Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-44154
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Vallo Tederi vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2999,01 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. augusti 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vallo Tederi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Vallo Teder (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Roman Levin Vastustaja (hageja) – Eesti Haigekassa, esindaja Maivi Parv
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Maakohtu 16. augusti 2013 otsus muutamta. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Vallo Tederi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Haigekassa esitas 30.10.2012 maakohtusse Vallo Tederi vastu hagi õigusvastaselt tekitatud kahju summas 2999,01 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 21.09.2011 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-4909 tuvastatud, et kostja kasutas 21.06.2009 füüsilist vägivalda H. K. suhtes, tekitades talle tervisekahjustuse – näoluude murru. Hageja kandis kulusid H. K. ravimisel 1741,43 eurot (27 247,50 krooni – arved AA 274500, TY 2319808 ja RH 2070595). Lisaks maksis hageja H. K. ajutise töövõimetuse hüvitist 1257,58 eurot (19 677 krooni – töövõimetuslehed nr 0123275, 00025281 ja 00025485). Kostja kahju kohtuväliselt tasunud ei ole. Kuna H. K. oli Eesti Haigekassas kindlustatud isik, siis oli hageja kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse osutatud tervishoiuteenuste eest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja väide, nagu vastutaks kostja kindlustusjuhtumi toimepanemise eest, on paljasõnaline, alusetu ja tõendamata. Kriminaalasi nr 1-11-4909 lõpetati kohtumäärusega leppimise tõttu ilma kostjat süüdi mõistmata. Kriminaalasjas ei toimunud kohtulikku arutamist, sh ei uuritud ühtegi tõendit. Kohus ei ole teinud jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, milles oleks tuvastatud, et kostja pani toime teo, millega tekitas H. K. kehavigastusi. Samuti puudub jõustunud kohtuotsus, millest nähtuks H. K. tekitatud kahju, sh vigastuste iseloom, põhjuslik seos kostjaga, kahju suurus ning neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Kostja ei ole ennast süüdi tunnistanud, sh ei ole ta tunnistanud kohtueelses menetluses väidetavalt tuvastatud asjaolusid. Hagist ei selgu, millisel alusel loeb hageja ennast kannatanuks, kellel võiks tekkida võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1043 sätestatud nõudeõigus. Tõendatud ei ole delikti üldkoosseisu elemendid (objektiivne teokoosseis, õigusvastasus). Puuduvad tõendid, millest nähtuks, kuidas on H. K. raviteenuste osutamine ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine seotud kostjaga. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et hageja on hagis toodud ravikulud kandnud ja hüvitise maksnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. augusti 2013 otsusega hagi ja mõistis V. Tederilt Eesti Haigekassa kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju summas 2999,01 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue põhjendatud. Kostja vastutus tuleneb kannatanule tervisekahjustuse tekitamisest. Hageja nõude rahuldamiseks deliktiõiguse alusel peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande (2012) kohaselt (§ 2031 komm 6) on kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu võimalik üksnes kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Isiku soostumine kriminaalmenetluse lõpetamisega § 2031 lg 1 alusel tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka oma võimalikust õigeksmõistmisest. Kuigi seadus ei eelda otseselt, et isik peaks ennast süüdi tunnistama, siis erinevalt §-dest 202 ja 203 nõuab seadus, et kuriteo asjaolud peavad selged olema. Samuti tuleb tähele panna, et seadus nõuab eraldi nõusolekut nii kriminaalmenetluse lõpetamiseks kui ka lepitusmenetluse läbiviimiseks (§ 2031 lg 1 ls 2). Võttes arvesse Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-19-10 (p 8.3), leidis kohus, et nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamise ja lepitusmenetluse läbiviimisega, võttis kostja omaks talle süüksarvatava teo ning sellega saab teda käsitada süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Lisaks on lepitusmenetluse kohaldamine võimalik ainult siis, kui kuriteo asjaolud on selged. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Maakohtu 21.09.2011 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-4909 tuvastatud, et 21.06.2009 kasutas kostja füüsilist vägivalda H. K. suhtes, tekitades talle tervisekahjustuse – näoluude murru. Vastavalt VÕS § 130 lg-le 1 isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 25 lg-tele 1 ja 2 võttis hageja üle tasu maksmise kohustuse kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest ning tasus raviarved ravikindlustuse seaduse § 29 lg 1 alusel. Samuti maksis hageja kindlustatud isikule H. K. ajutise töövõimetuse hüvitist. Hageja nõudeõigus tekib ravikindlustuse seaduse §-st 26 ning seega saab hageja VÕS §-le 1043 tuginedes esitada nõude isiku vastu, kelle õigusvastane käitumine tekitas kahju kolmandale isikule (H. K.), kelle eest tasus hageja tekkinud kahju. Hageja on kohtule esitanud raviteenuste arved ja töövõimetuslehed (tl 7–12) ning tõendid, millest nähtub, et H. K. raviteenuste arved tasus hageja (tl 34–35) ning H. K. on makstud töövõimetushüvitist (tl 36–38). Esitatud raviteenuste arvete ja töövõimetuslehtedega on hageja tõendanud kahju suuruse. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutatakse juhul, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti, elimineerimismeetodit. Kostja kahjustava tegevuse (tervisekahjustuse tekitamise) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Seega on objektiivne teokoosseis täidetud. Kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 kostja süüd eeldatakse. Kostja ei ole esitanud tõendeid süüd välistava asjaolu esinemise kohta. Kohus oli seisukohal, et kahju tekitaja vastutab kahju tekitamise eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2999,01 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Teder esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. augusti 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Eesti Haigekassa hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas ebaõigesti tõendeid ja jättis põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited; 2) ei ole hageja esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohaldada kostja suhtes deliktilist vastutust. Tulenevalt KrMS § 7 lg-st 1 ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kostja kriminaalasjas ei toimunud kohtulikku arutamist, sh ei uuritud kohtulikult ühtegi tõendit. Kohus ei ole teinud kostja suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, milles oleks loetud tõendatuks, et kostja pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sh pole kohus jõustunud otsusega tuvastanud, et kostja oleks pannud toime teo, millega tekitati kehavigastusi H. K.. Samuti puudub jõustunud kohtuotsus, millest nähtuks H. K. tekitatud kahju, sh vigastuste iseloom, põhjuslik seos kostjaga, kahju suurus ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Kostja ei ole ennast süüdi tunnistanud, sh ei ole ta tunnistanud kohtueelses menetluses väidetavalt tuvastatud asjaolusid. Asjaolust, et kostja nõustus lepitusmenetlusega, tasus kriminaalmenetluse lõpetamise tingimuseks olnud summa ning ei vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamist, ei saa järeldada, nagu oleks ta tunnistanud kuriteo toimepanemist või võtnud omaks mingeid asjaolusid. Lepitusmenetluse kohaldamine ja kriminaalmenetluse lõpetamine kostja suhtes, sh 21.06.2009 kohtumääruses esitatud asjaolude kirjeldus ei saa asendada tsiviilasjas hagi rahuldamiseks piisavat asjaolude kirjeldust ning tõendeid. Seega ei ole tuvastatud H. K. tervisekahjustuse tekitamine kostja poolt; 3) puuduvad tõendid, millest nähtuks, kuidas on H. K. raviteenuste osutamine ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine seotud kostjaga; 4) kuivõrd on tõendamata tervisekahjustuse tekitamine H. K. kostja poolt, ei saa nõustuda ka sellega, et hageja kahju ja kostja väidetava teo vahel esineb põhjuslik seos.
5.Eesti Haigekassa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastati kriminaalasja nr 1-11-4909 eeluurimisel, et kostja põhjustas H. K. tervisekahjustuse. Kohus asus õigesti seisukohale, et kostja süü H. K. tervisekahjustuse tekitamises on tõendatud. Kriminaalasi lõpetati otstarbekuse kaalutlusel kohtulikku uurimist läbi viimata, sealjuures olid kokkuleppemenetluse kohaldamise eelduseks asjaolud, et kriminaalasjas süüdiolev isik oli kindlaks tehtud (selleks oli kostja), et kostjale süükspandud teo asjaolud olid tuvastatud ning tuvastatud oli kostjale süükspandud teo õigusvastasus; 2) asus kohus õigesti seisukohale, et nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamise ja lepitusmenetluse läbiviimisega, võttis kostja omaks talle süüksarvatud teo ning sellega saab teda käsitada süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdiolevana; 3) motiveeris kohus õigesti, et kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise eeldusena peavad süüdistatavale süükspandava teo asjaolud olema selged. See nõue on täidetud, vastasel juhul poleks olnud võimalik kriminaalasja kokkuleppemenetlusega lõpetada; 4) nähtub tsiviilasjas kogutud tõenditest, et kostja tekitas 20.06.2009 varahommikul H. K. tervisekahjustuse, tõendatud on vigastuste laad ja ulatus, põhjuslik seos kostja teo ja kahju tekkimise vahel, samuti hagejal tekkinud kahju ja selle suurus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
16.augusti 2013 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud Eesti Haigekassa hagi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaksid tema suhtes kohaldada deliktilist vastutust. Tartu Maakohtu 21.09.2011 määrusest (t.l 4-6) nähtuvalt lõpetati V. Tederi suhtes kriminaalmenetlus leppimise tõttu KrMS § 2031 alusel. Kriminaalasjas nr 1-11-4909 (milles kriminaalmenetlus lõpetati) süüdistati V. Tederit selles, et ta lõi H. K. rusikaga näkku, millega tekitas viimasele ninaluu murru ning muude kolju ja näoluude murrud, s.o pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 2031 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Maakohus on õigesti leidnud, et lepitusmenetluse kohaldamine eeldab kriminaalmenetluse käigus kahtlustatava või süüdistatava käitumises KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldiste eelduste - süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü - tuvastamist ning et kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu on võimalik üksnes kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2031 alusel nõuab seda, et kuriteo asjaolud peavad olema selged. V. Tederi nõusolekust kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 2031 alusel järeldub, et ta nõustus talle süüksarvatud teoga, s.t KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo karistatavuse eeldused, s.o süüteokoosseis, õigusvastases ja süü, on tuvastatud. Eelnimetatust tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et V. Tederit saab käsitleda isikuna, kes on toime pannud talle süüksarvatud karistatava teo. Maakohtu otsusest ei tulene, et V. Teder oleks süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige. Tartu Maakohtu 21.09.2011 määrus on asjakohane tõend ning tõendab, et apellant (kostja) tekitas H. K. õigusvastaselt tervisekahjustuse, mille hüvitamiseks kantud kulutusi hageja apellandile nõuab. Apellandi väide, et Tartu Maakohtu 21.09.2011 määrus ei tõenda tema poolt H. K. kahju õigusvastast tekitamist, on paljasõnaline. Hageja nõudeõigus kostja vastu tuleneb ravikindlustuse seaduse § 26 lg-st 1 ning nimetatud sätte kohaldamisele ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud. Samuti ei ole apellant esitanud vastuväiteid kahju arvestusele ja suurusele.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
jäävad
menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.