2-13-39455/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Võlgniku varad ja kohustused Ajutise halduri esialgsel hinnangul puudub XXX vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid oleks võimalik rahuldada. Võlgniku kinnitusel on ta vanaduspensionär. Võlgnik ei ole Maksu- ja Tolliametile esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioone aastate 2008, 2010, 2011 ja 2012. 2009 aastal on võlgnik deklareerinud maksustatavat tulu pensioni näol kokku summas 37 827,00 krooni. Võlgniku arveldusarvetel oli 03.12.2013.a. rahalisi vahendeid kokku 4,69 eurot. Võlgniku igakuine regulaarne sissetulek moodustab kokku 281,96 eurot, mis tulenev vanaduspensionist summas 269,17 eurot ja sotsiaaltoetusest summas 12,79 eurot. Nimetatud sissetulekuid pankrotivarasse arvata ei saa. Kohustused : Kohustus OÜ Aktiva Finants ees. Tulenevalt Pärnu Maakohtu 16.10.2013.a. kohtumäärusest (maksekäsu menetlus) on võlgnikul võlausaldaja ees rahaline kohustus summas 1 137,69 eurot. Kohustus tuleneb AS XXX poolt OÜ-le Aktiva Finants loovutatud nõudest (mobiiltelefoni ost). Kohustus XXX AS ees. Tulenevalt Harju Maakohtu 11.04.2013.a. kohtuotsusest (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) on võlgnikul võlausaldaja ees rahaline kohustus summas 1 617,86 eurot, millele lisanduvad menetluskulud kokku summas 345,33 eurot. Kohustus tuleneb võlgniku ja XXX AS vahel sõlmitud kliendilepingust nr. XXX ja kaupade tellimusest nr. XXX . Täitemenetlus nimetatud nõude sissenõudmiseks on algatatud 16.10.2013.a. Kohustus XXX OÜ ees. Tulenevalt Harju Maakohtu 15.03.2013.a. kohtuotsusest on võlgnikul võlausaldaja XXX OÜ ees rahaline kohustus summas 629,71 eurot, millele lisandub viivis. Kohustus tuleneb laenulepingust. Täitemenetlus nimetatud nõude sissenõudmiseks on algatatud 04.07.2013.a. 3(6)

Esialgsetel andmetel võlgneb XXX menetluse algatamise seisuga võlausaldajatele kokku vähemalt 3 743,37 eurot. Eelpool nimetatud nõuetele lisanduvad veel täitemenetluste kulud ja kohtutäiturite tasunõuded. Täpsemad nõuete suurused selguvad pankrotimenetluse käigus. Halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse kohta Arvestades võlgniku olemasolevaid varasid ja kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seega leiab ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine ja asjaolu, et võlgnik on usaldanud oma isikut tõendava dokumendi võõrastesse kätesse, millest tulenevalt on kolmandate isikute poolt võetud kohustusi, mille sissenõudmisel on hiljem võlgniku osas tehtud mitmed negatiivseid kohtulahendeid. Haldur ei ole käesolevate esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod. Haldur ei ole ka tuvastanud, et menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta XXXon avaldanud soovi taotlemaks kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul (pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist) või lõpparuande kinnitamisel. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 (võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda) ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur on seega seisukohal, et XXXpankrot tuleb välja kuulutada vastavalt PankrS § 171 lg 11. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub mõista välja ajutise pankrotihalduri tasuks 638.40 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ja hüvitatavateks kuludeks 60 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 6 tundi tunnitasuga 80 eurot tund, järgmise tööaja arvestusega: 1) Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi; 2) Järelepäringute teostamine ja vara arestimine – 1,0 tund;

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on vähemalt summas 3 743,37eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb XXXpankrot välja kuulutada. Kohus märgib, et küsimus ei ole selles, kas avaldajat on karistatud vangistusega. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kui võlgnik soovib pankrotimenetlusega võlgadest vabaneda, võib ta kohustustest vabastamiseks esitada avalduse kohtule ka oma pankrotiavalduses (PankrS § 170 lg 1). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170 lg 2). See aga ei välista võlgniku pankrotiavalduse menetlemist. PankrS § 171 lg-st 11 tuleneb, et kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja 5(6)

võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb XXXpankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb XXXpankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused, summas 397 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 30. jaanuaril 2014.a, algusega kell 12.00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 30. jaanuaril 2014.a, algusega kell