lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-34630/26

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 16.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-34630/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1432
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 404Kirjalik menetlus kohtu määramiselVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-34630

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014. a, Valga Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-34630

Hagi hind

671,83 eurot

Tsiviilasi

xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi A. P. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad •

•

Hageja: xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ; registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: S. E. ; OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; registrikood: xxxxxxxx; Asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: jx Kostja: A. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; e-post: x )

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi A. P. vastu võla nõudes täielikult.
2.Välja mõista A. P. ́ilt 350,03 eurot (kolmsada viiskümmend eurot ja 03 eurosenti) ja viivised summas 321,80 eurot (kolmsada kakskümmend üks eurot ja 80 senti) xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ kasuks.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud A. P. kanda.
2.Välja mõista A. P. ́ilt xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

Tsiviilasi nr 2-12-34630

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1.Hageja nõue ja põhjendused (tl 16-18) xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. (kostja) vastu 665,64 euro nõudes. 7.11.2012 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 26.11.2012 kohtumäärusega anti asi kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule. Kostja sõlmis AS-iga xxxxxxxxxxx 19.05.2008. a liitumislepingu nr xxxxxxx, mille alusel kohustus AS xxxxxxxxxxx pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. AS xxxxxxxxxxx loovutas 30.09.2010 oma nõude põhisummas 439,53 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõuded hagejale. 30.09.2010 teavitas xxxxxxxxxxx AS kostjat nõude loovutamisest. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja põhivõlgnevust summas 439,53 eurot likvideerinud. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud perioodi 18.07.2009. a – 22.11.2012. a viiviste suuruseks 806,32 eurot. Hageja vähendas viivisenõuet summani 350,05 eurot. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 439,53 eurot ja viivised 350,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vastus (tl 57) Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendamatu, kuid kostja on seda võlga juba aasta aega maksnud xxxxxxxxxxxxxx AS-le. Seega on ebaselge nõude suurus.
3.Hageja vastus kostja vastuse osas (tl 64-65) Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud xxxxxxxxxxxxxx AS-le, mis aga ei tõenda hagejale loovutatud nõudesumma tasumist. Menetluse käik 21.05.2013. a saatis kohus pooltele kirja, kus selgitas, et tulenevalt TsMS § 404 määrab kohus asja kirjalikku menetlusse. Seega andis kohus pooltele viimase tähtaja oma lõppseisukohtade esitamiseks /tl 72/.
4.Hageja lõppseisukohad (tl 77-78) Hageja lisab täiendavalt varasemale, et AS xxxxxxxxxxx nõue kostja vastu oli summas 14 087,13 krooni, so 900,33 eurot. AS xxxxxxxxxxx kasutas kohtuvälist menetlejat võlgnevuse sissenõudmisel ja selleks oli xxxxxxxxxxxxxx AS. Kostja teostas makseid maksekokkulepe nr 00489860 alusel summas 700.- krooni. Käesolev summa sisaldas põhivõlgnevuse osamakset 651.- krooni ning 49.- krooni “x” tasu. “x” tasu saab kommenteerida ainult xxxxxxxxxxxxxx AS või kostja, kes sõlmis kohtuvälise menetlejaga maksekokkulepe. AS xxxxxxxxxxx sai kohtuväliselt menetlejalt osamaksed summas 651.- krooni. Kokku laekus esmasele võlausaldajale enne nõude loovutamist OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxx 416,07 eurot. Nõude jääk oli 484,25 eurot. 30.09.2010 loovutas AS xxxxxxxxxxx oma nõude kostja vastu OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavaldusele oli lisatud nõude loovutamise teade, kuid selles oli märgitud esialgne võlgnevus 14 087,13 krooni. Peale nõude loovutamist tasus kostja OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxx 44,74 eurot (jääk 439,53 eurot) ning AS xxxxxxxxxxx teatas 22.12.2012, et nendele laekus 89,48 eurot, mis kanti uuele

Tsiviilasi nr 2-12-34630

võlausaldajale edasi. Hagiavaldus oli koostatud 22.11.2012 (enne kui esmane võlausaldaja kandis 89,48 eurot), milles oli märgitud võla jääk summas 439,53 eurot. Tegelik võlgnevuse jääk on 350,03 eurot. Tulenevalt sellest vähendab hageja nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 350,03 eurot ja viivised 321,80 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja lõppseisukohti kohtule ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

5.AS xxxxxxxxxxx ja kostja vahel oli sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx (tl. 22, 24). xxxxxxxxxxx AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.2.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt xxxxx poolt esitatud arved (tl 32-43). Kohtule on esitatud järgnevad hageja poolt kostjale väljastatud arved. 1.05.2009 arve perioodi eest aprill 2009 summas 4087,11 krooni (tl. 25, 26), 1.06.2009 arve perioodi eest mai 2009, sisaldab eelmise perioodi võlgnevust kogusummas 6 087,12 krooni (tl. 27, 28), 1.07.2009 arve perioodi eest juuni 2009, sisaldab eelmise perioodi võlgnevust kogusummas 14 087,13 krooni (tl. 29, 30), mille maksetähtaeg on 18.07.2009. a. Pooled ei vaidle selle üle, et A. P. on saanud hagejalt mobiiltelefoniteenuseid summas 900,33 eurot. Kostja on esitanud hagile vastuväiteid selles, et ta on seda võlga juba aasta aega maksnud xxxxxxxxxxxxxx AS-le. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 30.09.2010 loovutas xxxxxxxxxxx AS nõude A. P. vastu OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxx summas 484,25 eurot (tl 21, 80). Peale nõude loovutamist tasus kostja OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxx 44,74 eurot (jääk 439,53 eurot) ning AS xxxxxxxxxxx teatas 22.12.2012, et nendele laekus 89,48 eurot, mis kanti uuele võlausaldajale edasi. Hageja nõustub oma täiendavas seisukohas (tl 77-78), et A. P. on tõesti tasunud xxxxxxxxxxxxxx AS-le peale nõude loovutamist 89,48 eurot, mistõttu on põhivõlgnevuse jääk 350,03 eurot. Hagiavaldus oli koostatud 22.11.2012 (enne kui esmane võlausaldaja kandis 89,48 eurot). Seega vähendas hageja oma nõuet 350,03 euroni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja on kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hageja poolt osutatud telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse tasumist.
6.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. xxxxxxxxxxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja ei ole vastuses hagile vaidlustanud xxxxxxxxxxx ASiga sõlmitud lepingut ja enda võlgnevust hageja ees. Hageja esitatud asjaoludel võlgneb kostja hagejale lepingu alusel põhivõlana 350, 03 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevuse katteks.

Tsiviilasi nr 2-12-34630

7.Hageja nõudis hagiavalduses arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 350,05 eurot. Viivise arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni 22.11.2012 (hagiavalduse koostamiseni). Samas on hageja menetluse kestel nõutava viivise suurust vähendanud 321,80 euroni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. xxxxxxxxxxx AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 7.9. sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse xxxxx poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. 01.07.2009 esitatud arve maksetähtaeg oli 18.07.2009 (tl 29). Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 321,80 eurot. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 671,83 eurot (350,03 eurot põhinõude ja 321,80 viivisenõude katteks).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja