Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-12158
Tsiviilasi
OÜ Aknameister hagi KÜ Ridaküla 20 vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 384 eurot 08 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. augusti 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Ridaküla 20 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KÜ Ridaküla 20 (registrikood: 80003337), esindaja Jaanek Pahka Vastustaja (hageja): OÜ Aknameister (registrikood: 10548265), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 28. augusti 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta KÜ Ridaküla 20 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
Viru
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
varasemalt aktsepteerinud tehtud töid, seega ei ole kostja keeldumine võlgnevuse tasumise kohta põhjendatud. Hageja täitis enda töövõtulepingust tuleneva kohustuse ja soojustas Ridaküla 20 hoone seinad. Kostja on kohustuse maksta hagejale tehtud töö eest tasu täitnud üksnes osaliselt ning hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Tuginedes VÕS § 108 lg-le 1 palus hageja mõista kostjalt välja võlgnetav summa 3 013,10 eurot. Lepingu nr 12-06 punktis nr 7.6 leppisid pooled kokku, et lepinguga fikseeritud maksetähtaegade nihkumise korral tasub tellija tööettevõtjale viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arve summast. Käesolevaks ajaks on kostja olnud arve nr 19.01 tasumisega viivituses 29 päeva. Arve oli väljastatud 25.01.2013 ning arve makse tähtaeg on 20 päeva alates arve väljastamisest, seega oli arve nr 19.01 maksetähtaeg 14.02.2013. Sissenõutavaks muutunud viivis on hagiavalduse esitamise päeva seisuga seega 145 eurot (0,5%*1000*29). Tuginedes TsMS § 367 palus hageja mõista kostjalt välja viivise poolte poolt kokkulepitud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. 25.02.2013 koostatud arve summas 1 000 eurot maksetähtaeg on 17.03.2013. Kuna hageja andis kostjale tähtaja 31.03.2013 kogu võlgnevuse summas 3 013,10 euro tasumiseks, siis tulenevalt TsMS § 133 lg-st 2 arvestab kostja viivise ühe aasta eest summalt 3 013,10 eurot, seega (0,5%*3013.10*365) = 5498,91 eurot. Kuna hageja viivisenõue ei saa ületada 10% arve summast (14 098,64), siis on viivise summa kokku 1 409,86 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis summas 145 eurot = 1 264,86 eurot. Hageja palus kostjalt välja nõuda viivise 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1 264,86 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3 158,10 eurot, sh põhinõue 3 013,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 145 eurot ning viivis seaduses toodud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
eelarve siduvaks, kui pole kokku lepitud teistmoodi. Samas on kohus asunud põhjendustes teisele seisukohale. Eelarves olid pooled kokku leppinud, see vormistati lisana ja oli lepingu lahutamatuks osaks. Isegi kui lugeda vastavalt kohtu seisukohale eelarve mittesiduvaks, võib töövõtja nõuda eelarve olulisel ületamisel tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha ja eelarve ületamisest teatati viivitamatult teisele poolele. Vastustaja kui ehitusettevõtja pidi eelarve ületamist vajaliku hoolsusega tegutsedes ette nägema, sest ta ise valmistas töid ette ja teostas vajalikud mõõtmised. Vastavalt VÕS § 639 lg-le 2 võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. See eeldus tasu nõudmise kohta pole täidetud ja vastustajal ei ole õigust nõuda eelarve ületamise eest tasu.
Samas leppisid pooled töövõtulepingu punktis 8.1. kokku, et kui töövõtjast sõltumatutel asjaoludel töö teostamine nõuab lisatöid, mis tulenevad põhjustest, mida ei ole käesoleva lepinguga ette nähtud, siis sõlmitakse nimetatu kohta täiendav kokkulepe. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tuvastatav asjaolu, et pooled saavutasid kokkuleppe eelarve ületamise osas ning leppisid kokku selles, et hageja soojustab hoone seinu 332 m2 ulatuses ning töö maksumuseks kujuneb 14 098,64 eurot. Vastavat kokkulepet kinnitab kostja juhatuse liikme D. Kulikovi 09.09.2012 kinnitus vastuseks hageja e-kirjale, et kõik tööd on tehtud (tl 21), ning D. Kulikovi taotlus hagejale pikendada võlguoleva summa maksmise aega (tl 26). Juhatuse liikme D. Kulikovi viidatud e-kirjadest nähtub, et kostja oli nõus sellega, et hageja ületab töö eelarvet ning ta ei ole esitanud vastuväited sellele. Lähtudes eeltoodust on paljasõnalised apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud tööde suurenemist ega seda, et apellant oleks tööd vastu võtnud. Kostja on ise kinnitanud, et hageja on kõik tööd teinud, sellega on tööd vastu võetud, ning tööde vastuvõtmisel ei ole kostja esitanud vastuväiteid selle kohta, et töö eelarve suurenes. Samuti ei nõudnud kostja töö vastuvõtmisel hagejalt akti soojustatud seina ülemõõtmise kohta. Kostja on asunud seisukohale, et kohus on jätnud tuvastamata reaalselt tehtud töö mahu, alles apellatsioonkaebuses. Eelnevalt menetluse kestel ei ole ta seadnud kahtluse alla asjaolu, et hageja soojustas hoone seinu 332 m2 ulatuses. Lähtudes TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 jätab ringkonnakohus nimetatud apellandi väite tähelepanuta. Kostja 09.09.2012 kinnitus sisaldab kinnitust ka karniisi ehituse kohta ja seetõttu eelnimetatud põhjustel on paljasõnaline ka apellandi väide, et hageja ei ole karniisi ehitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.