Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-53787
Tsiviilasi
XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);
esindajad, ajutine pankrotihaldur
võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(e-post
ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (pankrotihalduri tunnistus nr 78, Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: [email protected]).
2-13-53787
13.11.2013 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Esitatud avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankroti.
Äriregistrisse on XXXOÜ kantud 25.09.2006.a. registrikoodiga 11302052. Osakapital on äriregistri andmetel 2 556,00 eurot. XXXOÜ üheks juhatuse liikmeks perioodil 25.09.2006.a. kuni 11.11.2009.a. oli XXX (isikukood XXX). XXXon võlgniku juhatuse liikmeks alates 25.09.2006.a. (Lisa 7). XXXOÜ 100% omanikuks on XXX. Võlgnik ise osalusi teistes äriühingutes ei oma. Võlgniku juhatuse liikme seos teiste äriühingutega on ära toodud lisas nr
Võlgniku teadaolevad varad
2-13-53787
arveldusarvetel kokku 4,65 eurot. Võlgniku kinnitusel moodustavad rahalised vahendid kassas kokku 0,28 eurot.
2-13-53787
käsitletavad tööandja pankroti väljakuulutamine ja pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu. Seega saab haldur peale kohtumääruse tegemist esitada avalduse Eesti Töötukassale. Eesti Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid: • saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; • saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; • töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Seega saavad töötajate nõuded antud menetluses ilmselt suurel määral hüvitatud Eesti Töötukassa poolt.
2-13-53787
Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutise halduri seisukoht võlgniku majanduslikule olukorrale Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema vara enam kui 14 596,00 euro võrra ning äriühingu pankrot on vaja välja kuulutada. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud XXX osaühingu ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 11,25 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest äriregistrisse ja büroo-, transpordi- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub Määrata XXXOÜ ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile (isikukood 36709162743, a/a nr. XXXXXXXXXX) ajutise halduri tasu summas 1 197,00 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 64,00 eurot (sealhulgas käibemaks) Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
2-13-53787
PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad XXX osaühingul varad, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samas on võlgnikul rahalisi kohustusi kokku vähemalt 14 596,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur kuriteotunnuseid tuvastanud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata XXXOÜ ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile (isikukood 36709162743, a/a nr. XXXXXXXXXXX) ajutise halduri tasu summas 1 197,00 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 64,00 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 1 197,00 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 64,00 eurot (sealhulgas käibemaks).
2-13-53787
Kohus leiab, et määrata XXXOÜ ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile (isikukood 36709162743, a/a nr. XXXXXXXXXXX) ajutise halduri tasu summas 1 197,00 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 64,00 eurot (sealhulgas käibemaks) Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131,01 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused osas, mis on jäänud katmata peale eelnimetatud hüvitamist, tuleb jätta XXXOÜ kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 146 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel riigivahenditest summas 397,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131,01 eurot ja jätta ülejäänud osas võlgniku XXXOÜ kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. XXXOÜ juhatuse liige ja osanik XXXon avaldanud nõusolekut võtta seaduses sätestatud tähtajaks hoiule XXXOÜ dokumendid. Kohus leiab, et XXXOÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige ja osanik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.