kanda. IV Kohtu põhjendused

(TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Käenduslepingu p-st 1 tulenevalt pidi kostja II tagama solidaarselt kostjaga I kui liisinguvõtjaga 07.02.2008 sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise maksimaalselt 12831,91 euro ulatuses. VÕS § 145 lg-st 1 tulenevalt on käendaja vastutus põhivõlgnikuga solidaarne. Seetõttu on kohus seisukohal, et ka viivisenõudes tuleb hageja nõue eelnimetatud sätetele tuginedes rahuldada ning välja mõista solidaarselt kostjatelt viivis hageja kasuks. Rahuldatud viivisenõude sisuks on hageja poolt kostjale I esitatud viivisarved perioodi eest 02. juuli 2010 kuni 17. september 2010 summas 17,14 eurot ning alates 08.oktoober 2012 kuni 17. jaanuar 2014 viivis põhinõudelt 7352,86 eurolt summas 773,21 eurot ja alates 18. jaanuar 2014 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivisemääraga 7 (seitse) % põhinõudelt 7352,86 eurolt aastas. Johtuvalt kohtupraktikast (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05, 3-2-1-72-05 ja 3-2-1-92-05) on kohus seisukohal, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui viivis on summaarselt võrdsustunud põhinõudega, s.o 7352,86 euroga.

Toomas Lillsaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.