Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Folkia AS Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 19.10.2011.a kiirlaenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 650 eurot maksetähtajaga 19.04.2012.a ning kostjal oli kohustus saadud laen kuue osamaksega koos käsitlustasuga summas 399,96 tähtaegselt tagasi maksta. Hageja on edastanud kostjale meeldetuletusi, kuid kostja ei ole vaatamata sellele võlgnevust tasunud. Hageja andis nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le, kes on korduvalt saatnud kostjale võlateatisi, kuid käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1151,26 eurot, viivis summas 87,19 eurot ja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras seisuga 07.10.2013.a kogusummas 87,19 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates 08.10.2013.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus arvestab välja viivise perioodi 08.10.2013.a – 13.01.2014.a eest, mis on 14,65 eurot (650*0,023%* 98 päeva). Kohus mõistab viivise välja ka pärast lahendi tegemist kuni võlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtuvälises menetluses tekkinud sissenõudmiskulud kogusummas 101,30 eurot, s.o 38 eurot meeldetuletuste saatmise eest ja 63,30 eurot võlateatiste saatmise eest. VÕS § 115 lg 1 sätestab: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus mõistab sissenõudmiskulud summas 101,30 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja nõude esitamisel hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv summas 105 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud lisaks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 7 on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskulud. TsMS § 1741 lg 2 alusel on maksekäsu kiirmenetluse menetluses avaldaja menetluskulude summa 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 170 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.