1.Lõpetada OÜ RR-San (likvideerimisel) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
2.Kohustada ajutist haldurit OÜ RR-San (likvideerimisel) juriidilise isikuna likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ning kustutada äriregistrist.
3.Vabastada ajutine haldur Tiia Kalaus OÜ RR-San (likvideerimisel) pankrotimenetluses ajutise halduri kohustustest alates OÜ RR-San (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise päevast.
4.Määrata OÜ RR-San (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks viimane juhatuse liige R. R. (IK xxx, elukoht: Jõhvi, Ida-Virumaa).
5.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu kanda üle OÜ-le Civilex (arvelduskonto nr 221055387366 Swedbank AS-s).
6.Välja mõista riigi vahenditest likvideerija tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Likvideerija tasu kanda üle O. E. (arvelduskonto nr 17000322726 Nordea Pangas).
7.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata kohtumääruse ärakiri võlgniku esindajale, ajutisele haldurile ja Viru Maakohtu registriosakonnale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
ASJAOLUD
1.OÜ RR-San (likvideerimisel) esitas 24.10.2013. a kohtule võlgniku pankrotiavalduse, põhjendusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 29.11.2010. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-57873 otsustati sundlõpetada OÜ RR-San ja määrata äriühingu likvideerijaks O. E.. Võlgnikul on vara 0,33 eurot ning kohustusi 2 127,18 eurot. Avaldaja taotleb, et kohus määraks likvideerija tasu 397 eurot riigi vahenditest.
2.Kohus võttis 13.11.2013. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja algatas OÜ RR-San (likvideerimisel) pankrotimenetluse, ajutiseks halduriks nimetas kohus Tiia Kalause.
5.Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande.
6.Ajutise halduri aruanne. Võlgniku üldandmed. OÜ RR-San (likvideerimisel), äriregistri kood 11346977, juriidiline aadress Tartu mnt 22-13, Jõhvi linn, Ida-Virumaa, esmakanne 09.02.2007. a. Osaühing on aktiivset majandustegevust alustanud alates 22.02.2007. a, kui äriühingu osa on omandanud ja valitud juhatuse liikmeks R. R. (IK xxx). Äriregistri kohaselt 2007. aastal oli tegevusala täpsustamisel. Järgnevate perioodide kohta majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Viru Maakohtu määrusega 29.11.2010. a tsiviilasjas nr 2-10-57873 on RR-San OÜ likvideerijaks nimetatud O.E.. Andmed võlgniku vara kohta. Maakohtute kinnistusosakondade andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Äriühingu juriidilise aadressina registreeritud Tartu mnt 22-13, Jõhvi linn, oli kinnistusraamatu kohaselt Raivo Reineri omandisse kuuluv korteriomand. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei kuulu ning ei ole ka kuulunud. Muud vara ei ole võlgnikul tuvastatud. Võlgnikul on avatud pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: SEB Pank, konto nr 10220064557013, konto jääk 0 eurot. Kontol on kohtutäitur K. V. ning Maksu- ja Tolliameti arestid kogusummas 1 885,32 eurot. Konto väljavõtte kohaselt on perioodil 01.01.2007. a kuni käesoleva ajani kontole teostatud osakapitali sissemakse summas 40 000 krooni, mis on esimese juhatuse liikme A. K. poolt sularahas välja võetud 13.02.2007. a. Swedbank, konto nr 221034258131, konto jääk 0,33 eurot. Lähtudes panga poolt esitatud andmetest on konto avatud R. R. poolt, kes oli allkirjaõiguslik isik, ja kelle nimele oli avatud kolm pangakaarti. Konto väljavõtte kohaselt perioodil 22.02.2007. a kuni käesoleva ajani on tuvastatud, et kontole laekunud rahalised vahendid on välja võetud sularahas R. R. poolt isiklikult või enamuses on rahaliste vahendite väljavõtmine toimunud pangakaardiga. Konto väljavõtte kohaselt saab eeldada, et aktiivne tegevus kestis perioodil 24.04.2007 kuni 27.09.2007. a. Antud perioodil moodustas käive 91 070 krooni (5 820,43 eurot). Kassas rahaliste vahendite kohta info puudub. Likvideerija esitatud pankrotiavaldusest selgub, et võlgniku juhatuse liige ei ole talle raamatupidamise dokumente üle andnud. Ajutine haldur ei ole võlgniku viimase juhatuse liikmega ühendust saanud. Eelduslikult peaks pangakontolt välja võetud rahalised vahendid olema kassasse antud, kuid milleks neid on kasutatud, selle kohta andmed puuduvad. Arvestades asjaolu, et kontol teostatud toimingutest on möödunud käesolevaks ajaks kuus aastat, siis on ajutine haldur seisukohal, et rahalised vahendid võlgnikul puuduvad.
Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole tuvastatud. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid.
Võlgniku kohustused. Maakohtute andmetel ei osale võlgnik üheski kohtumenetluses hageja või kostjana. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja päringusüsteemi andmetel on kohtutäitur K. V. menetluses kaks Rahandusministeeriumi nõuet kogusummas 639,12 euro. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlgnevus käibemaksu ja sissenõutavaks muutunud intressi osas 1 008,47 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 647,44 eurot. Maksuhalduri kinnitusel oli võlgnik registreeritud käibemaksukohustuslasena perioodil 21.02.2007 – 31.10.2008. a. Äriühingule on korraldus maksuvõla tasumiseks esitatud juba juunis 2008. a. Likvideerija on esitanud pankrotiavalduses tasu nõude summas 397 eurot. Rohkem nõudeid ajutisele haldurile teada ei ole. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et RR-San OÜ-l on teadaolevaid kohustusi seisuga 17.12.2013. a kokku summas 2 692,03 eurot. Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated. Võlgniku tegevus on kogutud tõendeid arvestades lõppenud 2007. aasta lõpul. Võlgnikul puudub vara ning majandustegevus, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku suhtes on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Vara tagasivõitmise võimalused. Ajutine haldur ei ole vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Võttes aluseks asjaolu, et võlgnikule laekunud rahalised vahendid on pangakontolt välja võetud sularahas, kuid kassa kohta pole dokumente esitatud ning samuti on tegevusperioodist üles jäänud maksukohustus, siis võiks eeldada, et juhatuse liige ei ole väljavõetud rahalisi vahendeid kasutanud sihtotstarbepäraselt või on kasutanud neid äriühinguga mitte seotud tegevuseks. Rahaliste vahenditega on tehingud toimunud 2007. aastal. Kui eeldada, et juhatuse liige on rikkunud oma hoolsuskohustust, siis võiks äriühingul olla tema vastu kahjuhüvitamise nõue. Vastavalt ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg 5 aastat. Seega, käesoleval ajal nõude esitamisel võib juhatuse liige tugineda nõude aegumisele. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused.
Kuivõrd asjas puuduvad raamatupidamise algdokumendid, siis pole võimalik tuvastada maksejõuetuse tekkimise põhjusi või aega. Kogutud andmetele tuginedes võib eeldada, et maksejõuetus kujunes välja 2007. aasta lõpul, ehk siis pärast reaalse tegevuse lõppemist. Kuivõrd maksuhalduri poolt esitati nõue võlgnevuse tasumiseks 2008. aastal ning selle täitmiseks puudusid vahendid, siis tuleb asuda seisukohale, et selleks ajaks oli äriühing juba maksejõuetuks muutunud. Võlgnik on esitanud äriregistrile 2007. aasta kohta majandusaasta aruande, mille kohaselt võlgnikul oli aruande aasta lõpuks kasum 71 527 krooni ja kogu olemasolev vara oli kassas olev sularaha. Ajutise halduri hinnangul ei ole esitatud aruanne tõene, sest jaemüügiga tegevuse läbi ei ole võlgnik näidanud kasumiaruandes edasimüügiks saadud kaupade eest kulu. Samuti ei ole tõenäoline, et võlgnik ei kandnud üldse mingeid kulusid peale maksukohustuse. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla juhatuse liikme poolt kuriteoga tekitatud tegu juhul, kui ta kontolt välja võetud rahalisi vahendeid ei kasutanud äriühingu huvides ning rahaliste vahendite puudumise tõttu jättis tasumata sisse nõutavaks muutunud kohustused. Ajutine haldur on tuvastanud, et Viru Maakohtu määrusega 24.11.2011. a on lõpetatud R. R.pankrotimenetlus ning R. R. suhtes on algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Lähtudes isiku suhtes läbiviidud pankrotimenetlusest tuleb asuda seisukohale, et isikul olnud vara on pankrotimenetluses realiseeritud.
Juhatuse liikme vastutusest. Ajutine haldur seisukohal, et R. R. juhatuse liikmena on jätnud täitamata oma kohustused majandusaasta aruannete esitamisel ning raamatupidamise korraldamisel, kuivõrd raamatupidamise algdokumente ei ole esitatud ei likvideerijale ega ajutisele haldurile. Samuti on juba elnevalt viidatud sellele, et juhatuse liige on kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid omakasu eesmärgil või vähemalt mitte äriühinguga seotult. Kuna juhatuse liikme poolt teostatud tehingutest on möödas üle 5 aasta, siis ei pruugi nõude esitamine kahju hüvitamiseks olla võimalik aegumise tõttu. Kuna juhatuse liige ei ole esitanud äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni, siis pole eelduslikult võimalik nõude esitamisel täita hagejale kohustuslikku tõendamiskoormust. Lähtudes eeltoodust ei pea ajutine haldur kahju hüvitamise nõude esitamist väga perspektiivseks ning võttes arvesse asjaolu, et R. R. suhtes on läbi viidud pankrotimenetlus ja tema suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, siis isegi positiivse kohtulahendi puhul võib kujuneda olukord, kus puuduvad võimalused kohtulahendi täitmiseks. Kokkuvõte. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, mistõttu puuduvad vahendid pankrtoimenetluse läbiviimiseks.
7.PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui
võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.
8.Kohus tegi 19.12.2013. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 3 000 eurot hiljemalt 07.01.2014. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 23.12.2013. a Ametlikes Teadaannetes.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel.
10.Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.
11.Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole.
12.Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Alates 01.01.2010. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (PankrS § 30 lg 1 ja § 29 lg 3).
Ajutise halduri tasu
14.Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 9,6 tundi, kokku 346,20 eurot ning on kandnud kulutusi 66,34 eurot (koos käibemaksuga).
15.Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt PankrS §
16.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot. PankrS § 23 lg 5 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Likvideerija tasu
17.Vastavalt justiitsministeeriumi 09.07.1999. a määrusele nr 35 (Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine) punktile nr 12, kui sundlõpetatud äriühingu likvideerimismenetlus kasvab üle pankrotimenetluseks, ei maksta likvideerijale käesoleva korra alusel tasu. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga.
18.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
19.Likvideerija on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus likvideerija tasu 397 eurot välja riigilt.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.