OÜ Aknameister hagi KÜ Ridaküla 20 vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 384 eurot 08 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. augusti 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Ridaküla 20 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KÜ Ridaküla 20 (registrikood: 80003337), esindaja Jaanek Pahka Vastustaja (hageja): OÜ Aknameister (registrikood: 10548265), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 28. augusti 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta KÜ Ridaküla 20 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
Viru
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ Aknameister (hageja) esitas hagi KÜ Ridaküla 20 (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3 158,10 eurot, sh põhinõue 3 013,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 145 eurot ning viivis seaduses toodud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Aknameister ja KÜ Ridaküla 20 (lepingus ekslikult märgitud Ridaküla 22) 27.06.2012 ehituse töövõtulepingu nr 12-06, mille kohaselt OÜ Aknameister kohustus soojustama hoone seinad vastavalt hinnakalkulatsioonile. Kostja jättis hageja poolt teostatud töödest tasumata 3 013,10 eurot. Hageja saatis 15.02.2013 kostjale pretensiooni. Kostja ei nõustunud 04.03.2013 vastuses võlgnevuse tasumisega. Poolte vahel 27.06.2012 sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku tehtava töö eest tasumisele kuuluva summa suuruse ning samuti asjaolus, et olukorras, kus töövõtjast sõltumatutel asjaoludel töö teostamine nõuab lisatöid, mis tulenevad põhjustest, mida ei ole lepingus ette nähtud, sõlmitakse nimetatud kohta täiendav kokkulepe. Pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe, kuna tööde tegemise käigus selgus, et soojustamisel kuuluvate seinte pindala erines eelnevalt tehtud hinnapakkumises toodud pindalast ja oli tegelikkuses 332 m2. Seoses reaalselt hageja poolt tehtud töö – soojustatud pindala suurenemisega – ja täiendavalt tehtud töö – karniisi rajamisega – muutus kostja poolt tasumisele kuuluva summa suurus ja kokku kuulus kostja poolt tasumisele koos käibemaksuga 14 098,64 eurot. Kostja on nõustunud täiendava kokkuleppe sõlmimisega. 24.08.2012 koostatud akt esitati tutvumiseks ja allkirjastamiseks 05.09.2012 e-kirja teel kostja juhatuse liikmele Dmitri Kulikovile. Kostja kinnitas 09.09.2012 e-kirjas kõikide tööde tegemist. Kirjavahetus kinnitab täiendavat kokkulepet lepingu muutmiseks lepingu alusel tehtud tööde ja lepingu summa osas. Vastavalt poolte poolt muudetud lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks igakuuliseid arveid summas 1 847,42 eurot. Kostja tasus arveid 2012 detsembrini ja kandis hagejale üle 11 084,52 eurot. Hageja esitas kostjale 15.01.2013 arve nr 19.01 summas 1 847,42 eurot. Kostja edastas 21.01.2013 hagejale e-kirja, milles palus pikendada lõpliku summa maksmise tähtaega. Kostja ei vaidlustanud ka siis hageja poolt väljastatud arvet ja tehtud tööde mahtu. Hageja nõustus kostja ettepanekuga osaliselt ja andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus kolme kuu jooksul. Vastavalt kokkuleppele muutis hageja kostjale eelnevalt esitatud arve nr 19.01 alusel tasumisele kuuluva summa suurust ja 25.01.2013 saatis hageja kostjale muudetud sisuga arve summas 1 000 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole hageja pöördumistele võlgnevuse tasumise kohta vastanud. Hageja esitas kostjale pretensiooni 15.02.2013, et kostja tasuks oma võlgnevuse hageja ees hiljemalt 25.02.2013. Kostja keeldus 04.03.2013 vastuses võlgnevuse tasumisest. Kostja on
varasemalt aktsepteerinud tehtud töid, seega ei ole kostja keeldumine võlgnevuse tasumise kohta põhjendatud. Hageja täitis enda töövõtulepingust tuleneva kohustuse ja soojustas Ridaküla 20 hoone seinad. Kostja on kohustuse maksta hagejale tehtud töö eest tasu täitnud üksnes osaliselt ning hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Tuginedes VÕS § 108 lg-le 1 palus hageja mõista kostjalt välja võlgnetav summa 3 013,10 eurot. Lepingu nr 12-06 punktis nr 7.6 leppisid pooled kokku, et lepinguga fikseeritud maksetähtaegade nihkumise korral tasub tellija tööettevõtjale viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arve summast. Käesolevaks ajaks on kostja olnud arve nr 19.01 tasumisega viivituses 29 päeva. Arve oli väljastatud 25.01.2013 ning arve makse tähtaeg on 20 päeva alates arve väljastamisest, seega oli arve nr 19.01 maksetähtaeg 14.02.2013. Sissenõutavaks muutunud viivis on hagiavalduse esitamise päeva seisuga seega 145 eurot (0,5%*1000*29). Tuginedes TsMS § 367 palus hageja mõista kostjalt välja viivise poolte poolt kokkulepitud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. 25.02.2013 koostatud arve summas 1 000 eurot maksetähtaeg on 17.03.2013. Kuna hageja andis kostjale tähtaja 31.03.2013 kogu võlgnevuse summas 3 013,10 euro tasumiseks, siis tulenevalt TsMS § 133 lg-st 2 arvestab kostja viivise ühe aasta eest summalt 3 013,10 eurot, seega (0,5%*3013.10*365) = 5498,91 eurot. Kuna hageja viivisenõue ei saa ületada 10% arve summast (14 098,64), siis on viivise summa kokku 1 409,86 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis summas 145 eurot = 1 264,86 eurot. Hageja palus kostjalt välja nõuda viivise 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1 264,86 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3 158,10 eurot, sh põhinõue 3 013,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 145 eurot ning viivis seaduses toodud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt asus hageja lepingus kokkulepitust ületavat tööd tegema käsundita asjaajamise korras VÕS § 1018 mõttes ning johtuvalt VÕS § 1023 lg-st 2 võib nõuda soodustatud isikult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Tasu ei saa lugeda mõistlikuks lepingut ületava 55 m2 osas, kui selle hind on tõusnud 54,78 eurole m2 (lepingus oli 1 m2 hind 40,02 eurot). Kostja tahe oli suunatud lepinguobjekti soojustamisele töövõtulepingu alusel, mille lahutamatuks osaks oli hinnapakkumine. Kostja pidas võimalikuks, et hageja tegi lepingut ületavaid töid ja nõustus lepingu muutmisega just selles osas, et hind jääb samaks. Hageja soovis saada tasu enam tehtud töö eest, mitte lepingut muuta. Hageja saatis pärast tööde teostamist kostjale 05.09.2012 e-kirja, mis sisaldas manusena teostatud tööde arvestust 332 m2 ja tasu tehtud tööde eest 14 098,64 eurot. Hea usu põhimõtte kohaselt peavad pooled teatama teisele lepingupoolele kõikidest lepingu sõlmimise olulistest asjaoludest. 05.09.2012 saadetud kirjas teatati tehtud tööde mahu suurenemist. Hea usu põhimõtte kohaselt oleks hageja pidanud teatama ka varasemalt kokkulepitud hinna tõstmisest. Hinnapakkumine oli lepingu lahutamatu osa ja hagejale oli eelarve siduv. Lepingu objekti hind oli 11 084,54 eurot. Hageja teatas tehtud töödest pärast tööde valmimist, viidates ülemõõtmisele. Lepingu järgi tuli lisatöödes eraldi kokku leppida (kirjalikus vormis). Kuna hageja pole siiani kostjale tööd nõuetekohaselt, vastavalt lepingu p 4.1, üle andnud, siis puudub alus viivise arvestamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. augusti 2013 otsusega hagi ja mõistis KÜ-lt Ridaküla 20 OÜ Aknameister kasuks välja põhivõlgnevuse 3 013,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 145 eurot ning viivise seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1 264,86 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et faktiliselt soojustas hageja elumaja seinad mahus 332 m2 (s.o 55 m2 enam kui hinnapakkumises) ning teostas täiendavalt karniisi ehitamise. Esialgne töövõtu kogumaksumus suurenes 3 014,10 euro võrra (14 098,64 – 11 084,54). Vaidlust ei ole ka selle üle, et tehtud tööde eest on kostja hagejale tasunud 11 084,54 eurot ning 3 013,10 eurot on tasumata. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 1.3 johtuvalt kohustus töövõtja teostama töid, mis on vajalikud lepingu objektiks olevate tööde teostamiseks või kaasnevad lepingu objektiks olevate tööde teostamisega. Kohus leidis, et seetõttu ei saa lugeda eelarvet siduvaks. Lepingu objekt oli korterelamu seinte soojustamine ning kui töövõtja jätnuks soojustamata seina 55 m2 ulatuses, ei saaks lugeda tööd kogu mahus teostatuks. Samuti on ilmne, et karniis ehitati tellija soovil. Isegi sel juhul, kui lugeda õigeks kostja väide, mille kohaselt lisatöid tuleks käsitleda käsundite asjaajamisena, ei ole lepingu objekti hinna suurenemine 3 014,10 euro võrra vaadeldav ebamõistliku tasuna, arvestades, et lisatöö hõlmas seina soojustamist 55 m2 ja karniisi ehitust. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hageja tööd tellijale nõuetekohaselt üle andnud, mistõttu viivise nõue on alusetu. Hageja saatis 05.09.2012 e-kirja teel kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 24.08.2012 koostatud akti, mille kostja on kinnitanud 09.09.2012 (tl 18-21). Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, mille kohaselt hõlmas lepingu objekti hind ka lisatöid, eelarve oli siduv, mistõttu hageja ei ole õigustatud saama tasu lisatööde eest. Tellija (kostja) esindaja, juhatuse liige Dmitri Kulikov, on oma e-kirjas 21.01.2013 töövõtjale (hagejale) esitanud taotluse, et töövõtja võimaldaks lisatööde summat maksta osamaksetena. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis kohus hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Ridaküla 20 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. augusti 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Aknameister on faktiliselt soojustanud elumaja seinad 332 m2 ulatuses ning ehitanud karniisi. Vastustaja väited tehtud tööde suurenemise ja apellandi poolt tööde vastuvõtmise kohta on paljasõnalised. 05.09.2012 ei esitanud vastustaja ülemõõtmise akti ennast, seega ka täiendavad ülemõõtmised teostas vastustaja, ning apellant ei tea, millest ja kas üldse suurenes täiendavalt tehtavate tööde vajadus ja tööde maht, sest seina pindala vahepeal muutunud ei ole. Apellant jättis esialgset lepingut ületava summa vastustajale tasumata, kuna leidis, et vastustaja püüab arvet põhjendamatult suurendada. Lepingu eseme soojustatav pind on 277 m2, selline arvestus tuleneb ka projektist. Apellant esitas tõendina foto Ridaküla 20 seina soojustamisest, millest nähtub, et vastustaja pole karniisi ehitanud; 2) on ebaõiged maakohtu põhjendused lepingu siduvuse kohta. Leping sõlmiti lepingueseme soojustamiseks 277 m2 ulatuses. Maakohus on leidnud, et vastavalt VÕS § 639 lg-le 1 loetakse
eelarve siduvaks, kui pole kokku lepitud teistmoodi. Samas on kohus asunud põhjendustes teisele seisukohale. Eelarves olid pooled kokku leppinud, see vormistati lisana ja oli lepingu lahutamatuks osaks. Isegi kui lugeda vastavalt kohtu seisukohale eelarve mittesiduvaks, võib töövõtja nõuda eelarve olulisel ületamisel tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha ja eelarve ületamisest teatati viivitamatult teisele poolele. Vastustaja kui ehitusettevõtja pidi eelarve ületamist vajaliku hoolsusega tegutsedes ette nägema, sest ta ise valmistas töid ette ja teostas vajalikud mõõtmised. Vastavalt VÕS § 639 lg-le 2 võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. See eeldus tasu nõudmise kohta pole täidetud ja vastustajal ei ole õigust nõuda eelarve ületamise eest tasu.
5.OÜ Aknameister vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. augusti 2013 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustus apellant täiendava kokkuleppe sõlmimisega ega saa apellatsioonkaebuses tugineda väitele, et nõude aluseks olevad asjaolud ei ole vastustaja poolt tõendatud. 24.08.2012 koostatud akt esitati tutvumiseks ja allkirjastamiseks 05.09.2012 e-kirja teel apellandi juhatuse liikmele Dmitri Kulikovile. Apellant nõustus kirja sisuga ja saatis selle kohta vastuseks 09.09.2012 e-kirja, milles kinnitas kõikide tööde tegemist. Kirjavahetus kinnitab täiendavat kokkulepet poolte vahel sõlmitud lepingu muutmiseks lepingu alusel tehtud tööde ja lepingu summa osas. Apellandi nõusolekut kokkuleppe muutmisega kinnitab ka asjaolu, et apellant edastas 21.01.2013 vastustajale e-kirja, milles palus pikendada lõpliku summa maksmise tähtaega. Apellant ei vaidlustanud vastustaja poolt väljastatud arvet ega tehtud tööde mahtu. Seega on tõendatud, et apellant on aktsepteerinud vastustaja poolt täiendavalt tehtud töid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
28.augusti 2013 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Õige on apellandi väide, et pooled leppisid töövõtulepingus kokku siduvas eelarves, samas aga ei ole see asjaolu aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastavalt VÕS § 639 lg-le 1 võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 27.06.2012 ehitus töövõtulepingu nr 12-06 (tl 11-13). Töövõtulepingu punktis 1.2. kohustus töövõtja (hageja) teostama lepingu objekti vastavalt hinnakalkulatsioonile, mis on käesoleva lepingu lahutamatu lisa nr 1 ning punkti 2.1. järgi lepingu hind koos käibemaksuga on 11 084,54 eurot. Antud juhul on töövõtulepingu sõlmimise aluseks olnud hinnapakkumine lisatud töövõtulepingule selle lisana. Lähtudes töövõtulepingus kokkulepitust, olid pooled kokku leppinud siduvalt töö eelarves, s.o tegemist oli siduva eelarvega. Teostatud tööde akti kohaselt (tl 17) soojustati hoone seinu 332 m2 ulatuses (hinnapakkumises märgitud 277 m2) ning töö maksumuseks kujunes 14 098,64 eurot (lepingus märgitud 11 084,54 eurot). Seega ületas hageja töövõtjana eelarvet.
8.Iseenesest õige on apellandi väide, et hageja kui ehitusettevõtja pidi hinnapakkumise esitamisel tegutsema vajaliku hoolsusega ning sel juhul oleks olnud välditav tema poolt töö eelarve ületamine.
Samas leppisid pooled töövõtulepingu punktis 8.1. kokku, et kui töövõtjast sõltumatutel asjaoludel töö teostamine nõuab lisatöid, mis tulenevad põhjustest, mida ei ole käesoleva lepinguga ette nähtud, siis sõlmitakse nimetatu kohta täiendav kokkulepe. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tuvastatav asjaolu, et pooled saavutasid kokkuleppe eelarve ületamise osas ning leppisid kokku selles, et hageja soojustab hoone seinu 332 m2 ulatuses ning töö maksumuseks kujuneb 14 098,64 eurot. Vastavat kokkulepet kinnitab kostja juhatuse liikme D. Kulikovi 09.09.2012 kinnitus vastuseks hageja e-kirjale, et kõik tööd on tehtud (tl 21), ning D. Kulikovi taotlus hagejale pikendada võlguoleva summa maksmise aega (tl 26). Juhatuse liikme D. Kulikovi viidatud e-kirjadest nähtub, et kostja oli nõus sellega, et hageja ületab töö eelarvet ning ta ei ole esitanud vastuväited sellele. Lähtudes eeltoodust on paljasõnalised apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud tööde suurenemist ega seda, et apellant oleks tööd vastu võtnud. Kostja on ise kinnitanud, et hageja on kõik tööd teinud, sellega on tööd vastu võetud, ning tööde vastuvõtmisel ei ole kostja esitanud vastuväiteid selle kohta, et töö eelarve suurenes. Samuti ei nõudnud kostja töö vastuvõtmisel hagejalt akti soojustatud seina ülemõõtmise kohta. Kostja on asunud seisukohale, et kohus on jätnud tuvastamata reaalselt tehtud töö mahu, alles apellatsioonkaebuses. Eelnevalt menetluse kestel ei ole ta seadnud kahtluse alla asjaolu, et hageja soojustas hoone seinu 332 m2 ulatuses. Lähtudes TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 jätab ringkonnakohus nimetatud apellandi väite tähelepanuta. Kostja 09.09.2012 kinnitus sisaldab kinnitust ka karniisi ehituse kohta ja seetõttu eelnimetatud põhjustel on paljasõnaline ka apellandi väide, et hageja ei ole karniisi ehitanud.
9.Apellant on esitanud apellatsioonkaebuse lisadena Ridaküla 20 projekti 3-l lehel ja Ridaküla 20 foto. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendid TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel tähelepanuta.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.