Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-12-38245

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing OÜ Lemak esitas Harju Maakohtusse hagi Korteriühistu Kivila tn 38 vastu 3478,29 euro nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.04.2012 töövõtulepingu, mille kohaselt teostas kostja hagejale lepingus ettenähtud elektritöid. Tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale aprillis ja mais 2012 kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kostja esindaja alla kirjutas. Nimetatud aktide alusel esitas hageja kostjale kolm arvet a 1159,43 eurot, millised on kostja jätnud tasumata. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumist ja viiviste tasumist (tl 1-3). Hageja leidis, et juhul kui tema poolt üleantud töödes tuvastati OÜ Hoonetetehnohooldus poolt mingid puudused, tulnuks hagejat neist puudustest teavitada, kuid kostja mingeid teatisi väidetavate puuduste kõrvaldamiseks hagejale ei esitanud. Samuti hageja väitis, et ta ei olnud teadlik, et hagejalt tööd vastu võtnud O Zl puudusid alates 19.04.2012 vastavad volitused, kuna registrikanne seda ei kajastanud (tl 43-46). Kostja vastus hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja kostja jaoks hagiavalduses nimetatud töid teostanud ja kostja ei ole hageja väidetud töid vastu võtnud. 29.03.2012 on OÜ V.L.Tehnoekspert teostanud Kivila 38 elamu elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli, mille käigus tuvastati, et III trepikojas ei vasta ristlõige normatiividele, pingealused kaablid asuvad dušikabiinile lähemal kui 1 m ja ei ole tagatud välistoimete mõju arvestamine. IV ja VI trepikojas tuvastati, et soojussõlme torustik ei ole ühendatud ühtsesse potentsiaaliühtlustuse võrku. Just nimetatud puuduste kõrvaldamiseks pidanuks olema sõlmitud väidetav töövõtuleping hageja ja kostja vahel. 27.06.2012 on Kivila 38 elamu hooldaja OÜ Hoonetetehnohooldus tuvastanud, et OÜ V.L. Tehnoekspert 29.03.2012 aktis tuvastatud puudusi ei ole kõrvaldatud, mispeale OÜ Hoonetetehnohooldus kõrvaldas nimetatud puudused ise. Alles pärast OÜ Hoonetetehnohooldus teostatud töid on OÜ V.L. Tehnoekspert tuvastanud Kivila 38 elamu elektripaigaldise korrasoleku ja väljastanud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse. Kostja juhib tähelepanu, et OÜ Hoonetetehnohoolduse poolt teostatud tööde maksumuseks oli kokku 172,98 eurot, so 20 korda vähem kui nõuab hageja. Kostja leidis, et tema, s.o korteriühistu nimel tööde vastuvõtuaktid allkirjastanud kostja endisel juhatuse liikmel O Zl puudusid alates 19.04.2012 volitused mistahes tehingute ja toimingute teostamiseks kostja eest ja nimel. Kuigi vastav kanne tehti kostja registrikaardile 04.05.2012, hoiatas kostja uus juhatuse liige Tatjana Tiinas telefoni teel hageja seaduslikku esindajat O Zl vastavate volituste puudumisest tööde vastuvõtuaktide allkirjutamiseks. Veel leidis kostja, et hagi on täielikult tõendamata. Esimese astme kohtu otsus Maakohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg

2-12-38245

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on hagiavalduses nimetatud töid kostjale teostanud ja kas kostja on nimetatud tööd vastu võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tegelikult 29.03.2012 elektripaigaldise kontrolli aktis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid teostanud, vaid nimetatud puudused on kõrvaldanud kostja lepingupartner OÜ Hoonetehnohooldus. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − Vastavalt registrikandele oli O Z ajavahemikul 12.09.2011 kuni 04.05.2012 kostja juhatuse liikmeks; − 29.03.2012 on OÜ V.L.Tehnoekspert teostanud Kivila 38 elamu elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli, mille käigus on tuvastatud elektripaigaldise puudused III, IV ja VI trepikojas (tl 32-33); − 15.04.2012 esitas hageja kostjale hinnapakkumised elektritööde teostamiseks 29.03.2012 akti alusel (tl 49-52,107-109); − 17.04.2012 sõlmisid hageja seaduslik esindaja X X ja O Z kostja esindajana töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus tegema elektritöid Kivila 38 elamus, kostja kohustus tasuma tööde eest kolmes osas a 1159,43 eurot. Töövõtja kohustus teostama töid 18.04.2012 kuni 03.06.2012 (tl 4-5); − 19.04.2012 KÜ Kivila 38 üldkoosolekul kutsuti O Z kostja juhatusest tagasi (tl 36-40); − 26.04.2012, 02.05.2012 ja 03.05.2012 on hageja seaduslik esindaja X X töövõtja esindajana ja O Z tellija KÜ Kivila 38 esindajana alla kirjutanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid tööde kohta PE maandus magistraal. Elektripaigaldise korralise TK 29.03.2012 I-III osa 3 x 1159,43 eurot (tl 9-11); − 05.07.2012 on OÜ V.L.Tehnoekspert koostanud KÜ Kivila 38 kohta elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruande, millest nähtuvalt olulisi puudusi ei tuvastatud ja on väljastanud kostjale elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse (tl 12-13); Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja X Xi ütluste kohaselt oli ta hageja juures praktikal ja teostas ta koos teise Xi nimelise noormehega elektritöid Kivila 38 elamus.Töid tegid ajavahemikul 26.aprillist kuni 3.maini 2012. Tööülesanded ja materjalid andis talle X X (tl 72-76). Tunnistaja O Z ütluste kohaselt on hageja seaduslik esindaja X X tema tuttav, nad on õppinud ühes koolis. Tunnistaja leiab, et kuigi ta kutsuti 19.04.2012 korteriühistu juhatusest tagasi, oli ta kuni 04.05.2012 registris veel kui juhatuse liige ja tal oli õigus kostja esindajana töid tellida ja vastu võtta. Hageja poolt teostasid töid praktikandid. Töid teostati kõigis kuues trepikojas, vaja oli teha kõik maandamistööd. Kuna elektrikilbid asuvad kolmes trepikojas, siis elektrisüsteeme ei saa ühendada teisiti, kui teha töid ka teistes keldrites. Tunnistaja küsis tööde tegemiseks hinnapakkumist ka OÜ-lt Hoonetetehnohooldus, kuid see oli oluliselt kallim kui hageja pakkumine. Tunnistaja võttis hageja poolt tehtud tööd vastu (tl 175-178). Vaidlust ei ole, et kostja endine juhatuse liige O.Z oli oma ametikohast tulenevalt volitatud hagejaga töövõtulepingut sõlmima. O.Z on hagejalt lepinguga ettenähtud tööd vastu võtnud ja on tunnistajana kinnitanud tööde teostamist. Asjaolu, et O.Z oli tööde vastuvõtmise ajaks kostja juhatusest tagasi kutsutud, kuid pidi siiski võimalikuks kostja nimel töid vastu võtta, võib omada küll tähtsust kostja ja O.Z sisemises suhtes (volituse puudumine), kuid ei muutnud kostja välist, hagejale suunatud volitust, kehtetuks, kuna O.Z oli kuni 04.05.2012 registreeritud registris kostja juhatuse liikmena ja hageja oli õigustatud eeldama, et O.Z volitused on kehtivad. Kostja väidet selle kohta, et hageja seaduslikku esindajat informeeriti pärast 19.04.2012 O.Zl kostja juhatuse liikme volituste puudumise kohta loeb kohus paljasõnaliseks. Samuti ei kummuta kohtu hinnangul OÜ Hoonetehnohoolduse 27.06.2012 akt ja arve (tl 31, 34-35) hageja poolt lepinguliste tööde teostamist kostjale. Tööde tegemine on tõendatud tunnistaja X Xi ütlustega. Asjaolu, et töid

2-12-38245 teostasid praktikandid, kellele hageja töötasu ei maksnud, tööde tegemist ei välista ega tähenda, et hagejal ei oleks õigust saada tasu töö tegemise eest. Asjaolu, kuidas töövõtja oma töötajaid tasustab, töövõtja ja tellija vahelises suhtes tähtsust ei oma. Hageja poolt esitatud arved ja maksekorraldused tõendavad, et hageja on enne töövõtulepingu sõlmimist ostnud erinevatelt ettevõtetelt elektritarvikuid (tl 110-115,117-126). Asjaolust, et elektritarvikuid on ostetud veel enne hagejapoolsete hinnapakkumiste esitamist, ei järeldu, et nimetatud elektritarvikuid ei oleks saanud kasutada hageja poolt teostatud töödel. Maakohus rahuldades põhihagi, leidis, et hagejal on õigus nõuda ka viivist (VÕS § 101 p 6, 113). Hageja on esitanud viivisearvestuse kuni 21.08.2013 ja on lähtunud viivisest 0,15 % päevas (tl 172). Maakohus leidis, et hageja on rakendanud viivisemäära 0,15 % päevas alusetult. Pooltevahelises töövõtulepingus on sätestatud viivisemäär 0,15 % päevas ainult juhuks kui töövõtja ei jõua töid tähtajaks valmis (p 7 tl 4-5). Seega kuulub rakendamisele VÕS § 113 lg 1 ja § 94 tulenev viivisemäär. Hageja arved nr 52, 52A ja 61 summas a 1159,43 eurot muutusid sissenõutavateks vastavalt 24.04.2012, 02.05.2012 ja 08.05.2012 (tl 6-8). Vastavalt VÕS § 94 lg 12 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär kuni 01.07.2012 1 %, kuni 01.01.2013 0,75 % ja kuni 01.07.2013 0,5 %. Eeltoodust nähtuvalt tuleb viivise arvutamisel lähtuda alates 01.07.2012 viivisemäärast 8 %, alates 01.01.2013 7,75 % ja alates 01.07.2013 7,5 % aastas, mistõttu viivis moodustab kuni 21.08.2013 summa 352,54 eurot (2,28+3,05+180,68+129,36+37,17=352,54). Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 13.09.2013 otsuse osas, millega mõisteti hageja kasuks välja viivis summas 352,54 eurot. Nimetatud osas palun kostja teha uue otsuse, millega jätta viiviste osas hagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus on viiviste väljamõistmisel rikkunud TsMS § 439 sätteid, mille kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Vastavalt TsMS § 376 lg-tele 4 ja 6 võib hageja nõuda hagiavaldust muutmata põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, esitada hagiavaldusele vastavat vormi järgimata taotluse või täienduse. Muuhulgas võib sellise täienduse või taotluse esitada suulises vormis. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud taotlust või täiendust, millega saanuks kohus lugeda viivisenõude esitatuks. 16.08.2013 kohtuistungil esitas küll hageja viivisearvestuse, kuid ei esitanud vastavasisulist nõuet. Sellelt ei olnud tasutud ka riigilõiv. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 153.09.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõigusnorme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kostja on apellatsioonkaebuses ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole viiviste saamiseks nõuet esitanud. Vastav nõue on esitatud juba 24.09.2012 esitatud esialgses hagiavalduses, kus hageja palub kostjalt lisaks põhinõude rahuldamisele mõista välja ka VÕS § 94 määras intressid (t.l.5, I

2-12-38245 kd). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega nähtub hagiavaldusest, et hageja ei nõuab lisaks põhinõude rahuldamisele ka seadusest tulenevat viivist. Vastava arvutuse esitas ka hageja maakohtule 16.08.2013 kohtuistungil, mille ka maakohus vastu võttis (t.l.175, I kd). Seega ei ole maakohus teinud otsust nõude kohta, mida pole hageja esitanud ning otsus viiviste väljamõistmise osas ei olnud seetõttu pooltele üllatuslik. Viiviste arvestusele pole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse osaliseks tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

R. Allikvere

E. Liiv

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.